Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-138915
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi M.M vastu leppetrahvidest tuleneva võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.07.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
M.M apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja W.G Kostja M.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast M.M apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 19.07.2024 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud M.M kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 14.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.M-ilt (kostja) 105 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 06.07.2023 hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 105 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt olid sõidukid XXXXXX ja YYYYYY ilma parkimistasu maksmata pargitud hageja opereeritavatele parkimisaladele, mille eest väljastati järgmised leppetrahvid: - 12.11.2020, Mustamäe tee 3/3a Woho parkla, leppetrahvinumber 1781 2112 0133 1520, maksetähtaeg 26.11.2020, võlgnevuse summa 30 eurot. - 15.05.2020, Roseni majad (EP5), leppetrahvinumber 1481 5020 0162 7460, maksetähtaeg 29.05.2020, võlgnevuse summa 30 eurot. - 05.06.2020, Kristiine keskus, leppetrahvinumber 1480 5062 0190 4400, maksetähtaeg 19.06.2020, võlgnevuse summa 30 eurot.
3.Kostja on sõidukite XXXXXX ja YYYYYY omanik / vastutav kasutaja. Sõidukeid pargiti hageja opereeritavatele parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõidukite parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud, sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletused võlgnevuse kohta, kuid kostja nendele ei vastanud. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja leidis, et fotodelt ei ole võimalik tuvastada, kas konkreetne foto on tehtud hageja hallataval parkimisalal. Kostja hinnangul ei anna käsitsi fotodele kuupäeva ja kellaaja märkimine sellist teadmist, et oleks võimalik tõsikindlalt tuvastada hageja väidetud asjaolusid. Väidetavad parkimised on toimunud aastal 2020. Kostja ei ole kindel, et oleks hagis toodud ajahetkel hagis toodud kohas parkinud. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 19.07.2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 105 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud, jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse summas 670 eurot, millele lisandub viivis.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt menetles kohus asja lihtsustatud korras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405).
8.Maakohus luges tõendatuks, et kõiki hagiavalduses nimetatud parkimisalasid (Mustamäe tee 3/3a (Woho maja), Tallinn; Roseni majad, Tallinn; Kristiine keskus, Tallinn) opereerib hageja. Hageja esitatud fotode kohaselt asuvad parklates ning parkimisaladele sissesõiduteel infotahvlid parkimistingimustega. Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus maksta hagejale tasu parkimisalal parkimise eest. Sõiduki parkimisega sõlmiti poolte vahel parkimisleping ja leping on täitmiseks kohustuslik. Maakohus luges tõendatuks, et hagejal on enda opereeritavastes hagis nimetatud parklates õigus nõuda leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise korral. Kostja pole tõendanud, et ta ei olnud leppetrahvide tegemise ajal sõidukite XXXXXX ja YYYYYY vastutav kasutaja või omanik. Samuti pole kostja väitnud ega tõendanud, et sõidukit parkis vaidlusalustel parkimisaladel nimetatud aegadel keegi teine.
