Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tartu

Maakohtu

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud H O esitas 28.12.2017 pankrotiavalduse, milles selgitas, et tal puuduvad rahalised vahendid ja vara tekkinud võlgnevuste tasumiseks. Avalduses selgitatakse, et võlgnikul on xxxx töövõimetus ning ta kasvatab oma leibkonnas kolme alaealist last. Sissetulekuks on sotsiaaltoetused. Võlgnevuste suuruseks hindab võlgnik ca 30 000 eurot. Võlgnik on esitanud ühtlasi kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Kohus võttis 10.01.2018 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Harju Maakohus lõpetas 14.03.2018 H O pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. H O esitas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 07.01.2019 rahuldas ja saatis pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks tagasi maakohtule. Ajutine haldur esitas 05.02.2019 täpsustatud ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutine haldur esitas aruande 15.02.2018 ning on tuvastanud järgmist. Võlgnik käesoleval hetkel tööl ei käi. Võlgnikule on määratud töövõimetus ulatusega töövõime puudumine, mis ei võimalda võlgnikul tööle asuda. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on sotsiaalkindlustustoetus summas 80,00 eurot, peretoetus summas 55,00 eurot ja töövõimetustoetus ühe kalendripäeva eest summas 11,82 eurot. Äriregistri andmetel omab võlgnik seoseid järgmiste äriühingutega: 1) Xxxx OÜ (xxxx), osalus 100%; 2) Xxxx OÜ (xxxx), osalus 100%; 3) Xxxx Osaühing (xxxx), xxxx. Ajutine haldur on seisukohal, et osalustel puudub arvestatav turuväärtus arvestades ettevõtete majanduslikku seisu, maksuvõlga ja tegevuse puudumist. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule 1980.a. xxxx (reg. märk xxxx). Võlgniku kinnitusel müüdi sõiduk 13 aastat tagasi varuosadeks, mistõttu ei saa lugeda sõidukit varaks, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetluse käigus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Krediidiasutuste andmetel moodustasid rahalised vahendid võlgniku arvelduskontodel 17.01.2018.a. seisuga 34,56 eurot. Võlgnik on märgitud vastutava kasutajana Xxxx OÜ-le (registrikood xxxx) kuuluva 2004.a. xxxx (reg. märk xxxx) juures. Xxxx OÜ ja võlgniku vahel on sõlmitud leping, mida võlgnik täidab jooksvalt. Graafiku kohaselt peaks viimane makse teostatama 28.03.2023.a., pärast mida kuulub sõiduk võlgnikule. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi registreeritud ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole. Nasdaq CSD SE Eesti filiaal andmetel võlgniku nimele väärtpaberikontot avatud ei ole, mistõttu ei ole võlgniku nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit. Kokkuvõttes puudub võlgnikul arvestatavat turuväärtust omav vara, sh puudub vara ka edasiste pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 24 136,34 eurot ning sealjuures on võlgniku suhtes algatatud 29 täitemenetlust.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustused tulevad peamiselt Tartu Maakohtu 10.09.2009.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-08-13456, millega mõisteti H O süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja KarS § 346 järgi. Ühtlasi rahuldati tsiviilhagi ning mõisteti H Olt erinevate laenufirmade kasuks välja enam kui 95 000,00 krooni. Kohtulahendist nähtuvalt varastas võlgnik teiselt isikult isikut tõendava dokumendi ning kasutas seda erinevatelt laenufirmadelt laenu saamiseks. Võlgniku täna teadaolevatest kohustustest moodustab 15 115,45 eurot, so 62,63% kohustused, mis tulenevad eeltoodud kohtuotsusest (Xxxx AS ees kohustus summas 396,25 eurot, K P ees kohustus summas 44,74 eurot, Xxxx AS ees kohustus 651,89 eurot, Riigi Tugiteenuste Keskus ees kohustus 115,03 eurot, Xxxx OÜ ees kohustus 1 179,17 eurot, Xxxx AS ees kohustus 1 182,36 eurot, Xxxx OÜ ees kohustus 2 459,76 eurot ning Xxxx OÜ ees kohustus 9 086,25 eurot). Ajutine haldur asub seega seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku poolt toimepandud kuriteod, mille tagajärjel tekkinud kohustusi ei ole võlgnik olnud võimeline täitma, aga ka võlgniku poolt võetud laenud, mille täitmisega ei ole võlgnik toime tulnud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik makseraskustes juba alates 2007. a., millisest perioodist on võlgnikul tänaseni täitmata kohustusi. Võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks loeb ajutine haldur käesolevas menetlusstaadiumis siiski 2009. a. septembrikuud, mil Tartu Maakohus tegi kriminaalasjas nr. 1-08-13456 otsuse. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on H O esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse üksnes eesmärgiga, et kohus algataks peale pankrotimenetlust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Ajutise halduri hinnangul ei ole esitatud pankrotiavaldusega avaldajal võimalik saavutada selles taotletavaid eesmärke. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 24 136,34 eurot, millest vähemalt 62,63% moodustavad kohustused, mis ajutise halduri hinnangul võlgniku kohustustest vabastamise menetluses PankrS § 176 lg-st 2 tulenevalt ei lõpeks. Ajutise halduri hinnangul ei muutu H O seetõttu peale pankrotimenetlust ning kohustustest vabastamise menetluse edukat lõpetamist maksejõuliseks. Käesoleval ajal kaasneksid pankroti väljakuulutamisega aga võlgnikule täiendavad märkimisväärsed kohustused pankrotimenetluse kulude näol. 05.02.2019 esitatud ajutise halduri aruande täpsustuses märgib ajutine haldur, et võlgniku majanduslik olukord pole muutunud mingilgi määral. Võlgniku töövõimetust on pikendatud 3 aasta võrra ning võlgnik on jätkuvalt töötu. Kohtumääruse põhjendused Varasemast menetlusest nähtub, et 19.02.2018 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata H O pankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja H O pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Indrek Lepsoo, kes on andnud selleks nõusoleku. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 24 136,34 euro ulatuses ja vara vastavate kohustuste täitmiseks puudub. Sealjuures on võlgniku suhtes algatatud 29 täitemenetlust. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Antud juhul on tuvastatud, et võlgnikul pole likviidset vara, mille arvelt oleks võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid. Kohus leiab, et pole tuvastatavad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Seega on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, millega on täidetud PankrS § 171 lg 11 sätestatud alus menetluse raugemiseks. Vastavalt PankrS § 171 lg 11 on võimalik vaatamata raugemise aluste esinemisele pankrot välja kuulutada, kui võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus H O pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 39 lg 1 järgi edastab kohus määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale. Äriregistri andmetel omab võlgnik seoseid järgmiste äriühingutega: 1) Xxxx OÜ (xxxx), osalus 100%; 2) Xxxx OÜ (xxxx), osalus 100%; 3) Xxxx Osaühing (xxxx), xxxx PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Ajutine haldur palub tasuks määrata 768 eurot (sh käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 42 eurot (sh käibemaks), kokku 810 eurot (sh käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 80 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad päringute tegemises ja bürookuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. PankrS § 150 lg 4 alusel leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud avaldaja kanda. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot ja kanda see osaühing INC Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole nr EE662200221024695063. Kohus mõistab vastavas summas ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise summas 333,60 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.