Kohtulahend

ÄRAKIRI

Rakveres, 10.05.2010, Viru Maakohus koosseisus: kohtunik Anu Ammer, sekretär Virve Roots juuresolekul, prokurör Aita Ploom osavõtul, avalikul kohtuistungil, vaadanud läbi Viru vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Eret Ennu erakorralise ettekande K.D suhtes kriminaalasjas 1-09-13616, t u v a s t a s: Viru Maakohtu 17.11.2009 kohtuotsusega mõisteti K.D süüdi KarS § 266 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 2 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3, so 8 /kaheksa/ kuu võrra, mõistes K.D-le karistuseks 1 /üks/ aasta ja 4 /neli/ kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel, loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, so 26.-28.11.2008, so kokku 2/kaks/ päeva. Seega on K.D ärakandmata vangistus 1 aasta, 3 kuud ja 27 päeva, millist karistust KarS § 74 alusel ei kohaldatud tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks loeti 17.11.2009. K.D kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati K.D katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabi-programmis. 05.02.2010 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande katseaja pikendamiseks, kuna kriminaalhooldusalune ei täitnud registreerimiskohustust. Viru Maakohtu 17.02.2010 määrusega pikendati K.D-le määratud katseaega 1 aasta võrra, so kuni 15.05.2012. 25.03.2010 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune ei täida kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esitatud seisukoha juurde. K.D tunnistas kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatut, et tema on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja taotles karistust täitmisele mitte pöörata.. Prokurör on seisukohal, et esitatud taotlust karistuse täitmisele pööramiseks ei saa pidada põhjendatuks ning kaaluda tuleks katseaja pikendamist. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlust karistuse täitmisele pööramiseks ei saa käesoleval ajal pidada põhjendatuks ning et piisavalt mõjusaks abinõuks süüdimõistetu mõjutamisel saab hetkel pidada veelkordset katseaja pikendamist selle maksimaalse tähtajani, so kokku kuni 3 aastani Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 427 ja KarS § 74 lg 2, § 75, täitmiskohtunik m ä ä r a s: