Tsiviilasi nr 2-23-145292
Kohus
Harju maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse avalikult
16.12.2024, Tallinn
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-145292
Kohtuasi
Osaühing Europark Estonia hagi D.P. vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (10811490, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Estonia pst 9), lepinguline esindajad esindaja nimi (e-post) Kostja: D.P. (XXX, xxx), lepinguline esindaja nimi (e-post) Menetluse liik Kirjalik menetlus Tsiviilasja hind
100 eurot
kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse hagi D.P. (kostja) vastu võla nõudes. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja kohtuasi anti üle hagimenetlusse. Hageja palus välja mõista kostjalt leppetrahvi võlgnevus summas 1715 eurot ja kõrvalkulud. Haiavalduse kohaselt oli kostja sõidukite numbrimärgiga XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX leppetrahvi väljastamise ajal. Kostja esitas vastuväited, milles märkis, et sõidukid olid välja renditud. Hageja loobus osaliselt nõuetest kostja vastu ja palub kostjalt välja mõista 85 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot ning menetluskulud. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kostja oli sõidukite numbrimärgiga XXX, XXX, XXX, XXX (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal. Sõidukid olid pargitud hageja opereeritavatesse parklatesse parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud (kellal/sedelil), sõiduki armatuurlaual ei olnud parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist, puudus parkimist lubav kaart. Sõiduki kasutajale on määratud parkimistingimuste eiramise eest leppetrahv. 05.01.2021 oli sõiduk registreerimismärgiga XXX pargitud KÜ Keskuse 6 parkimisalale, määratud leppetrahvinumber 1480 5012 1113 0560, võlgnevuse summa 30 eurot, maksetähtaeg 19.01.2021, võlgnevuse summa 30 eurot (Lisa 8). 12.06.2021 oli sõiduk registreerimismärgiga XXX pargitud Kristiine keskuse parkimisalale, määratud leppetrahvinumber 1931 2062 1140 0549, võlgnevuse summa 10 eurot, maksetähtaeg 26.06.2021, võlgnevuse summa 10 eurot (Lisa 17). 16.04.2022 oli sõiduk registreerimismärgiga XXX, pargitud Aia tn 7 (EP24) parkimisalale, määratud leppetrahvinumber 0701 6042 2124 3121, võlgnevuse summa 30 eurot; maksetähtaeg 30.04.2022, võlgnevuse summa 30 eurot (Lisa 42). 27.02.2023 oli sõiduk registreerimismärgiga XXX, pargitud Kristiine keskuse parkimisalale, määratud leppetrahvinumber 1952 7022 3173 8198, võlgnevuse summa 15 eurot, maksetähtaeg 13.03.2023, võlgnevuse summa 15 eurot (Lisa 45); Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse parkla kasutamiseks, mida on selgelt parkimistingimustes väljendanud. (vt Lisad 59-86). Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi (vt Lisad 59-86).
Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjadele. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõidukid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud Sõidukil vastaval alal parkimisõigust andvat parkimisluba/-kaarti, Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need Sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletused võlgnevuse kohta, kuid kostja nendele ei vastanud (vt Lisa 89). Kostja vastuväited Kostja ei võta hagiavaldust õigeks ega tunnista kostja vastu suunatud nõudeid. Kostja ei vaidle, et mootorsõiduki parkimisel tasulises parklas lepinguline võlasuhe, mis olemuselt vastab üürilepingu tunnustele. Parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks/sõiduki kasutajaks ja parkimislepingu pooleks. Kostja ei ole üürilepinguid sõlminud ega parkinud. Kostja esitas tõendid sõidukite võõrandamise ja üürilepingute kohta. Sõidukite XXX; XXX, XXX ja XXX osas tugineb kostja LS § 72 lg-le 2 alusel ümberpööratud tõendmiskoormisel. Kostja ei võta omaks asjaolu, et sõlmis parkimis- või muu lepingu, kuid kostjale ei ole võimalik leida kirjalik dokument, mis tõendab, et mootorsõiduk oli teise isiku otsese valduses või omandiõiguses. Hagiavalduse lisas 87 toodust ei tulene sõnaselgelt ega ole tuletatav, tegemist on Transpordiameti kui liiklusregistri pidaja väljastatud dokumendiga. Samas ei oma liiklusregistri omanikukanded mootorsõiduki omandiõiguse ülemineku puhul õiguslikku tähendust. Kostja palub leppetrahvi vähendada nullini. