Kohtulahend

Tartu Maakohus tunnistas G.V 03.12.2008. a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 212 lg 1 järgi ning mõistis karistuseks 7 kuud vangistust, määrates selle KarS § 74 alusel kandmiseks tingimisi 18-kuulise katseajaga. Kriminaalhooldusametnik esitas 26.11.2009. a Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb G.V-le tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, kuna ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid: ei ole korduvalt ilmunud registreerimisele ja on kahel korral vahetanud ilma kriminaalhooldusametniku loata elukohta. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jäi kohtus taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. G.V selgitas, et tal on olnud majanduslikke raskusi, kuna töövahend oli pikka aega remondis, mistõttu on elukohta vahetanud ja unustanud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele minemata. Praegu töötab ta lepingu alusel taksojuhina Tartus. Prokurör on seisukohal, et G.V tuleb saata kandma talle mõistetud vangistust, kuna ta on korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ning suhtunud nende täitmisse ükskõikselt. Kaitsja palus kaaluda võimalust karistust täitmisele mitte pöörata, kuna olukord on muutunud mõnevõrra paremuse poole, mistõttu võiks G.V usaldada. Täitmiskohtuniku seisukoht Kohtunik leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus G.V-le tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt KarS §-le 74 lg 4 võib kohus juhul, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, määrata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhoolduse kulg ei ole olnud G.V puhul eesmärgipärane, kuna hooldusalune ei ole piisava kohusetundega käitumiskontrolli nõuetesse suhtunud. Ta on 12 korral jätnud kriminaalhooldaja juurde ilmumata. Kaheksa nendest on toimunud küllaltki lühikestel ajaperioodidel ja seotud sellega, et G.V vahetas ilma kriminaalhooldaja teadmata oma elukohta. Seega on G.V rikkunud kahte KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõuet. Kohus on seisukohal, et vaatamata eeltoodud rikkumistele on võimalik G.V kriminaalhooldust siiski jätkata ning kõige raskema meetme – karistuse täitmisele pööramise kohaldamine ei ole praegu põhjendatud. G.V on olemas töö, mis võimaldab lahendada majanduslikke probleeme ja soov kriminaalhooldust nõuetekohaselt jätkata. Tegemist on esimese erakorralise ettekandega G.V kohta. Sobivaks meetmeks peab kohus katseaja pikendamist 4 kuu võrra, et anda G.V-le võimalus oma käitumist parandada. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb välja mõista süüdimõistetult G.V-lt.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.