9.Seoses leppetrahviga nr 1781 2112 0133 1520 (koostamise aeg 12.11.2020, Mustamäe tee 3/3a Woho parkla, summa 30 eurot, sissenõutavaks muutunud 26.11.2020) märkis maakohus, et parkimistingimused Woho parkimisalal on esitatud tõendi kohaselt loetavad ning seostatavad parkimisala asukohaga (fotodelt nähtub äratuntavalt Mustamäe tee 3/3a Woho ärimaja esine ning üle tee asuv hoone). Parkimist korraldavatel märkidel on näidatud ära, et sisenetakse hageja opereeritavale alale. Samuti on näha infotahvel sõiduki parkimiskoha ees, mis ei saanud juhil parkides jääda märkamatuks. Parkimistingimused on parkimisalal sissesõidul nähtavad, fotol ei ole parkimistingimused küll loetavad ning puuduvad GPS koordinatsioonid, kuid leppetrahvi summa parkimistingimuste rikkumise korral on siiski välja toodud parkimiskoha ees oleval infotahvlil, kus on fotol ka GPS koordinaadid. Võib eeldada, et keskmine mõistlik inimene otsiks peale parkimiskoha ees infotahvli lugemist üles ka tüüptingimustega infotahvli, et veenduda suunistes. Hageja parkimistingimuste kohaselt on parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi 35 eurot. Hageja on leppetrahviga summas 30 eurot jäänud enda sätestatud leppetrahvi suurusmäära raamidesse. Fotodelt on näha, et trahvinõue on paigutatud sõiduki esiklaasile, mis on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis. Sõidukist tehtud fotode võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et foto on tehtud sõidukist XXXXXX leppetrahvi väljastamise ajal (piltidel on nähtav nende tegemise kellaaeg ja kuupäev). Lisaks on hageja esitanud tõendina fotode algandmed, sh GPS-andmed, mis kinnitavad hageja väiteid sõiduki asukoha ja piltide tegemise aja osas. Maakohus luges tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole sellega viivitanud. Sõiduki paiknemine, värvus, kerekuju ja puhtusaste on sama kõigil fotodel. Seega luges maakohus tõenditega tuvastatuks, et kostja sõiduk parkis leppetrahvi väljastamise ajal Mustamäe tee 3/3a Woho parklas. Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata.
10.Seoses leppetrahviga nr 1481 5020 0162 7460 (koostamise aeg 15.05.2020, Roseni majad (EP5), summa 30 eurot, sissenõutavaks muutunud 29.05.2020) märkis maakohus, et parkimistingimused Roseni majad parkimisalal on esitatud tõendi kohaselt loetavad ning seostatavad parkimisala asukohaga (fotodelt nähtub äratuntavalt Kaks Kokka restorani logo ja Pub Scotland Yard logo). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et parkimistingimusi kajastavatel piltidel erinevad ilmaolud 15.05.2020 (millal toimus parkimine) piltidel nähtavatest ilmaoludest. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Parkimist korraldavatel märkidel on näidatud ära ala EP5 ja parkimistingimused on parkimisalal nähtavad mitmes
kohas, samuti on olemas makseautomaat, mis annab aimdust tasulisest parkimisest. Parklasse siseneval sõidukijuhil on võimalik parkimistingimustega tutvuda. Hageja parkimistingimuste kohaselt on parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi 60 eurot. Hageja on leppetrahviga summas 30 eurot jäänud enda sätestatud leppetrahvi suurusmäära raamidesse. Kostja vastuväitele, et piltidel ei nähtu parkimisalal GPS koordinatsioonid, on hageja esitanud omapoolsed tõendid. Kostja on väitnud, et kuivõrd kõnealune parkimine toimus ligi kolm aastat tagasi, pole ta kindel, et sellel ajahetkel ta antud asukohas parkis. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et tõendada kostja parkimist 15.05.2020 kuupäeval Roseni majad parkimisalal. Juhul kui kostja sõiduki vastutava isikuna pole kindel, et ta sellel kuupäeval seal parkis ja vaidleb vastu hageja esitatud tõenditele, siis lasub kostjal tõendamiskoormis, et tema seal ei parkinud. Kostja ei ole seda tõendanud. Fotodelt on näha, et trahvinõue on paigutatud sõiduki esiklaasile, mis on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis. Sõidukist tehtud fotode põhjal on selgelt näha, et sõiduk YYYYYY parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning et tüüptingimused olid sõidukist vaid paari meetri kaugusel olemas. Sõidukist tehtud fotode võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et kõnealune foto on tehtud sõidukist YYYYYY leppetrahvi väljastamise ajal (piltidel on nähtav nende tegemise kellaaeg ja kuupäev). Lisaks on hageja esitanud tõendina fotode algandmed, sh GPS-andmed, mis kinnitavad hageja väiteid sõiduki asukoha ja piltide tegemise aja osas. Maakohus luges tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole sellega viivitanud. Sõiduki paiknemine, värvus, kerekuju ja puhtusaste on sama kõigil fotodel. Seega luges maakohus tõenditega tuvastatuks, et kostja sõiduk parkis leppetrahvi väljastamise ajal hageja hallataval Roseni majad parkimisalal. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute tingimusi. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata.
