Tsiviilasi nr 2-09-26165
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. detsember 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Signe Kristiina Lähteenmäki hagi AS IF P&C Insurance vastu 190 282.71 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
190 282.71 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Signe Kristiina Lähteenmäki, hageja esindaja adv. Marko Paabumets, AB In Jure, Riia 15b, 51010 Tartu, [email protected] ; Kostja AS IF P&C Insurance, rk10100168, asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn; Kostja esindaja Kuuno Tombak.
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
17. detsember 2009 istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 4, 174 lg 1 ja 3, 435 kohus o t s u s t a s: Jätta Signe Kristiina Lähteenmäki hagi AS IF P&C Insurance vastu rahuldamata. Menetluskulud jätta Signe Kristiina Lähteenmäki kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused 26.01.2006 kella 21.00 paiku toimus Tartu maakonnas Haaslava vallas Aardlapalu lähedal TartuRoiu teel liiklusõnnetus, milles sõiduauto Opel Ascona registreerimismärgiga XXXXXX sõitis tagant otsa ristmikul peatunud sõiduautole Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Audi kõrvalteelt ette peateel liikunud sõiduautole Volvo S60 registreerimismärgiga XXXXXX.
Liikluskahju põhjustanud Opeli suhtes oli AS If Eesti Kindlustus 19.07.2005 väljastanud liikluskindlustuse poliisi nr E8528630950 kehtivusega 08.08.2005 – 07.02.2006. AS If Eesti Kindlustus on oma 21.03.2006 Lõuna Politseiprefektuurile esitatud avalduses avaldanud seisukohta, et AS If Eesti Kindlustuse poolt kuuluksid hüvitamisele liiklusõnnetuse läbi kannatanud Audile ja Volvole tekitatud kahju vastavalt 55 000 ja 190 000 krooni ulatuses. Samas avalduses avaldas AS If Eesti Kindlustus, et neil on tekkinud kahtlus, et antud olukorras võib olla tegemist kindlustuspettusega. Seega ainsaks põhjuseks, miks AS If Eesti Kindlustus ei teinud otsust kahju hüvitamise kohta, oli kahtlus, et tegemist võib olla kindlustuspettusega. Sõiduauto Volvo S60, reg. märgiga XXXXXX, remondimaksumuseks ning tekitatud kahjuks on Info-Auto oma 15.02.2006 hinnapakkumises märkinud 190 282.71 krooni. Võimaliku kindlustuspettuse uurimiseks algatati kriminaalasi ning Tartu Maakohus on oma 3.12.2008 määrusega kriminaalasjas 1-08-6787, mis on jõustunud, lõpetanud kriminaalmenetluse Signe Kristiina Lähteenmäki süüdistuses KarS-de § 212 lg 1 ja 320 lg 1-22 lg 2 järgi KrMS § 202 lg 1, 2 alusel. Hageja esitas 04.03.2009 kostjale pretensiooni, milles nõudis kostjalt otsuse tegemist kahju hüvitamise kohta ning kahju summa viivitamatut ülekandmist hageja arveldusarvele. LKS § 40 lg sätestab, et kannatanul või tema esindajal tuleb kindlustusandjale esitada kahju hüvitamise nõue. Hageja on nõude esitanud. LKS § 45 lg 1 sätestab, et liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tuleb teha kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale nõude esitamisest. LKS § 45 lg 2 sätestab, et kui juhtumi kohta toimub kohtumenetlus või kindlustuse komisjoni menetlus ja sellel on oluline tähtsus, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud tähtaeg. LKS § 44 lg-st 2 tulenevalt hüvitatakse kahju kannatanule, kelleks LKS § 44 lg 1 järgi on isik, kellel on seoses kindlustusjuhtumiga tekkinud isiku-või varakahju. Kostja vastuväited Kostja vaidleb vastu nii hagi menetlusse võtmisele Harju Maakohtu poolt kui ka hageja nõudele. