14 024,93 eurot Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja: X (isikukood XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine võla sissenõudmiskulude hüvitise nõudest 24,85 euro ulatuses.
2.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu ja kostja vahel 23.02.2021 sõlmitud autolaenu lepingust tulenev põhivõlg 7830,51 eurot, intress 612,93 eurot, laenuhaldustasu 23,60 eurot, võla sissenõudmise kulud 29,55 eurot, viivis perioodi 26.07.2021 – 05.06.2024 eest 4095,36 eurot ja viivis perioodi 06.06.2024 – 13.12.2024 eest 747,81 eurot.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt (7830,51 eurot) viivis 0,050% päevas alates 14.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6.Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 910 eurot.
8.Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
9.Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 05.06.2024 hagi kostja vastu järgmise nõudega: 1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu ja kostja vahel 23.02.2021 sõlmitud autolaenu lepingust tulenev põhivõlgnevus 7830,51 eurot, intress 612,93 eurot, laenuhaldustasu 23,60 eurot, võla sissenõudmise kulud 54,40 eurot ja hagi esitamise seisuga (05.06.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 4095,36 eurot; 1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt (7830,51 eurot) arvestatud viivis 0,050% päevas alates 06.06.2024 kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 23.02.2021 kirjalikus vormis autolaenu laenulepingu, mis koosneb eri- ja üldtingimustest, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest ja krediidiandja täiendavast teabelehest. Laenulepingule kohaldub üldtingimuste 1. lõigu kohaselt ka panga hinnakiri. Leping on poolte poolt allkirjastatud (kostja poolt digitaalselt allkirjastatud). Lepingu alusel sai kostja auto ostmiseks laenu 8000 eurot, mille krediidiandja on kostjale välja maksnud 23.02.2021.
2.2.Lepingus on krediidi kulukuse määr 21,22 % aastas, mis on arvutatud eeldusel, et laenusumma 8000 eurot võetakse kasutusele kohe, laenuperiood on 36 kuud, lepingutasu 0 eurot, intressimäär 17,90 % aastas, laenuhaldustasu 5,90 eurot kuus, igakuine ligikaudne laenumakse on 294,72 eurot, laenu tagastamine annuiteetgraafiku alusel alates 10.03.2021 igakuiste maksetega 10. kuupäevaks. Lepingujärgne viimane makse pidi olema 10.02.2024.
2.3.Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet. Kostja laenutaotluses esitatud andmete põhjal ta töötas XXX OÜ-s, tema regulaarne netosissetulek oli 3000 eurot kuus, finantskohustuste jääksumma oli 3730 eurot, seejuures igakuised
finantskohustused olid kokku 630 eurot kuus, tal ei olnud ülalpeetavaid. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut kostja kontoväljavõttelt (periood 01.08.2020 - 23.02.2021), mis kinnitas kostjal piisava suurusega sissetuleku olemasolu. Kostja viimase seitsme kuu palgalaekumiste netosumma oli 26 500 eurot (read 7, 27, 33, 65, 86, 127, 129, 136, 165, 179; kpv-d vastavalt 11.08.20, 15.09.20, 23.09.20, 16.10.20, 06.11.20, 25.11.20, 26.11.20, 27.11.20, 10.12.20, 17.12.20 ja 08.02.20 - laekumised selgitusega „palga“ – palk ja „lomakorvaus“ – puhkusehüvitis), mis kuu keskmisena oli 3785,71 eurot netona, ehk 785,71 eurot rohkem, kui kostja laenutaotluses avaldanud oli. Kostja ei ilustanud oma finantsseisu. Kostjale jäi pärast oma finantskohustuste kandmist faktiliselt vaba raha 3155,71 eurot netona. Kostja konto jääk ei olnud kunagi nullis, vaid valdavalt tuhandetes eurodes. Kostja konto ei olnud arestitud ja seal ei olnud makseid inkassofirmadele ega kohtutäituritele. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistrisse. Krediidiinfo maksehäireraporti ja Krediidiregistri maksehäireraporti kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid, sealhulgas ka mitte varasemaid lõppenud maksehäireid. Seega oli kostja usaldusväärne krediidivõimeline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Uut laenu arvestades oli kostja finantskohustuste (630 + 294,72 = 924,72 €) suhe faktilisse igakuisesse keskmisse sissetulekusse (3785,71 €) 24,43 % (924,72 / 3785,71 x 100 = 24,4266), mis on igati mõõdukas ja aktsepteeritav. Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita.
2.4.Lepingu eritingimuste kohaselt oli kostjal kohustus esitada 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul laenusumma väljamaksmisest krediidiandjale laenu arvelt ostetud sõiduki ostu-müügi dokumendid. Lepingu kohaselt oli krediidiandjal õigus ühepoolselt muuta intressimäära, tõstes seda 5% võrra, kui nõutud dokumente ei esitata. Intressimäära muutmisel rakendus ühekordne lepingu muutmise tasu 50 eurot. Kostja seda kohustust ei täitnud ja auto ostu-müügi dokumente krediidiandjale ei esitanud, mistõttu tõstis krediidiandja intressimäära 5 % võrra, nii et aastaseks intressimääraks kujunes 22,9 % aastas ehk 0,063 % päevas. Kostjale koostati uus maksegraafik ja kostja pidi lepingu kehtivuse ajal alates 10.05.2021 tegema selle alusel makseid alltoodud tähtaegadel ja summades.
