Kohtulahend

VAIDLUSTATUD SÜÜDISTUS:

ostjale, Enn Libele 500 000 krooni eest ning lepingu pooled kinnitasid allkirjaga lepingul, et ostusumma on ostja müüjale tasunud enne lepingu sõlmimist, kusjuures tegelikkuses rahasummat 500 000 krooni E.Libe poolt üle ei antud ei seaduslikule omanikule P. O. ega H. AARDE., kuna nii E.Libe kui A.Velav olid teadlikud, et P. O.l puudus soov müüa XXXX XX hoonestatud kinnistut ning tehingu tegemiseks kaasati selleks kõrvaline isik - H. AARDE., kui müügiks volitusi mitteomav isik, millise tegevuse tulemusena sai E.Libe XXXXXX, XXXX XX XX hoonestatud kinnistu omandamisega varalist kasu ja P. O. varalist kahju 500 000 krooni, s.o. suures ulatuses ning kahjustati P. O. Põhiseaduslikku (§ 32) õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada ja jäeti P. O. ilma õigusest saada vara võõrandamisest õiglast ja kohest hüvitust. Samuti oli Enn Libele esitatud KarS § 22 lg 2 ja § 344 lg 1 järgi süüdistus selles, et ta, ajavahemikul 19 - 20.09.2005, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kelmuse toimepanemise eesmärgil, kihutas H. AARDE. toime panema dokumendi võltsimist, milline tegevus seisnes selles, et Enn Libe andis XXXXXX, XXXX-XXXX XX turul, ilma kindla elukohata, asotsiaalse eluviisiga H. AARDE.le P. O. isikutunnistuse nr XXXXXXXX sellel oleva P. O. allkirja võltsimise harjutamiseks, mille tulemusena H. AARDE. 21.09.2005 kella 09.00- 09.30 vahelisel ajal XXXXXXXX, XXXXXXXX X X notaribüroos notar V. A. poolt tõestatava ostu - müügi tehingu käigus ja Enn Libe juuresolekul, võltsis kinnistu omaniku P. O. allkirja, kirjutades kinnisasja tähtajatu isikliku tasuta kasutusõigusega koormamise, ostumüügi ja asjaõiguslepingule müüja kohale omakäeliselt nime P. O. ning viimase allkirja, teades et tal ei ole õigust P. O. nimel saada õigusi ja võtta kohustusi XXXXXX, XXXX XX XX hoonestatud kinnistu ostu- müügitehinguga seoses.

XXXXXXXX X X.

Seejärel, 21.09.2005 kella 09.00-ks sõitis A.Velav, E.Libega eelnevalt kooskõlastatult, kuid E.Libest ning E.Libe poolt otsitud, XXXXXX XXXX XX XX omaniku P. O.na esinevast H. AARDE.st, eraldi XXXXXXXXXXX, XXXXXXXX X X notaribüroosse, kus lõid notar V. A. väära ettekujutuse XXXX X XX hoonestatud kinnistu ostu-müügitehingust kui ausast tehingust, mille tulemusena notar V. A., koostas ja tõestas XXXXXX, XXXX XX XX kinnisasja tähtajatu isikliku tasuta kasutusõigusega koormamise, ostu-müügi ja asjaõiguslepingu, millega müüjana P. O.na esinenud H. AARDE. müüs lepingu eseme ostjale, Enn Libele 500 000 krooni eest ning lepingu pooled kinnitasid allkirjaga lepingul, et ostusumma on ostja müüjale tasunud enne lepingu sõlmimist, kusjuures tegelikkuses rahasummat 500 000 krooni E.Libe poolt üle ei antud ei seaduslikule omanikule P. O. ega H. AARDE., kuna nii E.Libe kui A.Velav olid teadlikud, et P. O.l puudus soov müüa Xxxx xx hoonestatud kinnistut ning tehingu tegemiseks kaasati selleks kõrvaline isik H. AARDE., kui müügiks volitusi mitteomav isik, millise tegevuse tulemusena sai E.Libe XXXXXX, XXXX XX XX hoonestatud kinnistu omandamisega varalist kasu, Aivar Velav varalist kasu

vähemalt 1000 krooni ja P. O. varalist kahju 500 000 krooni, s.o. suures ulatuses ning kahjustati P. O. Põhiseaduslikku (§ 32) õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada ja jäeti P. O. ilma õigusest saada vara võõrandamisest õiglast ja kohest hüvitust.

