19.07.2024 Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)
Tsiviilasja number
2-22-138915
Tsiviilasi
Osaühing Europark Estonia hagi W-E K vastu leppetrahvidest tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
105 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Europark Estonia 10811490), Lepinguline esindaja: E A
(registrikood
Kostja: W-E K (isikukood xxx), Lepinguline esindaja: T M Menetlusliik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 105 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 670 eurot.
Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Hageja Osaühing Europark Estonia taotleb välja mõista kostjalt W-E Klt hageja kasuks leppetrahvide võlgnevus summas 90,00 eurot ning sissenõudmiskulud 15,00 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja sõidukite xxx ja xxx omanik/vastutav kasutaja. Sõidukeid pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukeid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud (dtl 44-83). Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõidukite parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Hagejal on esitanud ka sissenõudekulude väljamõistmise nõude.
4.Alljärgnevatel kuupäevadel olid sõidukid xxx ja xxx pargitud hageja opereeritavale parkimisalale:
12.11.2020, Mustamäe tee 3/3a Woho parkla, leppetrahvinumber 1781 2112 0133 1520, maksetähtaeg 26.11.2020, võlgnevuse summa 30 eurot.
05.06.2020, Kristiine keskus, leppetrahvinumber 1480 5062 0190 4400, maksetähtaeg 19.06.2020, võlgnevuse summa 30 eurot.
Kõikidel eelpooltoodud kuupäevadel ja parkimisaladel ei olnud sõiduki parkimise eest tasutud, sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja esitas 11.09.2023 vastuse hagiavaldusele, milles viitab, et ei tunnista enda vastu esitatud nõudeid. Kostja leiab, et:
Fotodest ei ole võimalik tuvastada kas konkreetne foto on tehtud hageja hallataval parkimisalal.
Kostja hinnangul ei anna käsitsi fotodele kuupäeva ja kellaaja märkimine sellist teadmist, et oleks võimalik tõsikindlalt tuvastada hageja väidetud asjaolusid.
Väidetavad parkimised on toimunud aastal 2020. Kostja ei ole kindel, et oleks hagis toodud ajahetkel hagis toodud kohas parkinud.
6.Hageja on 26.09.2023 2 seisukohaga esitanud GPS-koordinaadid kostja sõidukist tehtud fotode tegemise asukohast (25.09.2023 seisukoht, dtl 112 jj), samuti kuvatõmmised Google’i kaardirakendusest, näidates ära, kuhu fotode tegemise asukoht kaardil paigutub.
2 (8)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
10.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
11.Leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
3 (8)
12.Kohtul tuleb seega analüüsida järgmist: (I) kas kostja on sõlminud hageja poolt näidatud kuupäevadel parkimislepingud (sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning kas ja/või millised parkimistingimused kehtisid nimetatud kuupäevadel vaidlusalustel parkimisaladel) (II); kas kostja on parkimislepingut rikkunud (III); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist (IV); samuti, kas on alust leppetrahvi vähendamiseks (V). Kohus analüüsib järgnevalt kõiki kolme leppetrahvi eraldi. Leppetrahv nr 1781 2112 0133 1520, koostamise aeg 12.11.2020, Mustamäe tee 3/3a Woho parkla, summa 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud 26.11.2020;
13.Kohus loeb tõendatuks, et aadressil Mustamäe tee 3/3a (Woho maja), Tallinn asub hageja opereeritav parkimisala. Hageja on selle tõendamiseks esitanud fotod (dtl 45-50 dtl 69-71), mille kohaselt asuvad parklas ning parkimisalale sissesõiduteel infotahvlid parkimistingimustega. Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 271 järgi maksta hagejale tasu Woho parkimisalal parkimise eest. Sõiduki parkimisega sõlmiti poolte vahel parkimisleping, millel on VÕS § 271 tunnused (Riigikohtu