2.5.Kostja on lepingu täitmiseks tasunud 09.03.2021 ainult ühe, s.o esimese, makse 246,99 eurot, mis on vastavalt VÕS § 415 lg 2 arvestatud alljärgnevalt kohustuste katteks: 10.03.21 makse põhiosa 169,49 eurot, intress 71,60 eurot, laenuhaldustasu 5,90 eurot. Hiljem ega ka pärast lepingu ülesütlemist pole kostja krediidiandjale ega hagejale midagi maksnud.
2.6.09.07.2021 saatis hageja kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis 14päevase täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatas, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles. Kostja võlga ei tasunud. 24.07.2021 ütles hageja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles. Ühtlasi teavitati kostjat selles kirjas nõude loovutamisest hagejale. 25.05.2024 väljastas algne võlausaldaja täiendava kinnituse nõude hagejale loovutamise kohta. Ülesütlemis- ja loovutamisteade saadeti kostjale kirjaga ja ekirjaga lepingusse märgitud e-postiaadressil.
2.7.Tasumata maksete makseviivituse tõttu saatis hageja enne lepingu üles ütlemist kostjale meeldetuletusi. Tasulised meeldetuletused saadeti kostjale 20.04.2021, 20.05.2021, 20.06.2021 ja 09.07.2021 kirjadega. Enne igakordse tasulise meeldetuletuse saatmist korduvalt tasuta meeldetuletusi.
Pärast lepingu lõppemist saatis hageja kostjale samuti tasulisi meeldetuletuskirju, hinnaga 5 eurot: 12.09.2023, 27.10.2023, 10.11.2023, 30.11.2023, 09.01.2024, 20.02.2024 ja
27.03.2024. Hageja saatis meeldetuletuskirjad kostja lepingusse märgitud e-postiaadressil xxx. Meeldetuletuskirjade hind iga kirja eest tuleneb lepingule kohalduvast laenuandja hinnakirjast, millele viitab üldtingimuste esimene lõik ja punktid 3.6., 3.7. ja 3.9. Kuni 23.10.2022 oli tasulise meeldetuletuskirja hind 4,85 eurot, alates 24.10.2022 on kirja hind 5 eurot. Otsuse põhjendused
3.Hageja teatas 11.12.2024 kohtule, et loobub osaliselt võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest, 24,85 euro ulatuses. TsMS § 429 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus võtab loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise korral ei saa sama nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Kohus võtab osalise loobumise vastu. Loobumise tagajärjel on hagihind 14 024,93 eurot.
4.Hagi ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 22.09.2024 (ning saadetud ka kostja e-postiaadressile). Kostja ei ole hagile vastust esitanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Hageja nõude aluseks on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu ja kostja vahel 23.02.2021 sõlmitud autolaenu leping. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu digiallkirjastanud. Hageja esitas vastuseks kohtule täiendavalt väited, et krediidiandja edastas kostjale lepinguga tutvumiseks ja lepingu allkirjastamiseks lingi, mille kaudu kostjal oli enne lepingu allkirjastamist võimalik lepingu tekstiga tutvuda ja see endale alla laadida. Kostjal oli võimalik ka pärast lepingu digitaalselt allkirjastamist leping allkirjastatuna alla laadida ja see endale salvestada. Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks. Hageja märgib vastuses kohtule, et seadus ei näe ette lepingu tühisust tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal esitamata jätmise tõttu ning et kohus ei või tõstatada vaidlusi poolte vahel, vaid lahendab poolte vahel tõusetunud vaidlusi erapooletult. Hageja märgib, et ametiülesande korras kontrollib kohus lepingu tühisuse aluseid, mille hulka leping teksti kostjale esitamine ei kuulu. Kohus eeltooduga ei nõustu. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses tarbijakrediidilepingu vorminõuet. See vorminõue koosneb kahest osast. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul a) tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning b) tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Tarbijakrediidilepingu võib sõlmida ka sidevahendi kaudu, ent ka sel juhul tuleb VÕS § 410 lg 1 teise lause kohaselt anda tarbijale viivitamata lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seda, et lepingudokumendi tarbijale esitamine püsival andmekandjal on vorminõude osa, on märkinud ka M. Rosentau artiklis „Arvutivõrgu abil sõlmitud leping kui lepingu erivorm“ (Juridica 10/2021, artikli p 3).
Erisus on kehtestatud üksnes selles osas, et kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kogu VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet (st mingi osa nõutud andmetest oli puudu), muutub leping vaatamata vorminõude puudustele siiski kehtivaks juhul, kui laen on tarbija kasutusse antud. Kahe ülejäänud, eelpoolnimetatud, vorminõude osa suhtes laenu väljamaksmine samasugust tagajärge kaasa ei too. Kohus kontrollib lepingu kehtivust ametiülesannete korras omal algatusel ning see kontroll hõlmab ka vorminõude järgimata jätmise tõttu tehingu tühisuse tuvastamist.