Roland Valler, XXX XX XX omaniku E. K.na esineva H. AARDE., XXXXXXXXXX, XXXXX valda, XXXXXXXXX külas elava H. N. (sündinud XX.XX.XXXX) juurde, kus R.Valler koos A.Velaviga veensid H. N., esinema notaris E. K.i vennana ja olema E. K.i poolt volitatud isikuks XXX XX XX kinnistu müümiseks, lubades E. K.ina esinenud H. AARDE. asumist tema juurde elama, ja teades, et H. N. endal puudub huvi ja oskused selle kinnistuga tehingute tegemiseks, H. AARDE. ja H. N. on teineteisele võõrad isikud ning E. K.na esinenud H. AARDE. H. N.e juurde elama ei jää. Seejärel, 01.03.2006 kella 09-ks sõidutasid Aivar Velav ja Roland Valler viimaste lubadustest eksitusse viidud H. N. ja E. K.na esineva H. AARDE., XXXXXX, XXX XX X notaribüroosse, kus notar K. K. koostas ja tõestas tähtajatu volikirja, millega E. K. volitas H. N. müüma temale kuuluvat kinnistut XXXXXX, XXX XX XX ning kinnistut üle andma, misjärel 06.03.2006, täpselt tuvastamata ajal, viis kinnisvaraga tehingutest tulu teeniv M. L., kellele A.Velav tegi ettepaneku XXX X XX kinnistu ostmiseks, eesmärgiga saada varalist kasu ning vabaneda rahalistest kohustustest M. L. juhitava firma OÜ L. I. ees, XXXXXX, XXXXX XX X notaribüroosse A.Velavilt ajavahemikul 01.03.-06.03.2006, saadud volikirja ning teatas XXX XX XX kinnistu müügihinnaks 500 000 krooni, millise tegevuse tulemusena 13.03.2006 kella 12-13.30 vahelisel ajal XXXXXX, XXXXX XX X notaribüroos koostas ja tõestas notar K. K. XXX XX XX kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu, millega müüja E. K. volitatud esindaja H. N. müüs lepingu eseme, s.t XXX X XX kinnistu M. L.ile, 500 000 krooni eest. R.Valler koos A.Velaviga teades, et E. K.l puudus soov müüa XXXXXX, XXX XX XX asuvat hoonestatud kinnistut ning otsitud ja müügitahet mitteomavate isikute: H. AARDE. ja H. N.e kui XXX X XX kinnistu müügiks volitusi mitteomavate isikute kaasamisega, lõid 01.03.2006 E. K. nimelt tähtajatu volikirja tõestanud notar K. K. ja 13.03.2006 XXX XX XX ostu-müügilepingu tõestanud notar K. K. väära ettekujutuse kui ausatest tehingutest, kahjustades XXX XX XX omaniku E. K. Põhiseaduslikku (§ 32) õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning jätsid E. K.i ilma õigusest saada vara võõrandamisest õiglast ja kohest tasu ning olid teadlikud, et M. L. ei maksnud kinnistu tegelikule omanikule E. K. ega müügikäsundit täitvale H. N.le 500 000 kr suurust asja hinda ja millise nendepoolse tegevuse tulemusena tekitati E. K.le varalist kahju 500 000 krooni, s.o. suures ulatuses. Samuti Roland Valler, 2006 veebruarikuus, täpselt tuvastamata kuupäeval, sai teada A. K., kes müüs korteriomandit XXXXXX, XXXXXXX X-XX. Seejärel R.Valler, kinnisvaraga tehingust varalise kasu saamiseks ja selleks kannatanu tegelikest asjaoludest teadvalt eksitusse viimiseks, lõi A. K. ja viimase täisealises pojas L. K. usalduse enda suhtes sellega, et andis töötutele A. K. ja L. K. raha toidu ostmiseks, viis neile alkoholi ning veenis A. K. tema kaudu leidma ostja korteriomandile XXXXXXX X-XX, lubades osta neile 280 000 kr eest uue elukoha XXXXXXXXX, XXXXX XXXXXX, XXXXX XXXXX aadressil XXXX X-XX. A. K.s usalduse süvendamiseks ja K. kasuks tegutsemise demonstreerimiseks, sõidutas R.Valler A. K. 2006 märtsis-aprillis, täpselt tuvastamata ajal, AS T. K. XXXXXX, kes müüs 28.07.2005 sõlmitud maaklerlepingu alusel A. K. kuuluvat korterit XXXXXXX XXX. Seal varjates oma isikut ja tutvustades end A. K. sugulasena Saaremaalt, püüdis R.Valler saavutada A. K. loobumist maaklerlepingust, kuid A. K. ei olnud nõus tasuma leppetrahvi. Olles näidanud heasoovlikkust ja usaldusväärset käitumist ka XXXXXXX X-XX müümiseks vajaliku A. K. ja viimase tütre I. K. pärandist loobumiseks notari aja kokkuleppimisel, samuti L. K. ja A. K. sõidutamisel korterisse XXXXX XXXXXX XXXXX XXXXX X-XX, veenis R.Valler A. K. loobuma 11.07.2006 XXXXXX, XXX XX X notaribüroos notar A. K. poolt tõestatud korteriomandi XXXXXXX X-XX müügitehingu järgselt XXXXX X-XX korteri ostu notariaalsest vormistamisest, viies A. K. eksitusse XXXXX X-XX korteri omandiõigusest. 12.07.2006, päevasel ajal XXXXXX, XXXXXX XX

