Kriminaalasi nr 1-08-7936
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2010 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-7936
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Prokurör
Aivar Lembit
Kaitsja
Vandeadvokaat Toomas Alp
Asja läbivaatamise kuupäev
12.aprill 2010 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi Süüdimõistetu
Viru Vangla esitatud materjalid R.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. R.H, isikukood xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 383,§ 384
Jätta R.H elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 02.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. R.H on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.06.2008 kohtuotsusega KarS § 331 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 19.06.2008 ja lõpp 10.09.2011 Elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 29.01.2010 Kinnipidamisasutuses R.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse kestel distsiplinaarkorras 13 korral karistatud. Murru vanglas lõpetas ta Keila Täiskasvanute Gümnaasiumi, on osalenud sotsiaalprogrammis „Päev lapsega“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreening“. Käesoleval ajal Viru Vanglas osaleb „Agressiivsuse asendamise treeningu“ sotsiaalprogrammis. Jaanuaris 2010
pakuti kinnipeetavale tööd majandustöölisena, millest ta keeldus väidetava allergia pärast. Antud intsidendi kohta on alustatud ditsiplinaarmenetlust. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse risk on olemas. Kinnipidamiskohast vabanedes asub elama ema juurde xxx. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral. Alates 27.10.1998 viibib pidevalt kinnipidamisasutuses. Viru Vangla ei toeta R.H tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava R.H tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. xxx võimaldab R.H-le vabanemisel tööd, kuid seal võivad tekkida teatud raskused ajagraafiku koostamisega. Ennetähtaegne vabanemine on ennatlik. Elektroonilise valve alla vabanemine eeldab inimeselt pingetaluvust ja suurt eneseditsipliini, sest kriminaalhooldusalune peab tüpselt järgima kokkulepitud ajakava mitme kuu vältel ning kohanema piiratud liikumisvabadusega. R.H on esinenud raskusi vangistuses olles alluda kehtestatud piirangutele ja normidele. Kriminaalhooldaja arvates on elektroonilise valve nõuete järgimine ning samaaegselt erinevate kohtustuste täitmine R.H jaoks liialt komplitseeritud. R.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör ei toeta isiku elektroonilise valvega enne tähtaega vabastamist. Kaitsja toetab R.H taotlust elektroonilise järelevalve alla vabanemiseks. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et R.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Tema ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.H isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on 6 krda kohtulikult karistatud, 3 viimast kuritegu pani toime vangistuse ajal. Vangistuses on R.H 13 korda karistatud ditsiplinaarkaristusega.. Vabanemise korral on tal garanteeritud töökoht. R.H on võlgnevusi üle 20 tuhande krooni. Vangistuses olles keeldus temale pakutud tööst allaergia põhjendusega.. Kohus jõuab järeldusele, et süüdimõistetu pikka karistusaega eelnevate vangistuste näol, ei ole ta enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades R.H poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava elektroonilise valvega ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib tõenäosus, et kinnipeetav võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid.. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu R.H vabastamata temale Harju Maakohtu 19.06.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.