26.jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 158 järgi võib lepingut rikkunud poolelt nõuda kokkulepitud leppetrahvi tasumist. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hagejal on enda opereeritavas parklas asukohaga Mustamäe tee 3/3a Woho parkla õigus nõuda leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise korral. Parkimistingimused Woho parkimisalal on esitatud tõendi kohaselt loetavad ning seostatavad parkimisala asukohaga (fotodelt nähtub äratuntavalt Mustamäe tee 3/3a Woho ärimaja esine ning üle tee asuv hoone). Parkimist korraldavatel märkidel on näidatud ära, et sisenetakse Europark poolt opereeritavale alale. Samuti on näha infotahvel sõiduki parkimiskoha ees, mis ei saanud juhil parkides jääda märkamatuks. Parkimistingimused on parkimisalal sissesõidul nähtavad (dtl 69), fotol ei ole parkimistingimused küll loetavad ning puudub GPS koordinatsioonid, kuid leppetrahvi summa parkimistingimuste rikkumise korral on siiski välja toodud parkimiskoha ees oleval infotahvlil, kus on fotol ka GPS koordinaadid. Võib eeldada, et keskmine mõistlik inimene otsiks peale parkimiskoha ees infotahvli lugemist üles ka tüüptingimustega infotahvli, et veenduda suunistes. Hageja parkimistingimuste (dtl 71) p 1 kohaselt sõlmitakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustele vastavalt. Tingimuste p 4 kohaselt peab olema parkimist lubav dokument nähtaval kohal (v.a kui parkimise eest on tasutud mobiilselt) ning p 5 kohaselt on parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi 35 eurot. Hageja on oma leppetrahvi nõudnud kostjalt 30 eurot, kuid see on hageja enda otsustusõigus langetada sissenõutavat summat 30 eurole, jäädes sellega oma sätestatud leppetrahvi suurusmäära raamidesse. Kohus ei loe leppetrahvi summa väiksemat määra vastuoluliseks. Kostja pole vaidlustanud, et parkimistasu oli maksmata ning et ta ei olnud 12.11.2020 sõiduki xxx vastutav kasutaja. Samuti pole kostja väitnud ega tõendanud, et sõidukit parkis keegi teine. Fotodelt on näha, et trahvinõue on paigutatud sõiduki esiklaasile (dtl 48-50), mis on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis TsÜS § 70 mõttes. Sõidukist tehtud fotode võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et kõnealune foto on tehtud sõidukist xxx leppetrahvi väljastamise ajal (piltidel on nähtav nende tegemise kellaaeg ja kuupäev(dtl 48-50). Lisaks on hageja esitanud tõendina fotode algandmed, sh GPS-andmed (dtl 113), mis kinnitavad hageja väiteid sõiduki asukoha ja piltide tegemise aja osas. Kohus 4 (8)
loeb seega tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole sellega viivitanud. Sõiduki paiknemine, värvus, kerekuju ja puhtusaste on sama kõigil fotodel. Seega loeb kohus tõenditega tuvastatuks, et kostja sõiduk parkis leppetrahvi väljastamise ajal Mustamäe tee 3/3a Woho parklas. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute tingimusi. Vaidlusaluse parkimislepingu kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi 35 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata Kuivõrd kostja parkis hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi summas 30 eurot. Leppetrahv nr 1481 5020 0162 7460, koostamise aeg 15.05.2020, Roseni majad (EP5), summa 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud 29.05.2020;
14.Kohus loeb tõendatuks, et asukohas Roseni majad, Tallinn asub hageja opereeritav parkimisala (EP5, 1006). Hageja on selle tõendamiseks esitanud fotod (dtl 54-59 ja dtl 72-78), mille kohaselt asuvad parklas ning mõlemalt poolt parkimisalale sissesõiduteel infotahvlid parkimistingimustega. Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus maksta hagejale tasu Roseni majad parkimisalal parkimise eest. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hagejal on enda opereeritavas parklas asukohaga Hobujaama 4 (Roseni majad) õigus nõuda leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise korral. Parkimistingimused Roseni majad parkimisalal on esitatud tõendi kohaselt loetavad ning seostatavad parkimisala asukohaga (fotodelt nähtub äratuntavalt Kaks Kokka restorani logo ja Pub Scotland Yard logo). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et parkimistingimusi kajastavatel piltidel erinevad ilmaolud 15.05.2020 (millal toimus parkimine) piltidel nähtavatest ilmaoludest. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Selle kohaselt loeb kohus tõendatuks, et hageja poolt esitatud parkimistingimused kehtisid ka kuupäeval 15.05.2020. Parkimist korraldavatel märkidel on näidatud ära ala EP5 ja parkimistingimused on parkimisalal nähtavad mitmes kohas, samuti on olemas makseautomaat, mis annab aimdust tasulisest parkimisest. Parklasse siseneval sõidukijuhil on võimalik parkimistingimustega tutvuda. Hageja parkimistingimuste (dtl 76) p 1 kohaselt sõlmitakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustele vastavalt. Tingimuste p 3 kohaselt peab olema parkimist lubav dokument nähtaval kohal (v.a kui parkimise eest on tasutud mobiilselt) ning p 7 kohaselt on parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi 60 eurot.