XXX H. AARDES XXXXXX kontoris, lõi R.Valler ebaõige ettekujutuse A. K.s XXXXX XXXXXX, XXXXX XXXX X-XX korteri eest ostusumma tasumisest müüjale, veendes A. K. üle kandma XXXXXXX X-XX müügist laekunud 418,063.25 krooni suurusest summast 200 000 kr A. K. arvelt Hansapangas, B. S., kellele kuulus XXXXX X-XX korter, elukaaslasele M. S.. Seejärel veenis A. K. üle andma talle sularahas 160 000 kr, viies A. K. eksitusse väitega, et viimasel tuleb tasuda 80 000 krooni suurune leppetrahv AS T. K. ja 80 000 krooni on tasumata osa XXXXX külas maja X-XX korteri eest, mille ta lubas saadud rahaga ära maksta. R.Valler teadis, et tegelikkuses tegeleb nimetatud B. S.le kuuluva korteri asukohaga XXXXXX vald, XXXXX küla, maja X krt XX müügiga kinnisvarabüroo H. B. ning korter XXXXX külas X-XX ei ole A. K. omand, 200 000 kr on tema enda laenu tagasimakse B. S. abikaasale M. S. ning AS T. K. leppetrahvi tasuda ei ole vaja. XXXXX külas asuva korteri pettusliku müügitehinguga põhjustas R.Valler A. K. 360 000 krooni suuruse, s.o suures ulatuses varalise kahju, saades ise varalist kasu. Samuti Roland Valler, aprillis 2006, täpselt tuvastamata ajal, varalise kasu saamise eesmärgil, olles L. K. saavutanud korteriomandi XXXXXX XXXXXXX X-XX müügiga ja XXXXXXXXXX XXXXXX vallas XXXXX külas korteri ostmisega L. ja A. K. usalduse enda vastu, viis L. K. alusetu lubadusega, tasuda ise igakuiselt mobiiltelefoni järelmaksu osamakseid ja arveid telefoni kasutamise eest, eksitusse ning andnud L. K. võimaluse teenida 500 krooni, mille tulemusena 13.04.2006, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, XXXXXX, Hommiku tn 2 kaubakeskuses Port Artur asuvas E. müügiesinduses sõlmis L. K. mobiiltelefoni abonendiga XXXXXXXX liitumislepingu ja mobiiltelefoni Samsung D600 väärtusega 5719 krooni 18 kuulise järelmaksuga ostu-müügilepingu, millise tehingu järgselt andis mobiiltelefoni üle R.Vallerile, kes oli teadlik, et tegelikkuses ta abonendi kasutamise ega mobiiltelefoni Samsung D600 järelmaksu osamakseid tasuma ei hakka. R.Valler saanud mobiiltelefoni omastamisega ja kasutamisega varalist kasu, põhjustas L. K. 6255,87 krooni suuruse varalise kahju. Seejärel, varalise kasu saamise eesmärgil ja olles eelnevalt, eksitusse viidud ja teda usaldavas L. K.s saavutanud mobiiltelefoni liitumis- ja järelmaksuga ostumüügilepingu sõlmimise, jätkas R.Valler L. K. alusetu lubadusega, tasuda ise igakuiselt mobiiltelefoni järelmaksu osamakseid ja arveid telefoni kasutamise eest, eksimuse süvendamist, mille tulemusena 13.04.2006, täpselt tuvastamata ajal, XXXXXX, Hommiku tn 2 kaubakeskuses Port Artur asuvas T. müügiesinduses sõlmis L. K. mobiiltelefoni abonendiga XXXXXXXX liitumislepingu ja mobiiltelefoni Nokia 7380 väärtusega 6750 krooni 18 kuulise järelmaksuga ostu-müügilepingu, millise tehingu järgselt andis mobiiltelefoni üle R.Vallerile, kes oli teadlik, et tegelikkuses ta abonendi kasutamise ega mobiiltelefoni Nokia 7380 järelmaksu osamakseid tasuma ei hakka. R.Valler saanud mobiiltelefoni omastamisega varalist kasu, põhjustas L. K. 6750 krooni suuruse varalise kahju. Samuti Roland Valler, 08.mail 2006, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, XXXXXX XXXXXXX XX X-XX, olles A. K. saavutanud XXXXXX

