(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
16. detsember 2024.a tsiviilkantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-24-8051
Tsiviilasi
AUCTOR ET OÜ hagi solidaarselt A. M. ja AM HEPAC OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
20088,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AUCTOR ET OÜ, registrikood: 14590867, asukoht: Koidu tn 27, 10136 Tallinn, esindaja: K.K., epost: XXX Kostja I: A. M., isikukood: XXX, elukoht: XXX, epost: XXX Kostja II: AM HEPAC OÜ, registrikood: 14428210, asukoht: Lai tn 10, 80010 Pärnu, e-post: [email protected]
Menetluse liik
Korraldav istung 25.11.24.a, osales hageja esindaja K. K.
Resolutsioon
HEPAC OÜ-l tasuda AUCTOR ET OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
äriühingu AM HEPAC OÜ kohustuste täitmiseks, mistõttu ei saa tegemist olla tarbijakrediidilepinguga, vaid kostja I võttis laenu oma majandustegevuses eesmärgiga teenida tulu (AM HEPAC OÜ eduka majandustegevuse tulemusena on kostjal I võimalik saada tulu muuhulgas palgatuluna kui ka dividendidena). Seda muuhulgas järgmistel põhjustel. Lepingu punktis 1.2 on sätestatud, et „Laenusaaja kohustub kasutama Laenu, AM Hepac OÜ (registrikood 14428210) töövõtulepingust nr 115-002 tulenevate tööde lõpetamiseks X korterelamu ehitusobjektil Pärnus, ühtlasi on laenusaaja AM Hepac OÜ juhatuse liige ja osanik.“ AM HEPAC OÜ, registrikood 14428210 (lisa 1) ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on A. M. ehk kostja 1. AM HEPAC OÜ-l on makseraskused hiljemalt alates 20.12.2022, mis on 15 770,84 euro suuruse maksuvõla tekkimise aeg (lisa 1). Laenulepingu punktis 1.2 märgitud töövõtuleping nr 115-002 oli sõlmitud EVIKO Ehitus OÜ ja kostja II vahel ning kostjal II olid vajalikud rahalised vahendid nimetatud töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja X korterelamu ehitusobjektil Pärnus tööde lõpetamiseks ehk kostja I kasutas laenu kostja II majandustegevuse finantseerimiseks ja ehitustööde lõpetamiseks. Seega võttis kostja I laenu oma majandustegevuses eesmärgiga teenida tulu (AM HEPAC OÜ eduka majandustegevuse tulemusena on kostjal I võimalik saada tulu muuhulgas palgatuluna kui ka dividendidena). Hageja maksis kostjale I laenu välja ülekandega kostja II pangakontole. Seega võttis kostja I võttis laenu oma majandustegevuses eesmärgiga teenida tulu (AM HEPAC OÜ eduka majandustegevuse tulemusena on kostjal I võimalik saada tulu muuhulgas palgatuluna kui ka dividendidena). Arvestades eeltoodut ei olnud hagejal kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet ega muid tarbijakrediidi lepingu seisukohast olulisi tingimusi, kuna laenulepingule ei kohaldu tarbijakrediidi sätted. Hageja palub mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja põhinõudena 10 000 eurot, intress 88,80 eurot ja seisuga 21.05.2024 viivis summas 5 720 eurot, põhinõude summalt 10 000 eurolt välja viivis lepingus sätestatud määras 72% aastas alates 22.05.2024 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 4 280 eurot ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõista hageja kasuks välja. Alternatiivselt mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja põhinõudena 9 746,66 eurot, intress 119,88 eurot ja seisuga 21.05.2024 viivis summas 934,32 eurot, põhinõude summalt 9746,66 eurolt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.05.2024 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Kostjatele on hagiavaldus ja täiendavad selgitused, menetluskulude nimekiri kätte toimetatud isiklikult. Kostjad hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 410 tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 3 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava ja ka põhjendava osa. Kohus märgib otsuses kirjeldava osa ning õigusliku põhjenduse ning menetluskulude sisulise analüüsi. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 145 lg 2 alusel käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlusaluse laenulepingu alusel andis füüsilisest isikust laenusaajale laenu eraõiguslikust juriidilisest isikust laenuandja (osaühing). VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Äriseadustiku (ÄS) § 135 lg 1 kohaselt on osaühing äriühing, milline osaleb õiguskäibes oma organite kaudu, kelle tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5). Vaidlusaluse laenulepingu sõlmis laenuandja nimel juhatuse liige (E. Liiv) ning eelduslikult on seega tegemist äriühingu majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepinguga. Seega tuleb selgeks teha, kas tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses ning kas laenuandja oli kohustatud lepingu sõlmimisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja on seisukohal, et leping ei ole tarbijakrediidileping, kuna kostja I kasutas laenatud raha mitte enda kui tarbija vajaduste rahuldamiseks, vaid oma äriühingu AM HEPAC OÜ kohustuste täitmiseks, mistõttu ei saa tegemist olla tarbijakrediidilepinguga, vaid kostja I võttis laenu oma majandustegevuses eesmärgiga teenida tulu (AM HEPAC OÜ eduka majandustegevuse tulemusena on kostjal I võimalik saada tulu muuhulgas palgatuluna kui ka dividendidena). Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud laenulepingu punktist 1.2, mille kohaselt „Laenusaaja kohustub kasutama Laenu, AM Hepac OÜ (registrikood 14428210) töövõtulepingust nr 115002 tulenevate tööde lõpetamiseks X korterelamu ehitusobjektil Pärnus. Ühtlasi on Laenusaaja AM Hepac OÜ juhatuse liige ja osanik.“ Hageja on mh rõhutanud, et laenulepingu punktis 1.2 märgitud töövõtuleping nr 115-002 oli sõlmitud EVIKO Ehitus OÜ
ja kostja II vahel ning kostjal II olid vajalikud rahalised vahendid nimetatud töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja X korterelamu ehitusobjektil Pärnus tööde lõpetamiseks ehk kostja I kasutas laenu kostja II majandustegevuse finantseerimiseks ja ehitustööde lõpetamiseks. Seega võttis kostja I laenu oma majandustegevuses eesmärgiga teenida tulu (AM HEPAC OÜ eduka majandustegevuse tulemusena on kostjal I võimalik saada tulu muuhulgas palgatuluna kui ka dividendidena). Hageja on tõi esile asjaoluna, et hageja maksis kostjale I laenu välja ülekandega kostja II pangakontole. Hageja väitel võttis kostja I laenu oma majandustegevuses eesmärgiga teenida tulu (AM HEPAC OÜ eduka majandustegevuse tulemusena on kostjal I võimalik saada tulu muuhulgas palgatuluna kui ka dividendidena). Arvestades eeltoodut ja seda, et laenulepingus on pooled laenu sihtotstarbe märkinud ning on võimalik kindlaks teha esitatud hagiavalduse ja täpsustatud asjaoludest, mida lepingu pooled lepingu sõlmimisel silmas pidasid, asub kohus seisukohale, et õiguslikult on põhjendatud asjaolu, et osaühing AUCTOR ET OÜ ja A. M. sõlmitud laenulepingu nr 09032023 (hagi lisa 1 dok 1), mille osas on AUCTOR ET OÜ sõlminud ka käenduslepingu (hagi lisa 1 dok 3) AM HEPAC OÜ-ga, ei ole tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses. Laen anti tähtajaga 09.08.2023.a (lepingu p 1.3). Seega on lepingu täitmise tähtaeg mõttes VÕS § 82 lg 1 saabunud. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kostjad lepingust tulenevat kohustust täitnud ei ole, seega on hagi kostjate vastu tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas VÕS § 8, § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1 § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 145 lg 2, § 396, § 397. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõudena 10 000 eurot, intress 88,80 eurot ja seisuga 21.05.2024 viivis summas 5 720 eurot ning põhinõude summalt 10 000 eurolt välja viivis lepingus sätestatud määras 72% aastas alates 22.05.2024 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 4 280 eurot. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna, menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 20088,80 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas rahuldab kohus hagi täielikult, jäävad poolte menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja menetluskuludena riigilõivu summas 1260 eurot ning õigusabikulud summas 1360 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 1260 eurot, mistõttu peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja toiminguteks käesolevas asjas dokumentidega tutvumine, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine, kohtumäärusega tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine, hageja seisukoha koostamine, kohtu kirjadega tutvumine, kohtu kirjaga tutvumine, kohtule kirja koostamine ja kutsega tutvumine, istungiks valmistumine ja kohtus esindamine, istungi protokolliga tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine, kokku 7,95 h, summas 1114,75 eurot, tunnimääraga 125 eur/h+km. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1, asjaolust, et kostja ühtegi seisukohta ei esitanud, istungil ei osalenud, seega sisulist vaidlust/arutelu asjas ei toimunud ning hageja on menetluses esitanud vaid hagiavalduse, täiendavad seisukohad, menetluskulude nimekirjad (2) ja osalenud istungil (al 11.04-11.30), peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid 5 tunni ulatuses 625 eurot (5*125), millele lisandub käibemaks, kokku summas 762,5 (625+km). Eeltoodust tulenevalt tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 2022,5 (1260+762,5) eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2022,5 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.