5 (8)
Hageja on oma leppetrahvi nõudnud kostjalt 30 eurot, kuid see on hageja enda otsustusõigus langetada sissenõutavat summat 30 eurole, jäädes sellega oma sätestatud leppetrahvi suurusmäära raamidesse. Kohus ei loe leppetrahvi summa väiksemat määra vastuoluliseks. Kostja vastuväitele, et piltidel ei nähtu parkimisalal GPS koordinatsioonid on hageja esitanud omapoolsed tõendid (dtl 117). Kostja on väitnud, et kuivõrd kõnealune parkimine toimus ligi kolm aastat tagasi pole ta kindel, et sellel ajahetkel ta antud asukohas parkis. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et tõestada kostja parkimist 15.05.2020 kuupäeval Roseni majad parkimisalal. Juhul kui kostja sõiduki vastutava isikuna pole kindel, et ta sellel kuupäeval seal parkis ja vaidleb vastu hageja esitatud tõenditele, siis lasub kostjal tõendamiskoormis, et tema seal ei parkinud. Kostja pole esitanud täiendavaid tõendeid, mis välistaks asjaolu, et tema oli 15.05.2020 sõiduki xxx vastutav kasutaja või omanik. Samuti pole kostja väitnud ega tõendanud, et sõidukit parkis keegi teine. Fotodelt on näha, et trahvinõue on paigutatud sõiduki esiklaasile (dtl 58), mis on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis TsÜS § 70 mõttes. Sõidukist tehtud fotode põhjal on selgelt näha, et kõnealune sõiduk xxx parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning, et tüüptingimused olid sõidukist vaid paari meetri kaugusel olemas (dtl 56). Sõidukist tehtud fotode võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et kõnealune foto on tehtud sõidukist xxx leppetrahvi väljastamise ajal (piltidel on nähtav nende tegemise kellaaeg ja kuupäev (dtl 54-59). Lisaks on hageja esitanud tõendina fotode algandmed, sh GPS-andmed (dtl 117), mis kinnitavad hageja väiteid sõiduki asukoha ja piltide tegemise aja osas. Kohus loeb seega tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole sellega viivitanud. Sõiduki paiknemine, värvus, kerekuju ja puhtusaste on sama kõigil fotodel. Seega loeb kohus tõenditega tuvastatuks, et kostja sõiduk parkis leppetrahvi väljastamise ajal hageja hallataval Roseni majad parkimisalal. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute tingimusi. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kuivõrd kostja parkis hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi summas 30 eurot. Leppetrahv nr 1480 5062 0190 4400, koostamise aeg 05.06.2020, Kristiine keskus, summa 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud 19.06.2020;
15.Kohus loeb tõendatuks, et asukohas Kristiine keskus, Tallinn asub hageja opereeritav parkimisala (1542). Hageja on selle tõendamiseks esitanud fotod (dtl 123-125 ja dtl 142-148), mille kohaselt asuvad parklas ning mõlemalt poolt parkimisalale sissesõiduteel infotahvlid parkimistingimustega. Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus maksta hagejale tasu Kristiine keskuse parkimisalal parkimise eest. Sõiduki parkimisega sõlmiti poolte vahel parkimisleping ja leping on täitmiseks kohustuslik. Hagejal on õigus kostjalt nõuda lepingu rikkumisest tulenevalt kokkulepitud leppetrahvi tasumist. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hagejal on enda opereeritavas parklas asukohaga Endla 45 (Kristiine keskus) õigus nõuda leppetrahvi parkimistingimuste
6 (8)