XXXXXXX X-XX

korteriomandi müügiga ja XXXXXXXXXX, XXXXXX vallas XXXXX küla X-XX uue elamispinna näilise ostmisega A. K. usalduse enda vastu, varalise kasu saamise eesmärgil ja notaribüroos XXXXXXX X-XX korterimüüki esindavale advokaadile televiisori kinkimist ettekäändeks tuues, et kiirendada korteri ostu-müügilepingu sõlmimist, veenis A. K. sõlmima XXXXXX, XXXXXXXX XXX X O. V. kaupluses „K.“ 17 237,10 krooni maksva televiisori Daewoo DLP 3212LCD järelmaksuga ostumüügilepingut tähtajaga kuni 15.12.2007. R.Valler teadis, et A. K.l puudub endal soov televiisori ostmiseks, korteriomandi XXXXXXX X-XX müügi kiirendamiseks puudub alus ning tegelikkuses omandab teleri tema, millise tegevusega põhjustas A. K. kokku 17 237,10 kr suuruse varalise kahju.

Samuti Roland Valler, 2006 a maikuus, veenis varalise kasu saamise eesmärgil A. T., remondi tegemiseks ja XXXXXX XXXXXXXXXX X-X korteriomandi tagatisel, võtma 150 000 krooni suurust laenu OÜ L. I.ist, lubades laenuosa summas 130 000 krooni ja sellelt makstavad intressid A. T. eest ise OÜ L. I. ́ile tasuda ning A. T.l tuleb tasuda vaid reaalselt omandatud 20 000 kroonilt iga kvartal tema vahendusel 1700 krooni. R.Valler luues A. T.s laenu tagasimaksmisest ebaõige ettekujutuse, viis A. T. eksitusse, mille tulemusena 22.05.2006 päevasel ajal, XXXXXX XXXXX XX X notaribüroo vahetus läheduses sõlmiti OÜ L. I.i esindajate ja A. T. vahel laenuleping 150 000 krooni laenamiseks 5 % intressiga 6 kuuks tähtajaga 22.11.2006, kokku summas 195 000 krooni ning samal päeval XXXXXX, XXXXX XX X notaribüroos notar M. J. poolt koostati XXXXXXXXXX X-X korteriomandile hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping. R.Valler teadis, et reaalselt omandab tema saadud laenusummast 130 000 krooni, millelt ta tagasimakseid tegema ei asu ning lepinguliste kohustiste täitmata jätmisel vastutab oma varaga A. T.. Samuti ei edastanud R.Valler OÜ L. I.ile A. T.lt augustis 2006, täpselt tuvastamata kuupäeval saadud 1700 krooni, mille omastas. Oma pettusliku tegevusega põhjustas R.Valler, OÜ L. I.ile maksmata jäänud laenusumma ja intresside näol, A. T.le kokku 176 700 krooni suuruse varalise kahju, saades ise 131 700 krooni varalist kasu. Samuti Roland Valler 2006 a juunikuus, täpselt tuvastamata kuupäeval, olles 22.05.2006 pettusega saanud A. T. ja OÜ L. I. vahelise laenulepingu alusel A. T.lt 130 000 krooni, veenis temaga usalduslikes suhetes olevat A. T., laenust varalise