Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23.juuli 2009.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu
Kriminaalasja number
1-07-12047
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Asi
Süüdimõistetu T.E vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Prokurör
Katrin Lindpere
Süüdimõistetu
T.E (isikukood xxx; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas) 23.juuli 2009.a.
Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta T.E Tartu Maakohtu 04.12.2007.a. kohtuotsusega mõistetud kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
vangistuse
Käesolev määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud T.E on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 04.12.2007.a. otsusega KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ja karistatud 3 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel on karistust suurendatud Viljandi maakohtu 23.09.2004.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud 9 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõistetud 3 aastat 2 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuli arvestada alates 14.05.2007.a.
T.E kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 14.05.2007.a. ja lõpp 22.07.2010 a. 19.06.2009.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud materjalid otsustamaks T.E vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu T.E palub ennast tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Prokurör leiab, et T.E tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et T.E tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on T.E vangistuse kandmise aja jooksul kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud sh kahel korral käesoleva aasta jooksul. Vabaduses ei ole T.E toetavat tugivõrgustikku ja ta ei soovigi ise ennetähtaegselt vabaneda. Kinnipeetav tunnistab alkoholiprobleemi ja muutuste vajalikkust, kuid konkreetset plaani tulevikuks ei oma. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna arvamuses ei nõustuta T.E vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. T.E puudub kindel elukoht ja toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Tema käitumist vabanemise korral hakkaksid kindlasti mõjutama alkoholilembus ja suhtes kriminaalkorras karistatud isikutega. Süüdimõistetu T.E on käesolevaks ajaks muuhulgas esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 2 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuid süüdimõistetu isik, tema eelnev elukäik ja tema vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed ei võimalda kohtu arvates T.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. T.E isiklikus toimikust olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on T.E aastatel 2002-2007 neljal korral kriminaalkorras karistatud. Viljandi Maakohtu 23.09.2004.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastati
2 (3)
T.E tingimisi ennetähtaegselt, kuid ta pani lühikese aja jooksul peale vabanemist toime uue raske kuriteo. Seega on T.E olnud kuritegelikult aktiivne. T.E pole suutnud korrarikkumistest hoiduda ka karistuse kandmise aja jooksul. Selline süüdimõistetu käitumine osutab asjaolule, et T.E pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Alkoholi tarvitamist on T.E puhul loetud peamiseks ohuteguriks nii vangla iseloomustuses kui kriminaalhooldusosakonna arvamuses. Arvestades T.E kalduvust alkoholi tarvitada, varasemat kuritegude korduvat toimepanemist ja seda muuhulgas ka katseajal, distsiplinaarrikkumiste toimepanemist karistuse kandmise ajal, on äärmiselt kaheldav, et T.E oleks võimeline ennetähtaegse vabanemise korral jätkama oma elu seaduskuulekalt käitumiskontrollile allutatuna. Ka puudub T.E selleks motivatsioon, sest ta ise ei soovigi enda ennetähtaegset vabastamist. Ka eeldab tingimisi ennetähtaegne vabanemine süüdimõistetul kindla elukoha olemasolu, sest vastasel korral pole võimalik täita ühte käitumiskontrolli olulist nõuet so elada kohtu poolt määratud elukohas. Kriminaalhooldusosakonna kinnitusel T.E aga selline elukoht puudub. Kohtunik Rita Kulberg
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.