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et temale kuuluv sõiduauto Volvo S60 r/m XXXXXX sai kahjustada liiklusõnnetuse käigus 26.01.2006 kella 21 paiku Tartu Maakonnas Haaslava vallas Aardlapalu küla lähedal. Liiklusõnnetuse põhjustajaks olevat olnud sõiduauto Opel Ascona r/m XXXXXX, millise suhtes kehtis kostja poolt väljastatud liikluskindlustuse poliis. Hageja ja tema esindaja arvates hageja kindlustuspettust toime pannud ei ole, kuna Tartu Maakohtu määrusega 03.12.2008 kriminaalasjas nr 1-08-6787 lõpetati menetlus hageja suhtes KrMS § 202 lg 1,2 alusel. Kostja sellega ei nõustu. Nimetatud määruses on kohtu poolt selgesõnaliselt öeldud, et hageja pani toime KarS § 212 lg 1 ja § 320 lg 1-22 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Ta vabastati koos Piret Pukiga ainult kriminaalvastutusest, kuna nende süü ei olnud suur. Samas kohustati hagejat tasuma riigituludesse menetluskulud summas 1 178 krooni ja tegema 60 tundi üldkasulikku tööd. Ka Tartu Maakohtu otsuses 03.12.2008 kriminaalasjas 1-08-6787 on kuriteo asjaoludena märgitud, et Priit Käblik, Teet Talur ja Mihkel Vuks lavastasid isikute grupis koos hagejaga ja eeluurimisel tuvastamata isikutega eelnimetatud liiklusõnnetuse, püüdes kostjalt välja petta kindlustushüvitist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus jätab hagi rahuldamata. Tartu Maakohus tuvastas kriminaalasjas 1-08-6787 jõustunud kohtuotsusega, et hageja poolt väidetavalt 26.01.2006 toimunud liiklusõnnetus oli lavastatud. Tl-l 40-44 oleva kohtuotsuse kohaselt tunnistati kolm isikut süüdi selles, et nad lavastasid 26.01.2006 kella 21 paiku sõidukite Opel Ascona, Audi A6 ja hageja poolt väidetavalt juhitud sõiduki Volvo S60 otsasõidu. Hageja on kirjutanud kostjale avalduse sõidukile väidetava liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 61). Avalduse kohaselt juhtis hageja avariisse sattunud autot. Tartu Maakohtu 03.12.2008 kohtumäärusega (tl 11-14) on tuvastatud, et Signe Kristiina Lähteenmäki sündmuskohal ei viibinud ja liiklusõnnetus oli lavastatud. Sellest hoolimata esitas S. K. Lähteenmäki 31.01.2006 ja 03.03.2006 kostjale valeandmeid sisaldava seletuse ning taotluse
väidetava kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks. S. K. Lähteenmäkile esitati süüdistus KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so kindlustusjuhtumi esilekutsumises ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomises kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Prokurör esitas menetluse käigus taotluse kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, sest tegemist on II astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Nimetatud taotluse esitamisest ja kriminaalmenetluse lõpetamisest järeldab hageja ekslikult, et hagejal on tekkinud õigus saada kindlustushüvitist. Kindlustushüvitist maksab kindlustusandja ainult kindlustusjuhtumi toimumise korral. Käesolevas asjas on tõendatud kohtu otsuse ja määrusega, et kindlustusjuhtumit ei ole toimunud ning tegemist on liiklusõnnetuse lavastamisega. Sellest lähtuvalt puudub hagejal alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 190 282,71 krooni. Liikluskindlustuse seaduse § 2 sätestab, et liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. Antud juhul pole õnnetusjuhtumit toimunud. Hageja arusaam, et tema suhtes kriminaalasja lõpetamisega § 202 lg 2 p 1 ja 2 tõttu puudub tal süü, on vale. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sellest sättest nähtub, et isiku süü on olemas, kuid see ei ole suur ning ta on asunud seda heastama või võtnud kohustuse tasuda menetluskulud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus jätab hagi rahuldamata jätmise tõttu kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.