Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Asja number Kohtulahend Menetlus Täitmiskohtunik Avaldaja, süüdimõistetu võlgnikuna Avalduse ese Sissenõudja Kohtutäitur
04. juuni 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 1-07-12047 Tartu Maakohtu 04. detsembri 2007 otsus O.A karistamises KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Kalev Kuningas O.A (isikukood xxx) aegumise kohaldamine Kohtute Raamatupidamiskeskus Janek Pool
Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus
KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1). KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui esimese astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud viis aastat. TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. KarS § 5 (Karistusseaduse ajaline kehtivus) lg 3 kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. O.A on süüdi mõistetud KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi, s. o I astme kuriteos. Kohtuotsus jõustus 12. detsembril 2007. Enne 01. jaanuari 2010 kehtinud KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub I astme kuritegu 5 aastaga. Kriminaalmenetluse kulude osas kehtib samasugune aegumise tähtaeg. O.A on süüdi mõistetud enne 01. jaanuari 2010 ning temale mõistetud karistuse aegumisele rakendub enne 01. jaanuari 2010 kehtinud KarS-i redaktsioon, kuna uues redaktsioonis on võrreldes varasemaga raskendavad asjaolud (aegumine ajaliselt pikem, s. o 5 aasta asemel 7 aastat). KarS § 5 kohaselt ei ole isiku olukorda halvendaval seadusel tagasiulatuvat jõudu. Kuna jõustunud otsusest ei ole möödunud 5 aastat, tuleb aegumise avaldus rahuldamata jätta. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab. Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.