Kohtulahend

Vangla

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 10.11.2009. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht Renee Lepik tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 04.12.2007.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tallinna Linnakohtu 08.12.1999. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 14.05.2007. a ja lõpp 11.02.2011. a. 2/3 karistusajast saab kantuks 11.11.2009. a., elektroonilise järelevalve alla vabanemise õigus saabus 28.03.2009. a Renee Lepik on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 08.12.1999.a Tallina Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 100 järgi liitkaristusega 9 aastat vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt Renee Lepiku karistuse kandmise ajal sekkumisi toimunud ei ole kuna kinnipeetav kannab karistust eelvangistushoone kinnises kambris. Soovitavad tegevused riskide maandamiseks: tagada kindel töökoht ja stabiilne sissetulek. Soovitav koostöö kohtutäituriga võlanõuete tasumises, vajalik võlanõustaja teenusele suunamine. Mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Osalemine sõltuvusprobleemidega tegelevas grupitöös. Renee Lepikul on uue kuriteo toimepanemise risk. Ta on mõjutatav kaasinimeste poolt. Riskikäitumist suurendab alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik toetab Renee Lepiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Ennetähtaegse vabastamise põhjust näeb kriminaalhooldusametnik selles, et kinnipeetav viibib eraldatud kambris, kuna teised kinnipeetavad võivad ohustada tema elu. Antud juhul ei saa vangistust täide viia eesmärgipäraselt. Kinnipeetaval puudub võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, käia koolis või tööl. Kriminaalhooldusel on võimalik tema probleemidega tõsiselt tegelda, teostada tema üle järelevalvet ja anda talle võimalus asuda seaduskuulekale teele. Kriminaalhooldaja hinnangul on vabaduses käitumist mõjutavad järgmised positiivsed asjaolud: kindel elukoht ja lähedaste toetus. Negatiivsed asjaolud on katseajal kuriteo toimepanemine, garanteeritud töökoha puudumine ja vähene töökogemus. Vabanemise järel on võimalik elama asuda vanavanemate juures kahekorruselises eramajas. Renee Lepik seletas, et ta on vangistuses teinud endaga palju tööd. Ta kahetseb toimepandud tegusid. Ta tunnistab enda alkoholiprobleemi, mis oli ka kuriteo toimepanemise üheks põhjuseks. Ta on valmis alluma alkoholivastasele ravile. Ta loodab tööd saada endises töökohas. Esialgu leiab rakendust vanavanemate juures, kes vajavad abi suure elamu korrashoidmisel. Vanglas on ta iseseisvalt õppinud ära inglise keele. Ta on lugenud palju psühholoogiaalast kirjandust. Prokurör ei nõustu ennetähtaegse vabastamisega. Kinnipeetav on toime pannud kaks esimese astme kuritegu ja need asjaolud ei võimalda tema ennetähtaegset tingimisi karistusest vabastamist. Kaitsja leiab, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks on olemas nii formaalne kui ka materiaalsed alused.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et Renee Lepiku tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. Ranee Lepik kannab karistust esimese astme kuriteo eest. 11.11.2009. a saab tal on ära kantud 2/3 mõistetud karistusest. Seetõttu on olemas KarS § 76 lg. 2 p. 2 ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Täitmiskohtunik leiab, et Renee Lepiku tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on piisavalt ka materiaalset alust. Rene Lepikul on lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik, kus on kolme põlvkonna sugulased: vanavanemad, ema ja õde. Elukoht on tal vanavanemate juures ja seal leiab ka töist tegevust kuni töö leidmiseni. Renee Lepik kannab vanglas karistust teda ennast säästval režiimil, mis ei võimalda osalemist vangla sotsiaalprogrammides ja töös. Sel põhjusel on kinnipeetav tegelenud endaga iseseisvalt keelt õppides ja kirjandust lugedes. Kinnipeetava haridustaset, põhiharidust arvestades on erialakirjanduses käsitletud probleemidest arusaamine raskendatud ja vajab toetavat tegevust. Ta on tunnistanud enda sõltuvusprobleeme ja kahetseb toimepandud tegusid. Ta on nõus alluma alkoholivastasele ravile. Sellega on Renee Lepik näidanud oma suhtumist senistesse eluviisidesse ning valmis neid muutma. Kinnipeetava vastavat tahet toetab kriminaalhooldaja, kes on kriminaalhooldusel väljaspool vanglat abiks sotsiaalprogrammide kaudu toetama resotsialiseerumist tagavaid tegevusi. Eeltoodud põhjustel on vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine otstarbekam karistuse edasisest kandmisest valitud režiimil.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.