kasu saamise eesmärgil, ja oma elukohas XXXXX, XXXXX X-X katuse vahetamise kulude katmist ettekäändeks tuues laenama OÜ L. I.ist veel 25 000 krooni, lubades laenu ja sellelt makstavad intressid A. T. eest ise OÜ L. I. ́ile tasuda, millega lõi A. T.s laenu tagasimaksmisest ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena 28.06.2006 päevasel ajal, XXXXXXXXX XXXXX alevikus S.E.T. ́i saeveski vahetus läheduses sõlmiti OÜ L. I.i esindaja ja A. T. vahel laenuleping 25 000 krooni laenamiseks 5 % intressiga 5 kuuks tähtajaga 28.11.2006, kokku summas 31 250 krooni teades, et A. T.l laenamise vajadus puudus, et on 22.05.2006 A. T. ja OÜ L. I. ́i vahelise laenulepingu ühe kuu intressid tasumata jätnud, et reaalselt omandab tema saadud laenusumma 25 000 krooni, millelt ta tagasimakseid tegema ei asu ning lepinguliste kohustuste täitmata jätmisel vastutab oma varaga 22.05.2005 notariaalse hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel A. T., millise tegevusega põhjustas A. T.le OÜ L. I.ile maksmata jäänud laenusumma ja intresside näol kahju 31 250 krooni, saades ise 25 000 krooni varalist kasu. Samuti Roland Valler, 2006 a juunikuus, täpselt tuvastamata ajal, kinnisvara tagatisel saadavast laenust varalise kasu saamise eesmärgil pani toime kelmuse katse, mis seisnes selles, et olles tutvunud A. Š., keda end B. R. tutvustades, veenis remondi tegemiseks ja korteriomandi XXXXXX, XXXXXXXX X-X tagatisel võtma 150 000 krooni suurust laenu Balti Investeeringute Grupi pangast (BIG), luues lubadusega laenusumma A. Š. eest ise pangale tasuda A. Š.s laenu tagasimaksmisest ebaõige ettekujutuse. A. Š.s laenusumma tema arvele laekumisest usalduse tekitamiseks, sõidutas ta 16.08.2006 A. Š. XXXXXX, XXXXXXX X X asuvasse Sampo panga kontorisse, kus veenis A. Š. avama arvelduskontot koos võimalusega internetipanga teenuse kasutamiseks ja talle hiljem juurdepääsuks pinkoodi üleandmises, teades, et A. Š.l puudub oskus ja soov arveldada interneti vahendusel. Seejärel saanud BIG ́ist tagasi kaks A. Š. poolt allkirjastatud, kuid ebaõigelt 17.08.2006 täidetud laenutaotlust, täitis 23.08.2006 omakäeliselt ja A. Š. allkirja võltsides kaks uut laenutaotlust 150 000 krooni laenamiseks 15-aastaks, millised taotlused edastas samal päeval kella 11.00 panka end A. Š. abikaasana esitlenud R.Valleri elukaaslane R. B.. Laenuleping jäi aga sõlmimata R.Vallerist sõltumata asjaoludel, kuna A. Š. korteriomandile XXXXXX,