11.Seoses leppetrahviga nr 1480 5062 0190 4400 (koostamise aeg 05.06.2020, Kristiine keskus, summa 30 eurot, sissenõutavaks muutunud 19.06.2020) märkis maakohus, et parkimistingimused Kristiine keskuse parkimisalal on esitatud tõendi kohaselt loetavad ning seostatavad parkimisala asukohaga. Hageja 06.07.2023 esitatud fotodelt nähtub, et Kristiine keskuse parkimisalale saab siseneda kolmest erinevast suunast. Hageja on esitanud kõikidest sissepääsudest pildid ning iga sissepääsu juures on näha viide tasulisele parkimisele. Parkimistingimused asuvad küll asukohas, kus mootorsõidukijuhil ei ole võimalik koheselt parkimistingimustega tutvuda, kuid hageja esitatud tõenditest nähtub, et nendega on võimalik tutvuda peale auto parkimist keskusesse sisenemisel. Fotodel on kujutatud Kristiine keskusesse sissepääsu uks, mille kohal on Kristiine keskuse logo ning seinal asetsevad parkimistingimused. Samuti on näha, et parkimislepingu tingimused on välja toodud ka sissesõitude juures. Hageja on paigutanud märgised tasulisest parkimisest parkimismaja seintele, keskuse sissepääsu uste juurde. Ei ole eluliselt usutav, et kostjal jäid kõik hageja paigaldatud teabetahvlid märkamata ning ta ei olnud teadlik tasulisest parkimisest ja sellest tuleneva lepingu sõlmimisega. Samuti ei ole kostja väitnud, et sai alusetult trahvi, kuna läks parkimistingimustega tutvuma. Maakohus möönis, et parkimistingimused, mis hageja on välja toonud, on kohtule loetamatud, samuti on parkimistingimused kehvasti loetavad, kuid tuginedes ringkonnakohtu praktikale on usutav, et hageja ei muuda oma parkimistingimusi tihti. Hageja parkimistingimuste kohaselt on parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi 40 eurot. Hageja on leppetrahviga summas 30 eurot jäänud enda sätestatud leppetrahvi suurusmäära raamidesse. Fotodelt on näha, et trahvinõue on paigutatud sõiduki esiklaasile, mis on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise
viis. Sõidukist tehtud fotode võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et kõnealune foto on tehtud sõidukist YYYYYY leppetrahvi väljastamise ajal (piltidel on nähtav nende tegemise kellaaeg ja kuupäev). Lisaks on hageja esitanud tõendina fotode algandmed, sh GPS-andmed, mis kinnitavad hageja väiteid sõiduki asukoha ja piltide tegemise aja osas. Kohus loeb seega tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole sellega viivitanud. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud), samuti et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata.
12.Hageja esitas taotluse võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 15 eurot. Sissenõudekulud on täiendav kulu seoses päringutega Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse ning meeldetuletuskirjade saatmisega. Eeltoodud tegevused on tasulised. Maakohus luges hageja sissenõudmiskulude nõude summas 15 eurot põhjendatuks.
13.Hagi rahuldamise tõttu jäid menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse 670 eurot. Apellatsioonkaebus
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 19.07.2024 otsus tühistada ja jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
15.Kostja on seisukohal, et kohus on selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis on oluliselt mõjutanud kohtulahendit. Hageja ei ole esitanud fotode metaandmeid, vaid on GPSkoordinaadid käsitsi juurde kirjutanud.