rikkumise korral. Parkimistingimused Kristiine keskuse parkimisalal on esitatud tõendi kohaselt loetavad ning seostatavad parkimisala asukohaga. Hageja 06.07.2023 esitatud Lisa 6 sisalduvatelt fotodelt nähtub, et Kristiine keskuse parkimisalale saab siseneda kolmest erinevast suunast. Hageja on esitanud kõikidest sissepääsudest pildid ning iga sissepääsu juures on näha viide tasulisele parkimisele. Parkimistingimused asuvad küll asukohas, kus mootorsõidukijuhil ei ole võimalik koheselt parkimistingimustega tutvuda, kuid hageja esitatud tõenditest nähtub, et nendega on võimalik tutvuda peale auto parkimist keskusesse sisenemisel. Fotodel on kujutatud Kristiine keskusesse sissepääsu uks, mille kohal on Kristiine keskuse logo ning seinal asetsevad parkimistingimused. Samuti on näha eelnevalt mainitud Lisa 6-st et parkimislepingu tingimused on välja toodud ka sissesõitude juures. Hageja on paigutanud märgised tasulisest parkimisest parkimismaja seintele, keskuse sissepääsu uste juurde. Ei ole eluliselt usutav, et kostjal jäid kõik hageja paigaldatud teabetahvlid märkamata ning ta ei olnud teadlik tasulisest parkimisest ja sellest tuleneva lepingu sõlmimisega. Samuti ei ole kostja oma väidetes tuginenud, et sai alusetult trahvi kuna läks parkimistingimustega tutvuma. Kohus möönab, et parkimistingimused mis on hageja välja toonud (dtl 81) on kohtule loetamatud, samuti on parkimistingimused (dtl 144) kehvasti loetavad, kuid tuginedes eelnevalt välja toodud Tallinna Ringkonnakohtu praktikale siis on usutav, et hageja ei muuda oma parkimistingimusi tihti. Hageja parkimistingimuste (dtl 144) p 1 kohaselt sõlmitakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustele vastavalt. Tingimuste p 4 kohaselt peab olema parkimist lubav dokument nähtaval kohal (v.a kui parkimise eest on tasutud mobiilselt) ning p 5 kohaselt on parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi 40 eurot (dtl 144). Hageja on leppetrahvi nõudnud kostjalt 30 eurot, kuid see on hageja enda otsustusõigus langetada sissenõutavat summat 30 eurole, jäädes sellega oma sätestatud leppetrahvi suurusmäära raamidesse. Kohus ei loe leppetrahvi summa väiksemat määra vastuoluliseks. Fotodelt on näha, et trahvinõue on paigutatud sõiduki esiklaasile (dtl 66), mis on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis TsÜS § 70 mõttes. Sõidukist tehtud fotode võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et kõnealune foto on tehtud sõidukist xxx leppetrahvi väljastamise ajal (piltidel on nähtav nende tegemise kellaaeg ja kuupäev (dtl 6167). Lisaks on hageja esitanud tõendina fotode algandmed, sh GPS-andmed (dtl 121), mis kinnitavad hageja väiteid sõiduki asukoha ja piltide tegemise aja osas. Kohus loeb seega tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole sellega viivitanud. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute tingimusi. Vaidlusaluse parkimislepingu kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi 40 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kuivõrd kostja parkis hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi summas 30 eurot.
7 (8)
16.Hageja esitas taotluse võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Sissenõudekulud on täiendav kulu seoses päringutega Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse ning meeldetuletuskirjade saatmisega. Eeltoodud tegevused on tasulised. Kohus loeb hageja sissenõudmiskulude nõude summas 15 eurot põhjendatuks. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
18.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Lepingulise esindaja töötasu on 110 eurot/h. Hageja on märkinud oma menetluskuludeks: riigilõiv summas 100 eurot; menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot; lepingulise esindaja õigusabikulud 5 tunni eest summas 550 eurot. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
19.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot (TsMS § 4842). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 5 tundi. Hageja esitatud menetlusdokumentide maht koos tõenditega vastab kohtu hinnangul viiele tunnile õigusabile. Hageja on esitanud kolm sisulist menetlusdokumenti koos lisadega. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 110 eurot pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku 670 eurot.
20.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
21.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.