XXXXXXXX X-X kohtutäituri poolt seatud keelumärge oli kustutamata ning seega A. Š. varalist kahju ei kandnud ja R.Valler varalist kasu ei saanud. Samuti Roland Valler, august-september 2006, täpselt tuvastamata ajal, varalise kasu saamise eesmärgil, olles G. B. saavutanud, korteriomandi XXXXXXXXX, XXXXXX vallas, XXXXX külas maja X krt XX müügi vahendamises B., usalduse enda vastu, viis G. B. alusetu lubadusega, tasuda ise igakuiselt mobiiltelefoni järelmaksu osamakseid ja arveid telefoni kasutamise eest eksitusse ning andnud G.B. võimaluse teenida 500 krooni, mistõttu 02.09.2006 kella 10.36 ajal XXXXXX, Lai tn 11 kaubakeskuses Port Artur2 asuvas AS E. müügiesinduses sõlmis G. B. mobiiltelefoni abonendiga XXXXXXXX liitumislepingu ja mobiiltelefoni Samsung SGH-X300 väärtusega 2100 krooni 12 kuulise järelmaksuga ostumüügilepingu, millise tehingu järgselt andis G. B. telefoni üle R.Vallerile. R.Valler teadis, et tegelikkuses ta abonendi kasutamise eest ega mobiiltelefoni Samsung SGH-X300 järelmaksu osamakseid tasuma ei hakka. Mobiiltelefoni omastamisega ja kasutamisega sai R.Valler varalist kasu, G..B. põhjustas 2246,75 krooni suuruse varalise kahju. Seejärel, varalise kasu saamise eesmärgil, olles eelnevalt G. B. eksitusse viinud, jätkas R.Valler G. B. alusetu lubadusega, tasuda ise igakuiselt mobiiltelefoni järelmaksu osamakseid ja arveid telefoni kasutamise eest eksimuse süvendamist, mille tulemusena 02.09.2006 kella 11.00-12.00 vahelisel ajal XXXXXX, Hommiku tn 2 kaubakeskuses Port Artur asuvas T. müügiesinduses sõlmis G. B. mobiiltelefoni abonendiga XXXXXXXX liitumislepingu ja mobiiltelefoni Nokia N71-1 väärtusega 6300 krooni 18 kuulise järelmaksuga ostu-müügilepingu, millise tehingu järgselt andis G. B. telefoni üle R.Vallerile R.Valler teadis, et tegelikkuses ta abonendi kasutamise ega mobiiltelefoni Nokia N71-1 järelmaksu osamakseid tasuma ei hakka. Mobiiltelefoni omastamisega ja kasutamisega sai R.Valler varalist kasu, G..B. põhjustas 9772,43 krooni suuruse varalise kahju. KarS § 344 lg 1 järgi oli Roland Valler’le esitatud süüdistus selles, et ta , 28.02.2006 kelmuse toimepanemise eesmärgil, koos Aivar Velaviga kihutas H. AARDE. toime panema dokumendi võltsimist, milline tegevus seisnes selles, et nemad andsid H. N. elukohas, XXXXXXXXX külas, XXXXX vallas, XXXXXXXXX H. AARDE.le E. K. isikutunnistuse XXXXXXXX sellel oleva E. K. allkirja võltsimise harjutamiseks, mille tulemusena H. AARDE. 01.03.2006 kella 09.00-10.00 vahelisel ajal XXXXXX, XXX XX X notaribüroos notar K. K. poolt volikirja sõlmimisel ning H. N. ja Roland Valleri juuresolekul, võltsis kinnistu omaniku E. K. allkirja, kirjutades volikirjas notariaalaktis osaleja ehk volitaja kohale omakäeliselt nime E. K. ning viimase allkirja, teades et tal ei ole õigust E. K. nimel volitada H. N.t müüma kinnistut XXXXXX, XXX XX XX. Samuti Roland Valler, ajavahemikul 17.08.2006 kuni 23.08.2006, täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kelmuse toimepanemise eesmärgil, võltsis XXXXXXXX X-X korteriomaniku A. Š. allkirja, kirjutades enda poolt eelnevalt täidetud kinnisvaralaenu taotlusele taotleja andmete õigsust ning täitja poolt taotletavaid tingimusi tunnistavat tahteavaldust kinnitavasse lahtrisse ja taotluse laenu tagatist kajastavale lehele omakäeliselt A. Š. allkirjad, teades et temal ei ole õigust A. Š. nimel saada õigusi ja võtta kohustusi korteriomandi XXXXXX, XXXXXXXX X-X tagatisel laenu saamiseks. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi oli esitatud Roland Valler’le süüdistus selles, et ta, omades kustumata karistatust varguse eest ja olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, ajavahemikul 31.07.- 01.08.2006 eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, sisenes A. K. poolt temale mööbli kolimiseks XXXXXXXXXe, XXXXXX valda, XXXXX külla X-XX antud võtmega XXXXXX, XXXXXXX X-XX korterisse, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas L. K. kuuluvad televiisori BEKO väärtusega 3000 krooni ja pesumasina BEKO väärtusega 4000 krooni, tekitades L. K. vargusega kokku 7000 krooni suuruse varalise kahju.