6.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite laenu väljamaksmise kohta.
7.Vastuseks kohtule teatas hageja, et intressimäära tõstmise kohta saadeti kostjale teated 26.04.2024, 26.05.2024 ja 26.06.2024 kostja postiaadressil, e-postiaadressil ja tehti kostjale nähtavaks ka krediidiandja iseteeninduse veebilehel. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited, et lepingu järgi oli kostjal kohustus esitada krediidiandjale laenu arvelt ostetud sõiduki ostu-müügi dokumendid, et kostja seda ei teinud, et lepingu järgi oli selles olukorras krediidiandjal õigus ühepoolselt tõsta intressimäära 5% võrra ning et krediidiandja tegi lepingumuutmise tahteavalduse kostjale teatavaks. Kohus järeldab eeltoodu põhjal, et krediidiandja tegi tahteavalduse lepingu ühepoolseks muutmiseks, see muudatus põhines varasemal poolte kokkuleppel ning muudatuse tulemusel rakendus lepingule uus intressimäär 22,9%.
8.Kohus kontrollis, et hageja väidetud krediidi kulukuse määr vastab hageja poolt toodud arvutamise alustele ning ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset (60,27%) krediidi kulukuse määra. Seda ei ületanud ka intressi tõstmise järgne krediidi kulukuse määr.
9.Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenu andmise eel koguti kostja pangakonto väljavõte seitsme kuu kohta, et sellelt tuvastatud sissetulek vastas kostja enda avaldatud sisstulekule (keskmisena arvutatud sissetulek isegi ületades seda), et kostja ei ilustanud oma majanduslikku seisu ning ta kontol oli pidevalt raha (tuhandetes eurodes). Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud (kohtumääruse punktis 2.3 toodud) väited.
10.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited, et kostja tasus üksnes esimese lepingujärgse tagasimakse ning rohkem makseid ei ole teinud. Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks lepingu üles ütlemise hoiatuse ja teadete saatmise asjaolude kohta (kohtumääruse punktis 2.6) esitatud hageja väited. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et krediidiandja ütles makseviivituse tõttu lepingu üles 24.07.2021 ning kogu põhivõlg muutus sissenõutavaks. Hageja väitel arvestas krediidiandja ainsast tehtud maksest põhivõla katteks 169,49 eurot Põhiosa võlg moodustab seega 8000 – 169,49 = 7830,51 eurot.
11.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et TF Bank AB (publ.) loovutas nõude aluseks olevast lepingust tulenevad nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud, mh hageja poolt 10.12.2024 täiendavalt esitatud väite, et TF Bank AB (publ.) on nõude loovutamise kohta esitanud allkirjastatud kinnituse.
12.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostjal on intressivõlgnevus alates
2.osamaksest kuni ülesütlemiseni, so alates 10.04.2021– 24.07.2021. Kohus loeb kostja poolt
omaks võetuks hageja väite, et kostja intressivõlg kujuneb järgmiselt: 116,81 + 147,10 + 143,99 + 140,82 + 64,21 = 612,93 eurot.
13.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et lepingu kohaselt tuli tasuda lepingu haldustasu 5,90 eurot kuus ning et 24.07.2021 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata laenuhaldustasu 4 kuu eest, kokku 23,60 eurot.
14.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et lepingus oli viivisemääraks 17,90% aastas, 0,050% päevas (s.o intressiga võrdne määr). Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et tasumata põhivõlalt (7830,51 eurolt) ülesütlemisele järgnenud teisest päevast (26.07.2021) kuni hagi koostamiseni lepingus kokkulepitud (17,90 % aastas, 0,050 % päevas) viivisemääras 0,050 % päevas on kokku 4095,36 eurot (26.07.2021 – 05.06.2024 (1046 p) 7830,51 x 1046 x 0,050 %).
15.Pärast nõudest osalist loobumist nõuab hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamist järgmiselt lepingu kehtivuse ajal saadetud 3 meeldetuletuskirja eest ning peale lepingu ülesütlemist saadetud 3 kirja eest. Hageja loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited (kohtumääruse punkt 2.7) lepingus sisaldunud võla sissenõudmiskulude hüvitamise kokkuleppe kohta ning kirjade saatmise kuupäevade ja viisi kohta. Meeldetuletuskirjade eest tuleb seega välja mõista 3 x 4,85= 14,55 eurot + 3x 5 = 15 eurot, kokku 29,55 eurot.
16.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 7830,51 eurot, intressi 612,93 eurot, haldustasu 23,60 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitise 29,55 eurot ja viivise perioodi 26.07.202105.06.2024 eest 4095,36 eurot, viivise perioodi 06.06.2024 – 13.12.2024 eest 747,81 eurot ja põhivõlalt (7830,51 eurot) viivise 0,050% päevas alates 14.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
17.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 910 eurot. Tsiviilasja hinnalt 14 024,93 eurot tuleb TsMS § 133 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu summas 910 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 910 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 910 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine
18.Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
19.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.