Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Tsiviilasi
X.X. hagi Kristiina Leppiku vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. novembri 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X.X. apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
10 367 eurot 50 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) X.X. (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Kostja (vastustaja)
XXXXXXXXXXX)
Kristiina
Leppik
(isikukood
RESOLUTSIOON
1(6)
Võtta X.X. apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 29. novembri 2024. a otsuse peale menetlusse.
Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
Tühistada Viru Maakohtu 29. novembri 2024. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.X.X. (hageja) esitas 20. septembril 2024 Viru Maakohtule Kristiina Leppiku (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat lükkama ümber hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja hoiduma hageja kohta hageja mainet kahjustavate ebaõigete faktiväidete ja hinnangute avaldamisest ning mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju 3000 eurot ja viivis kahjult võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja ja kostja on alates 15. maist 2024 abielus. Poolte suhtlus lõppes 24. augustil 2024. Kostja avaldas alates 24. augustist 2024 poolte ühistele tuttavatele nii telefoni kui ka sotsiaalmeedia kaudu ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja avaldas kõikidele poolte perekonnaelu asjaolusid. Kostja ei ole õigusvastast tegevust lõpetanud. Kostja rikkus hageja meeleolu ja pani hageja end halvasti tundma. Hagejal tekkis hingeline valu ja psüühiline häiritus. Hageja maine on kahjustatud.
Kostja ei vastanud talle selleks antud tähtaja jooksul hagile.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis 29. novembri 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt riigi kasuks välja riigilõivu 385 eurot.
2(6)
Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407). Kohus võib alati asja sisuliselt lahendada. Käesoleval juhul ei ole hagi põhjendatud. Kohus lahendab asja sisuliselt ning jätab hagi rahuldamata. Kostja poolt väidetavalt avaldatud lauseid – hageja on valetaja, ta pidevalt valetab, hageja on valetaja ja petis, hageja on kostjat ähvardanud tappa, hageja terroriseerib kostjat, hageja on jõletis, hageja süül on mul võlad – võib pidada väärtushinnanguteks. Tegemist on üldiste lausetega. Nende õigsust ei ole võimalik kontrollida ega tõendada. Hageja nõuet nende lausete ümberlükkamiseks ei saa seega rahuldada. Usutav ei ole, et kostja avaldas hageja viidatud sõnastuses väärtushinnanguid. Kostja jaoks ei ole tegemist hageja, vaid abikaasaga. Hagis välja toodud ja kostja poolt väidetavalt avaldatud lausetest võiks faktiväidetena käsitleda ja kontrollitavad olla need, mille kohaselt hageja ähvardas kostjat ning hageja eksabikaasa võttis hagejale 30 000 eurot laenu. Hageja ei tõendanud kohtu selgitustele vaatamata, et kostja on nimetatud faktiväited avaldanud. Kostja ei märkinud, et ta võtab hagis esitatud väited omaks. Kostja poolt hagile vastamata jätmine ei vabasta hagejat hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustusest. Hageja ei ole viidanud ühelegi tõendile, millega ta soovib hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Hagis esitatu põhjal ei saa hagi rahuldamise eeldusi kindlaks teha. VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma. Igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). Isegi kui hagis väidetud lausete avaldamine oleks tõendatud, ei too see kaasa hagi rahuldamist. Abikaasad, kes ei suhtle erimeelsuste tõttu teineteisega, võivad vestlustes kolmandate isikutega väljendada abikaasa suhtes pahameelt väljendite ja väidetega, mis ei pruugi olla tõesed ja/või mis mõnevõrra rikuvad abikaasa õigusi. Samas, arvestades abikaasade suhteid, võib rikkumine olla ebaoluline ega pea tooma kaasa hüvitist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus tagasi. Kohtumenetlus ei olnud erapooletu. Hageja esitas kohtuniku taandamise taotluse, kohtunik taandus, kuid kohtu esimees jättis taandamise taotluse rahuldamata. Hageja soovis asja arutamist kohtuinstungil. Kostja ei väljendanud nõusolekut asja kirjalikus menetluses arutamiseks. Maakohus ei korraldanud kohtuistungit, vaid lahendas asja kirjalikus menetluses. Maakohus ei tohtinud asja kirjalikus menetluses lahendada. Kostja ei vaielnud hagile vastu. Kostja ei vaidlusta mh seda, et ta avaldas hageja kohta hagis välja toodud väited. Maakohus oleks pidanud hagi tagaseljaotsuse või omaksvõtuga rahuldama või korraldama kohtuistungi, mitte jätma hagi rahuldamata. Maakohus otsustas kostja asemel, milliste väidetega kostja hagi ümber lükkab. Maakohus rikkus sellega TsMS § 5 lõikeid 1 ja 2. Kostja avaldatud väited on ebaõiged faktiväited. Väidete õigsust on võimalik kontrollida ja tõendada. Kostja avaldatud väited kahjustavad hageja au ja head nime. Poolte suhted abikaasadena on lõppenud. Kostjal ei ole õigust avaldada hageja kohta hageja au ja head nime teotavaid ebaõigeid faktiväiteid. Kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumine ebaõigete faktiväidete avaldamisega oli seega õigusvastane ja kostja vastutab hagejale
3(6)
tekitatud kahju eest. Hagejal on õigus kostjalt kahju hüvitist nõuda. Isegi kui kostja poolt avaldatu oleks käsitletav väärtushinnangutena, oleks hagejal õigus hüvitist saada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui ta leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima kaebuse põhjendusi (vt nt RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825/57, p 11).
7.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet. Maakohtu menetluses vaadatakse tsiviilasi TsMS § 341 lg 1 järgi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadus võimaldab maakohtu menetluses kohtuistungi korraldamisest loobuda eelkõige, kui on täidetud asja lihtmenetluses (TsMS §-d 405 lg 1 ja 2) või kirjalikus menetluses läbivaatamise eeldused (TsMS §-d 403 ja 404).
