1-08-16669/28 - Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja - lahend.ee

mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Našivotšnikovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vitali Našivotšnikov on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 03.02.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 7 kuud 14 päeva alates 18.07.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 4 distsiplinaarkaristust. Viru Vanglas ei ole kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides, kuid alustas septembris 2009 osalemist eriala (abikokk) kursustel Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse vanglaõppe grupis. Kinnipeetavat toetab vangistuse jooksul rahaliselt ema. Täitise andmetel on kinnipeetaval rahalisi nõudeid tasuda 45 000 krooni. kinnipeetav suhtleb elukaaslase ja emaga telefoni ja kokkusaamiste teel, kahe kasuvennaga telefoni teel. Kinnipeetav hakkas narkootikume proovima 16-aastaselt ja püsivalt tarvitama 21-aastaselt. Viru Vangla ei toeta kinnipeetavat vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetava vabanemise korral vastavad elektroonilise järelevalve kohaldamiseks vajalikud tehnilised tingimused nõuetele ning elamispinna omanik – vanaema – on andnud oma nõusoleku. Kinnipeetava elukaaslase sõnul vajavad nad tütrega kinnipeetavat väga. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve kestuseks 3 kuud ja panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu poolt määratud tähtajaks, täita ülalpidamiskohustust, määrata kinnipeetavale enda poolt võetav lisakohustus. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama vanaema juurde. Tegemist on 1-toalise korteriga kaasaegses majas heade olmetingimustega. Korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tehnilistele tingimustele, kui see vabastada üleliigsest mööblist. Kinnipeetava vanaema on invaliid, kes vajab abi ja moraalset tuge. Materiaalse poole pealt ei ole perel raskusi, kuna vanaemal on hea pension ning kinnipeetava emal stabiilne sissetulek. Kinnipeetava elukaaslane on gümnaasiumiõpilane, kes saab lapsehooldusraha. Kinnipeetav on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Tal on olnud probleeme narkoainete tarvitamisega. Kinnipeetava isiklikku suhtlusringi kuuluvad kuritegeliku mõtteviisi ja sõltuvusega isikud. Olulisemaks vabaduses käitumist mõjutavaks asjaoluks on kinnipeetava oskus hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Samuti on oluliseks teguriks uue sõpruskonna tekkimine, kelle väärtushinnangud ja elustiil ei soosiks seadusrikkumisi. Kui kinnipeetav asub võimalikult ruttu tööle ja tööst vaba aja pühendab perekonnale, siis ei peaks olema tugevaid negatiivseid mõjutegureid tema igapäevasele käitumisele. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: vähene haridus, alkoholi ja mõnuainete eelnev tarvitamine, korduvad seaduserikkumised, suhtlemine kriminaalse käitumisega isikutega, isikliku sissetuleku puudumine. Maakohtu istung

Kinnipeetav Vitali Našivotšnikov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav seletas, et varasemalt on ta kriminaalhooldusel viibinud, see möödus halvasti, uue kuriteo pani ta toime katseajal. Prokuröri abi Kristiina Erte ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et taotlus on põhjendatud ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Uue kuriteo pani kinnipeetav toime kehtival katseajal. Tegemist on raske I astme rahvatervisevastase süüteoga. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest 3 aastat 7 kuud 14 päeva vangistust ära kandnud peaaegu 2 aastat 2 kuud, kanda on veel peaaegu 1 aasta 6 kuud. Arvestades I astme kuritegu ja liidetud karistust, leiab maakohus, et kantud on veel liiga vähe. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Vabanemise korral elektroonilise järelevalvega on piirangud veelgi suuremad. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni 15.03.2012 läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 4 distsiplinaarkaristust, millest 2 on käesoleval ajal kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Elu-, töökoha ja toetava lähivõrgustiku olemasolu loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid nendel alustel on kinnipeetav vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ennatlik. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et sama sotsiaalne võrgustik oli kinnipeetaval olemas ka enne vangistust. Varasemalt elas kinnipeetav koos emaga, nüüd kavatseb asuda elama vanaema juurde 1-toalisesse korterisse. Maakohus leiab, et kui elamine emaga ei suutnud kinnipeetavat hoida tagasi seaduserikkumiste toimepanemisest, siis elamine koos invaliidist vanaemaga 1-toalises ülemöbleeritud korteris ei suuda seda hoopiski. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on enne vangistust olnud probleeme narkosõltuvusega, ta selle eest väärteo korras saanud ka karistada. Samuti on tema viimane kuritegu seotud narkootikumidega. Samas nähtub