Viru Maakohus
31.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja
Kohtuasja number
1-07-7899
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HAMAZA
Prokurör
Sergei TRAVNIKOV
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid Sergei N.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks N.V sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht xxx, tööline Karistuse kandmise algus 30.12.2006 ja lõpp 29.12.2011 Vabastada N.V (isikukood xxx) temale Viru Maakohtu 19.12.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata N.V-le katseaeg kuni 29.12.2011. Kohustada N.V katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx kriminaalhooldaja määratud - ilmuda ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele -
alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada N.V katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata N.V kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada N.V karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.12.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7, 9; §214 lg.2 p.1, 4 ja §121 järgi ning karistatud KarS §64 kohaldamisega vangistusega 5 aastat karistuse algusega 30.12.2006. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 4 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav töötab Viru Vanglas alates 19.09.2008 majandustöödel köögiabilisena. Kinnipeetaval on võlgnevusi umbes summas 50 000 krooni, kuid rahalist toetust ta ei vaja, kuna saab vangistuses töötamise ajal sissetulekut ja vabanemisfondis on 11 000 krooni. Kinnipeetav tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt ega saa aru oma osast nende probleemide tekkimises. Kinnipeetav võib olla ohtlik vanglas kaaskinnipeetavatele ja ühiskonnas avalikkusele. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava sotsiaalne ja majanduslik olukord võimaldavad seda, tal on kindel elukoht, lähedaste toetus, kehtiv isikut tõendav dokument ja võimalus asuda tööle. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma õe juurde 2-toalisesse korterisse, kus tingimused elamiseks on olemas. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht. Lähedastest on kinnipeetaval olemas õde, kes lubab vennale osutada abi tavaeluga kohanemisel. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale vabanemise korral järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele töötuna kolme nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohtu istung Kinnipeetav N.V taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et võlgnevusi on tal jäänud vaid 14 053 krooni ulatuses. Prokuröri abi Sergei Travnikov toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja tegi ettepaneku panna kinnipeetavale vabastamise korral lisakohustuseks ka keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 4 distsiplinaarkaristust, mis käesoleval ajal ei ole enam kehtivad. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav vangistuses viibinud 4 aastat 5 kuud ja karistust jääb lõpuni 29.12.2011 kanda veel 1 aasta 7 kuud. Seega on kinnipeetav vangistuses viibinud tunduvalt kauem, kui jääb veel karistust kanda. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on munitsipaalkorteriga, mida üürib tähtajatu üürilepingu alusel kinnipeetava õde ja kus elab ka õe abikaasa, kes mõlemad on nõus, et kinnipeetav asub elama nende juurde. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemise korral soov vormistada endale sotsiaalelamispind, kuid kuni selle ajani on tal võimalus elada õe juures.
Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töölise koht OÜ-s xxx. Arvestades kinnipeetava haridust, eriala puudumist, väikest töökogemust, peab maakohus töölise tööga toimetulemist kinnipeetava poolt reaalseks. Maakohus arvestab siinjuures ka seda, et kinnipeetav on Viru Vanglas alates septembrist 2008 töötanud, seega on käesolevaks ajaks tööharjumus tal säilinud. Kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku moodustab õde, kinnipeetava vanemad on surnud. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava suhted õega on säilinud, suheldakse pidevalt telefoni teel. Õe sõnade kohaselt kriminaalhooldusametnikule on vend viimase vangistuse ajal muutunud vastutustundlikumaks: töötab vanglas, püüab mitte rikkuda vangla sisekorda, tal on kindlad eluplaanid. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt toetab õde kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja lubab venda igakülgselt aidata kohanemisel tavaeluga. Arvestades Viru Vangla, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi seisukohta antud asjas leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni 29.12.2011. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks kriminaalhooldusametniku poolt kirjalikus arvamuses nimetatud järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud kuritegude toimepanemist alkoholijoobes. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti vähendab tööle asumine kinnipeetava vaba aega ja annab talle legaalset tegevust. Samas leiab maakohus, et tööle asumiseks tuleb anda kinnipeetavale lühem tähtaeg, kui seda on pakkunud kriminaalhooldusametnik. Kuna kinnipeetaval on olemas garanteeritud töökoht, leiab maakohus, et talle tuleb anda tähtaeg 2 nädalat tööle asumiseks. Kriminaalkorras
karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Saamas nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetava õde, kelle juurde asub kinnipeetav vabanemise korral elama, on kriminaalkorras karistatud isik. Seega peab kinnipeetav suhtlemiseks kriminaalkorras karistatud isikutega küsima luba kriminaalhooldusametnikult. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi tarvitamisega. Prokuröri abi poolt pakutud lisakohustuse – mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi – panemist kinnipeetavale ei pea maakohus vajalikuks, kuna alkoholi tarvitamise keeld on hõlmatud juba esimese lisakohustuse panemisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
Anne PALMISTE Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.