Võlaõigus

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 22.11.2022 sõlmitud laenuleping nr xxx, millega kostja sai laenu 637 eurot, intressimääraga 16,94% aastas, lepingutasuga 37 eurot ja haldustasuga 4% aastas. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat (juuli, august ja september 2023) graafikujärgset osamakset, andis esialgne võlausaldaja 14.09.2023 kostjale täiendava tähtaja (13.10.2023) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 16.10.2023. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 29,99 euro nõudes. Hageja palub lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 15 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud 19.06.2023, 19.07.2023 ja 23.08.2023. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohtule nähtuvalt ei ole täidetud lepingu kehtivuse ajal sissenõudmiskulude nõudmise eeldused – hageja ei ole enne tasuliste meeldetuletuste saatmist saatnud kostjale tasuta meeldetuletusi. Samuti ei nähtu hagiavaldusest ega ka lisana esitatud tõenditest (lisa 6.1-6-3), kas tegemist on sama võlgnevuse korduva meelde tuletamisega või graafikujärgse uue võlgnevuse meeldetuletusega. Seega jätab kohus rahuldamata meeldetuletustasude nõude 15 euro ulatuses. VÕS § 1132 lg 6 järgi samas sättes sätestatud tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Hageja palub välja mõista ametliku maksehäireregistri teatise tasu 14,99 eurot. Hagiavalduse kohaselt on pooled laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku, et laenuandja pakutava lisatoote või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtjalaenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. 21.07.2023 maksehäire edastamise teate maksumuseks on 14,99 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist sissenõudmiskuludega VÕS § 1132 mõistes. Ei ole oluline, kuidas laenuandja meeldetuletustasusid nimetab, nimetades neid lisateenusteks või maksehäireteadeteks. Sisuliselt nõuab hageja tarbijalt topelt sissenõudmiskulusid lepingu kehtivuse ajal lisaks VÕS § 113 2 sätestatule. Kuivõrd VÕS § 1132 lg 6 kohaselt on sellised kokkulepped tühised, jätab kohus maksehäireregistri teatise tasu 14,99 eurot rahuldamata. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil xxx, kuid võlgnik dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Rahvastikuregistri andmetel on aadress xxx elukoha aadressina alates 26.07.2023 kehtetu. Kohus saatis hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega 15.09.2024 e-posti aadressil xxx, kuid tulemusteta. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 15.09.2024 ning see loeti kättetoimetatuks 01.10.2024. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (21.10.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 180 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on olnud 120 eurot. Lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ning riigilõivu tasumine (1,5 h 180 eurot). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 245 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot. Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 120 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 120 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 245 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 385 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada TsMS § 177 lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.