7.1.Kohus saab TsMS § 405 lg 1 järgi menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi lihtmenetluses menetlemiseks ja TsMS §-s 405 sätestatud lihtsustuste kohaldamiseks, sh kohtuistungi korraldamisest loobumiseks, peab seega olema tegemist varalise nõudega hagiga ja hagis esitatud põhinõuete hind ei tohi olla suurem kui 3500 eurot ja hagi hind koos kõrvalnõuetega kokku suurem kui 7000 eurot. Hageja esitas kostja vastu neli nõuet: 1) kohustada kostjat lükkama ümber hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited; 2) kohustada kostjat hoiduma hageja kohta hageja mainet kahjustavate ebaõigete faktiväidete ja hinnangute avaldamisest; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju 3000 eurot; 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kahjult VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõuetest esimesed kaks ei ole varalised nõuded. Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ning mainet kahjustavate ebaõigete faktiväidete ja hinnangute avaldamisest hoidumisega saadavate hüvede väärtust ei saa rahaliselt mõõta. Hageja 4(6)
nõuetest esimesed kolm on põhinõuded, nende hind on TsMS § 132 lg 1, § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 järgi 10 000 eurot (3500 + 3500 + 3000) (vt nt RKTKo 20.12.2022, 2-192709/212). Hageja neljas nõue on kõrvalnõue (viivis). Selle nõude hind on TsMS § 133 lg 2 järgi arvutatuna 367 eurot 50 senti (3000 × 12,25 ÷ 100). Hageja põhi- ja kõrvalnõuete hind on TsMS § 133 ja § 134 lg 1 järgi seega kokku 10 367 eurot 50 senti. Kuna osad hageja nõuded ei ole varalised nõuded ning hageja põhi- ja kõrvalnõuete hind ületab TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäärasid, ei saa käesolevas asjas lihtmenetluse lihtsustusi kohaldada, sh loobuda kohtuistungi korraldamisest.
7.2.Maakohus määras TsMS § 404 lg 1 ja 2 alusel asja läbivaatamise kirjalikus menetluses (dtl 118–119). Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole (TsMS § 404 lg 1). Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et hageja kahe esimese nõude osas ei saa määrata nendest saadavate hüvede varalist väärtust. Tegemist ei ole seega varaliselt hinnatavate nõuetega. Ringkonnakohus tuvastas ülal, et hageja põhinõude hind on 10 000 eurot, s.o suurem kui 4500 eurot. Maakohtul ei olnud seega õigust määrata, et ta lahendab asja kirjalikus menetluses istungit pidamata.
7.3.Eelmärgitut arvestades sai maakohus lahendada asja kirjalikus menetluses kohtuistungil arutamata üksnes juhul, kui tal olnuks selleks poolte nõusolek (TsMS § 403 lg 1). Asja materjalidest ei nähtu aga, et pooled oleksid andnud nõusoleku asja kirjalikus menetluses lahendamiseks. Hageja märkis, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja ei esitanud hagile kirjalikku vastust. Samas pidi maakohus TsMS § 403 lg 3 järgi eeldama, et kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Maakohus ei saanud TsMS § 403 lg 1 alusel seega asja kirjalikus menetluses lahendada.
7.4.Maakohus rikkus TsMS § 341 lõiget 1, kui tegi asjas otsuse seda kohtuistungil arutamata. Tegemist on õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumisega, seda isegi siis, kui pool ei näita otsuse peale kaevates ja asja suulise arutamise põhimõtte rikkumisele tuginedes, kas ja kuidas oleks tsiviilasi kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud teisiti, ja sõltumata sellest, kas pooltele oli vaatamata kohtuistungi pidamata jätmisele tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. Kohtuistungi esemeks on põhimõtteliselt tsiviilõigusliku kohtuasja kogu sisu nii oma materiaalõiguslikust kui ka menetlusõiguslikust küljest. Kohtuistungil võivad pooled sõltuvalt menetlusstaadiumist, vastaspoole käitumisest ja kohtu selgitustest esitada taotlusi, tuua esile asjaolusid ja anda selgitusi, mis oma üksikasjades ei pruugi väljaspool tegelikku istungiolukorda olla kindlalt ettenähtavad (vt RKTKo 3.03.2021, 2-17-13391/43, p-d 16 jj).
7.5.Hageja ei ole kaotanud menetluses õigust kõnealusele rikkumisele tugineda (TsMS § 333 lg 2). Hageja esitas pärast tsiviilasja kirjaliku menetlusse määramist maakohtu tegevusele vastuväite, milles märkis, et soovib istungi korraldamist (dtl 122).
8.Maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel seega tühistada apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Kui pooled ei anna edasises menetluses maakohtule nõusolekut asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks, tuleb maakohtul korraldada asja läbivaatamiseks kohtuistung.
9.Ringkonnakohus märgib, et kohus võib juhul, kui kostja hagile ei vasta, hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada (TsMS § 407 lg 1). Samas tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus. Keeruliste õigusküsimuste puhul tuleb eelistada asja sisulist lahendamist (vt RKTKm 3.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Hageja ei saa seega maakohtult nõuda, et maakohus teeks hagi osas tagaseljaotsuse.
5(6)
10.Ringkonnakohus selgitab tõendamise ja omaksvõtuga seoses järgnevat. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest (TsMS § 231 lg 1). Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse (TsMS § 231 lg 2). Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231 lg 4). Riigikohtu järjekindla praktika järgi eeldab TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine seda, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p-s 3 sätestatut, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt nt RKTKo 27.03.2024, 2-2110188/113, p 12.1).
11.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel läbivaatamisel maakohus. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.