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOONID:

tehtud taandamistaotlus jäeti sisuliselt läbi vaatamata ja vormistamata. On huvitav, et seda lõiku pole protokollis. Paragrahv 294 esitatud põhjust süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamiseks ei olnud. Tehes viite Riigikohtu otsusele leiab, et vastavat konkreetset taotlust pole prokurör esitanud. Palub eelolevat arvesse võttes teha õigeksmõistev otsus või saata asi tagasi Pärnu Maakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

Kaitsja toetas õigeksmõistmise taotlust, kuid samas leidis, et kui apellatsioonis esitatud asjaolud annavad aluse tuvastada KrMS § 339 lg 2 järgi kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist tuleb kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks. Apellant-süüdistatav R.Valler toetas mõlemat apellatsiooni ja taotles tema õigeksmõistmist vaidlustatud episoodides. Kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise taotlust ei toetanud. Karistuse osas palus kohaldada tingimisi karistusest vabastamist. Kaitsja toetas apellatsioone ja palus R.Valler karistusest tingimisi vabastada. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja piisavalt põhjendatud. Maakohus pole kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Mõistetud karistused on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning tühistamisele ei kuulu. Palus jätta Pärnu Maakohtu otsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

põhistanud. Tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt on arusaadav ja jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine. Samuti on otsuses jälgitavalt põhistatud süüdistatavate poolt toimepandud tegude vastavust KarS § 209, § 344, § 199 sätestatud deliktistruktuuri elementidele ning esitatud on § 22 lg 2 ettenähtud kuriteost osavõtuvormi põhistus. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esinev väide otsuses põhjenduste puudumisest on paljasõnaline, sisustamata. KrMS § 339 lg 1 p 7 ettenähtud oluline rikkumine pole tuvastatav, seega pole ka ülalnimetatud põhjendusel kohtuotsuse tühistamiseks alust. E.Libe viidates KrMS § 57 lg 2, mis apellatsioonikohtu arvates on ekslik, kuna sätestab kaitsja taandamisemenetluses taotluse esitaja kohtusse ilmumata jätmist, on leidnud, et kuna tema vahistustaotluse läbivaatamisel osales kaitsjana V.Kozlov, kes kohtuliku menetlemise käigus kaitses kaassüüdistatavat H. AARDE.t on tegemist menetlusõiguse rikkumisega. 05.03.2008 kohtuistungi protokolli kohaselt on kohus teinud teatavaks nii kohtukoosseisu, sekretäri, prokuröri kui ka kaitsjad nimeliselt. Süüdistatavatele on nende õigused kohtu poolt teatavaks tehtud ning vastavalt protokollile pole taandamistaotlust esitatud/ 6 kd t.lk. 145146/. E.Libe selgitus apellatsioonikohtus, et ta ei teadnud taandamistaotluse esitamise õigusest, pole asjakohane, kuna E.Libele on korduvalt tema õigusi selgitatud ja pealegi on ta varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kelle jaoks kohtuistungil viibimine ei saa olla enam tema jaoks segadust tekitav. Istungi protokollidele vastavalt on asja arutamine toimunud korduvalt, nii juunis 2008, ja mitmel korral novembris 2008. Alles 20 novembril 2008, enne kohtuliku uurimise lõpetamist ja kohtuvaidluste avamist, on E.Libe esitanud taotluse H. AARDE. kaitsja