16.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et keskmine mõistlik inimene otsiks peale parkimiskoha ees infotahvli lugemist üles ka tüüptingimustega infotahvli, et veenduda suunistes. Kostja hinnangul on parkimiskorraldaja ülesanne, et esiteks peaks iga parkimiskoha ees olema konkreetne parkimistahvel koos kõikide tingimustega. Hageja ei ole ka tõendanud, et leppetrahvide määramisel olid olemas sellised parkimistingimused, mida hageja väidab.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 2 1 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
18.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja leppetrahvide võlgnevus 90 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Seega ei ületa hageja nõuded ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
19.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
20.Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
21.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2 1 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22100795, p 11; 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
22.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
23.Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses osaliselt korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile. Maakohus on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
24.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et hageja ei ole tõendanud, et kostja parkis enda sõidukeid vaidlusalustel aegadel konkreetsetel parkimisaladel. Kostja heidab ette, et hageja ei ole esitanud fotode metaandmeid, vaid on GPS-koordinaadid kirjutanud fotode juurde käsitsi. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjust hageja 26.09.2023 seisukohas esitatud fotodest, kus on kuvatud mh ka koordinaadid, järeldada, et koordinaadid oleks sinna kirjutatud käsitsi. Liiatigi ei ole maakohus tuvastanud kostja sõidukite parkimist vaidlusalustel parkimisaladel ja aegadel üksnes GPSkoordinaatidele tuginedes. Maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud, et fotod on seostavad väidetud parkimisalade asukohtadega, kuivõrd fotodelt on tuvastatav, et need on tehtud Woho maja ees, Roseni majade ees ja Kristiine Keskuse parkimismajas. Võrreldes hageja esitatud fotosid leppetrahvide tegemisest (dtl 46–51; 54–59; 62–68) ja 26.09.2023 esitatud Google Street View väljavõtteid (dtl 114, 118) ning fotosid Kristiine Keskuse parkimismajast (dtl 83), on tuvastatav, et fotod on tehtud hageja väidetud asukohtades. Vähemalt üldjuhul peaks leppetrahvinõude tõendamiseks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430, p 18). Hageja on seda teinud.
25.Kostja väide apellatsioonkaebuses on lisaks, et parkimiskohtadel, mis puudutasid 12.11.2020 parkimist (WoHo, Mustamäe tee) ja 05.06.2020 (Kristiine) puudusid fotod, kust nähtuksid tüüptingimused. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud koos hagiavaldusega fotod WoHo ärimaja juures olevatest teavitusmärkidest ja seal kehtivatest parkimistingimustest (dtl 69–71). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et samuti on näha infotahvel sõiduki parkimiskoha ees, mis ei saanud juhil parkides jääda märkamatuks ja parkimistingimused on ka parkimisalale sissesõidul nähtavad. Kristiine Keskuse parkimisalaga seoses on maakohus tuvastanud, et hageja esitatud fotodelt (dtl 123–125 ja 142–148) nähtuvalt asuvad parklas ning mõlemalt poolt parkimisalale sissesõiduteel infotahvlid parkimistingimustega. Ringkonnakohtul ei ole kostja väidete põhjal alust arvata, et parkimise päevadel ei oleks sama sisuga parkimistingimusi sisaldavaid tahvleid parklas olnud.
26.Olukorras, kus hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.
27.Kostja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna. Maakohus määras otsuses kindlaks muuhulgas ka hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 27.11.2024, 2-21-141014, p 9). Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ja kontrollib maakohtu poolt õigusnormide kohaldamise korrektsust. Kostja ei ole maakohtu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ühtegi väidet apellatsioonkaebuses esitanud. Tegemist on maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kuna kostja ei ole esitanud põhjendusi, miks maakohus on tema hinnangul hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Maakohus kohaldas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.
28.Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 ja 21 alusel.
29.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida
vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
30.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
31.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.