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus võtab vastu hageja osalise loobumise ja lõpetab menetluse TsMS § 429 lg 1 alusel. Kohus teeb otsuse lihtmenetluses lihtsustatud korras TsMS § 444 lg 2 alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduk registreerimismärgiga XXX oli 05.01.2021 pargitud KÜ Keskuse 6 parkimisalale ja selle eest on määratud kasutajale leppetrahv nr 1480 5012 1113 0560, võlgnevuse summa 30 eurot, maksetähtaeg 19.01.2021 (hagi lisa 8). Sõiduk registreerimismärgiga XXX oli 12.06.2021 pargitud Kristiine keskuse parkimisalale ja selle eest on määratud kasutajale leppetrahv number 1931 2062 1140 0549, võlgnevuse summa 10 eurot, maksetähtaeg 26.06.2021, võlgnevuse summa 10 eurot (hagi lisa 17). Sõiduk registreerimismärgiga XXX oli 16.04.2022 pargitud Aia tn 7 (EP24) parkimisalale ja selle eest on määratud kasutajale leppetrahv number 0701 6042 2124 3121, võlgnevuse summa 30 eurot; maksetähtaeg 30.04.2022, võlgnevuse summa 30 eurot (hagi lisa 42). Sõiduk registreerimismärgiga XXX 27.02.2023 oli pargitud Kristiine keskuse parkimisalale ja selle eest on määratud kasutajale leppetrahv number 1952 7022 3173 8198, võlgnevuse summa 15 eurot, maksetähtaeg 13.03.2023, võlgnevuse summa 15 eurot (hagi lisa 45). Parklaid opereerib hageja ja parkimistingimused sätestavad, et parkides võtab kasutaja vastu hageja poolt esitatud pakkumuse lepingu sõlmimiseks (hagi lisad 59-86). Poolte vahel on vaidlus, kes peab tõendama sõiduki kasutamist. Hageja on esitanud liiklusregistri väljavõtte, mille järgi on sõidukite kasutajaks kostja. Kohtu hinnangul ei ole liiklusregister konstitutiivne register, kuid tõendamiskoormuse jagamisel on mõistlik, et hageja saab tugineda
avalikele allikatele. Hageja on piisava tõsikindlusega tõendanud, et kostja oli sõidukite kasutaja/omanik ja saab eeldada, et ta sõlmis ka parkla kasutuslepingud. Kostja väide selle kohta, et tal puudub LS § 72 lg 2 alusel kohustus tõendada, et tema ei olnud sõiduki kasutaja, ei ole õige. LS § 72 lg 2 reguleerib vaid seda, milliseid andmeid peab sõiduki omanik kuue kuu jooksul säilitama liiklusjärelevalvet teostavale isikule. Liiklusseadus ei kehti eraõiguslikes suhetes ja lepingu täitmist või mittetäitmist peavad tõendama pooled. Kostja, eriti olukorras, kus ta tihti vahetab sõidukeid või annab neid rendile, peab olema oma lepinguliste kohustuste täitmisel piisavalt hoolas. Kostja kohustuseks on tõendada, et tema ei olnud lepingu pool. Kostja, kui sõiduki omaniku kohustus on säilitada sellekohased tõendid. Hageja esitatud andmed sõiduki omaniku kohta vastavad TsMS § 272 lg 1 tingimustele ning on dokumentaalsed tõendid. Kostjal on võimalik tõendada, et ta võõrandas vaidlusalused sõidukid. Kohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud asjaolusid, näiteks kostja rasket majanduslikku olukorda, mis lubaks leppetrahvi vähendada. Leppetrahv, mis on kostjale määratud, ei ole ebamõistlikult suur arvestades parkimistasu suurust. Hageja on teinud toiminguid sissenõudmiskulude hüvitamine.
võla
sissenõudmiseks
ja
seetõttu
on
õigustatud
ka
VÕS § 101 lg 1 p 1ja VÕS § 1131 lg 1 alusel tule kostjalt välja mõista põhivõlg 85 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Tsiviilasja hinna määramine Hagi hind on TsMS § 124 lg 1 järgi 100 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kaotaja kanda. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist. Kohtu hinnangul tuleb jätta hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta hagist loobutud osalt hageja kanda ja muus osas kostja kanda. Kostja ei ole hüvitatavate kulude nimekirja esitanud. Hageja loobus hagist osaliselt, seega loobutud osas, tuleb hageja menetluskulud jätta hageja kanda. Loobutud osa on esialgsest hagist 5,8%, seega kuulub hüvitamisele riigilõivust 5,8%, mis on 18,27 eurot. Hageja õigusabikuludest tuleb kuni hagist loobumiseni tehtud menetlustoimingutelt jätta kostja kanda 5,8% ja pärast seda tehtud toimingute eest täies mahus kostja kanda. Hagiavalduse esitamisega on hageja teinud toiminguid viie tunni eest tunnihinnaga 110 eurot töötunni eest, seega kulu 550 eurot, millest 5,8 % on 31,90 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja 12.02.2024 seisukoha ja selle lisadega tutvumine ja analüüs, milleks kulu üks tund ja hageja 24.04.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine, milleks kulus samuti üks tund, kokku kahe tunni toimingute eest 220 eurot. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot on samuti põhjendatud. Kokku tuleb sotjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 290,17 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS 113 lg 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.