Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-105471 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa AS PlusPlus Capital nõuab 16.05.2023 esitatud hagis D. U. vastu mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1325,69 eurot, intress 95,73 eurot, lepingutasu 6 eurot, 16.05.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 188,64 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja lisanduv viivis. Hageja nõue tuleneb C AS ja kostja vahel 29.01.2018 sõlmitud väikelaenu lepingust nr xxxx. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused alates 10.05.2022 täitmata. Pärnu Maakohtu Maksekäsu osakond on kostjale üritanud hagimaterjale kätte toimetada järgmiselt: 08.02.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus; 13.02.2023 aadressil XXX Tagastatud - muu põhjus; 16.02.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus; 02.03.2023 aadressil XXX - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 02.03.2023 saadetud teavitus e-posti aadressil XXX – puudub vastus. XXX korteriomanik (võlgniku elukaaslane) on varasemas menetluses kinnitanud 26.08.2022, et võlgnik elab antud aadressil. XXX omanik ütles 25.04.2023, et ei tea kas võlgnik elab antud aadressil, viibib ise xxxx. Varasemas menetluses on kohtutäitur jätnud dokumendid 08.01.2023 aadressil XXX postkasti, kuna võlgnik oli kodus, tuli ka akna juurde kuid keeldus suhtlemast.

2(4)

2-23-105471 PPA vastas päringule tsiviilasjas 2-22-10953 kostja võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta, et nende andmekodus täiendavad andmed puuduvad. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on tulenevalt eeltoodust toimetatud kostjale kätte toimetatud avalikult. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib, et hageja on esitanud vaid selgituse krediidivõime hindamise kohta ning tõendeid ei olnud kohtunõude ajaks enam säilinud. Samas nähtub esitatud teabest, et saadud laenu on nõuetekohaselt tasutud alates aastast 2018 kuni 10.05.2022. Kuna nelja aasta vältel võla tasumisega probleeme ei olnud, ei saanud kostja 2018 seisuga olla krediidivõimetu. Riigikohus on 24.11.2023. a kohtumääruses kohtuasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi (p 23). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 755 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 420 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 200 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 315 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 200 eurot) 535 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 535 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 3(4)

2-23-105471 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.