Kohtulahend

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 10. juuni 2009.a otsusega tunnistati D.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 alusel. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o. 10 (kümne) kuu võrra ja mõisteti D.G-le karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15. jaanuari 2008. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-10090 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud 25 päeva vangistust võrra ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määrati 25. september 2008. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 25. septembril 2008. a ja lõpeb 21. märtsil 2012. a. D.G on kriminaalkorras karistatud 3-l korral:

Eluase on ülerahvastatud ja eluaseme kasutajad ei pea võimalikuks D.G sinna elama asumist. D.G on tädi ja vanaema silmis oma usalduse kaotanud. D.G puudub seega vabanedes lähedaste toetus ja elukoht. Vabanemisel puudub D.G ka materiaalne kindlustatus. Ainsaks elatusallikaks oleks töötu abiraha ja sotsiaaltoetused. D.G on võlanõudeid 143 149 krooni ulatuses ja vabanemisfondis 640 krooni. Ka D.G ema ei toeta poega, sest jäi 2010. a jaanuaris töötuks. Reaalset töökoha D.G vabanedes ei ole. Käesoleval ajal omandab ta põhiharidust ja töötab vanglas majandusabitöölisena. On positiivne, et D.G töötab vanglas abitöölisena. Madala haridustaseme ja kindlate tööoskuste- ja töökogemuse puudumise tõttu on aga üsna ebatõenäoline, et D.G saaks vabaduses olles tööd. D.G on varasemalt suhelnud palju kriminaalkorras karistatud isikutega ega näinud põhjust suhtlusringkonna muutmiseks. D.G ei ole vangistuses läbinud mitte ühtegi sotsiaalprogrammi, mida aga arvestades tema elukäiku ja harjumusi oleks kohtu arvates enne vabanemist kindlasti vaja läbida. Kohus ei saa jätta ka tähelepanuta asjaolu, et E. Armäel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et isik, kellel puudub vabaduses olles elukoht, töökoht ja igasugune lähedaste toetus, ei saa pärast vangistusest vabanemist üksi hakkama. Samuti näitab D.G varasem suhtumine kriminaalhooldusesse, et kriminaalhooldusel ei ole tema suhtes distsiplineerivat mõju. Ta on varasemalt katseajal olles pannud toime uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et D.G tuleks oma konkurentsi suurendamiseks tööturul omandada eriala, püüda säilitada tööharjumus ja läbida erinevaid sotsiaalprogramme. Käesoleval ajal ei ole D.G ennetähtaegne vabastamine võimalik.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.