Tartu Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-24-14204
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 19. detsember 2024
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Tsiviilasi
X.X. hagi Kristiina Leppiku vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. novembri 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X.X. apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
10 367 eurot 50 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) X.X. (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Kostja (vastustaja)
Kristiina
Leppik
(isikukood
1(6)
Võtta X.X. apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 29. novembri 2024. a otsuse peale menetlusse.
Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
Tühistada Viru Maakohtu 29. novembri 2024. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kostja ei vastanud talle selleks antud tähtaja jooksul hagile.
2(6)
Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407). Kohus võib alati asja sisuliselt lahendada. Käesoleval juhul ei ole hagi põhjendatud. Kohus lahendab asja sisuliselt ning jätab hagi rahuldamata. Kostja poolt väidetavalt avaldatud lauseid – hageja on valetaja, ta pidevalt valetab, hageja on valetaja ja petis, hageja on kostjat ähvardanud tappa, hageja terroriseerib kostjat, hageja on jõletis, hageja süül on mul võlad – võib pidada väärtushinnanguteks. Tegemist on üldiste lausetega. Nende õigsust ei ole võimalik kontrollida ega tõendada. Hageja nõuet nende lausete ümberlükkamiseks ei saa seega rahuldada. Usutav ei ole, et kostja avaldas hageja viidatud sõnastuses väärtushinnanguid. Kostja jaoks ei ole tegemist hageja, vaid abikaasaga. Hagis välja toodud ja kostja poolt väidetavalt avaldatud lausetest võiks faktiväidetena käsitleda ja kontrollitavad olla need, mille kohaselt hageja ähvardas kostjat ning hageja eksabikaasa võttis hagejale 30 000 eurot laenu. Hageja ei tõendanud kohtu selgitustele vaatamata, et kostja on nimetatud faktiväited avaldanud. Kostja ei märkinud, et ta võtab hagis esitatud väited omaks. Kostja poolt hagile vastamata jätmine ei vabasta hagejat hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustusest. Hageja ei ole viidanud ühelegi tõendile, millega ta soovib hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Hagis esitatu põhjal ei saa hagi rahuldamise eeldusi kindlaks teha. VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma. Igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). Isegi kui hagis väidetud lausete avaldamine oleks tõendatud, ei too see kaasa hagi rahuldamist. Abikaasad, kes ei suhtle erimeelsuste tõttu teineteisega, võivad vestlustes kolmandate isikutega väljendada abikaasa suhtes pahameelt väljendite ja väidetega, mis ei pruugi olla tõesed ja/või mis mõnevõrra rikuvad abikaasa õigusi. Samas, arvestades abikaasade suhteid, võib rikkumine olla ebaoluline ega pea tooma kaasa hüvitist.
3(6)
tekitatud kahju eest. Hagejal on õigus kostjalt kahju hüvitist nõuda. Isegi kui kostja poolt avaldatu oleks käsitletav väärtushinnangutena, oleks hagejal õigus hüvitist saada.
nõuetest esimesed kolm on põhinõuded, nende hind on TsMS § 132 lg 1, § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 järgi 10 000 eurot (3500 + 3500 + 3000) (vt nt RKTKo 20.12.2022, 2-192709/212). Hageja neljas nõue on kõrvalnõue (viivis). Selle nõude hind on TsMS § 133 lg 2 järgi arvutatuna 367 eurot 50 senti (3000 × 12,25 ÷ 100). Hageja põhi- ja kõrvalnõuete hind on TsMS § 133 ja § 134 lg 1 järgi seega kokku 10 367 eurot 50 senti. Kuna osad hageja nõuded ei ole varalised nõuded ning hageja põhi- ja kõrvalnõuete hind ületab TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäärasid, ei saa käesolevas asjas lihtmenetluse lihtsustusi kohaldada, sh loobuda kohtuistungi korraldamisest.
5(6)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.