V.Kozlovi taandamiseks. Kohus on lõpetanud kohtuliku uurimise, seega pole sellesisulist taotlust rahuldanud. Kohtukolleegium möönab, et taandamistaotluse kirjaliku määruse tegemata jätmisega kohus küll eiras KrMS § 276 lg 2 ettenähtud kirjaliku määruse koostamise nõuet, kuid tegemist pole KrMS § 339 lg 1 ettenähtud rikkumisega ning ülaltoodud asjaoludest tulenevalt ei tunnista ringkonnakohus sellist eksimust ka oluliseks KrMS § 339 lg 2 alusel, mis oleks endaga kaasa toonud ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Kohtukolleegium peab vaid vajalikuks selgitada, et tõkendi küsimuse otsustamisel ei toimu kriminaalasja sisulist arutamist, ei otsustata kahtlustatava isiku süü küsimust, ning kriminaaltoimiku koopia pole kaitsjale allkirja vastu veel antud, kohtueelne uurimine pole lõpule viidud, teiste kahtlustatavate poolt antud ütlused on kaitsjale teadmata, lõplik süüdistus pole esitatud nagu ka pole üldse veel süüdistuse seisukohta kellele ja milles süüdistus esitatakse. Kolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et advokaat V.Kozlov on kohtueelsel uurimisel vahistamise taotluse arutamisel osalenud E.Libe kaitsjana, kuid kohtulikul uurimisel määratud korras kaitses kaassüüdistatavat, ei anna alust tuvastada E.Libe kaitseõiguse rikkumist. E.Libe on apellatsioonis ette heitnud ka kohtu poolt tunnistaja D. V. kohtueelsel uurimisel antud ütluste arvestamist ja seda põhjendusel, et tunnistajat polnud võimalik kohtuistungil küsitleda. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul oli kohtul KrMS § 291 p 3 tulenev õigus tunnistaja D. V. poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamiseks ja kohtuotsuses analüüsimiseks ning tõendina arvestamiseks. Tunnistaja on esitanud taotluse koos arstitõendiga, et tema raske haigus ei luba tal kohtuistungitele ilmuda ning on palunud temata asja arutada. Seega esinevad KrMS § 291 p 3 alused ning kohtuistungi protokolli kohaselt pole selles osas maakohtus vaidlust olnud.

Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et antud juhul pole tuvastatavad maakohtu poolt KrMS § 339 lg 1 ettenähtud kriminaalmenetlusõiguse rikkumised, ega ka menetlusnormi rikkumised millega oleks kaasnenud ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus ning mis tuleks KrMS § 339 lg 2 alusel tunnistada ringkonnakohtu poolt olulisteks.

Otsuses on kajastanud tunnistaja K. T.’u ütlused sellest, et teda kutsuti müügil olevat maja vaatama. Ta ei mäleta müüja nime ning kuna maja oli vana ta seda osta ei soovinud. Samuti ei osanud ta täpselt öelda mis number majaga XXXX tänaval tegemist oli. KrMS § 66 kohaselt on tunnistajaks isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid ja § 68 lg 4 kohaselt võib tunnistajat üle kuulata vaid tõendamiseseme asjaolude suhtes. Kohtukolleegium leiab, et tunnistaja K. T.’u poolt kohtuistungil antud ütlused/ 6 kd t.lk. 184185/ ei kajasta tõendamisesemesse kuuluvaid asjaolusid, seega on ütluste arvestamata jätmine kooskõlas ülalnimetatuga. Apellatsioonis esitatud väited sellest, et uurija ei suutnud A. nimelist isikut leida, istungi ajaks surnud R. K. tegevust kohtunik pidi teadma, on paljasõnalised ega anna alust tuvastada süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumist. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-85-07 sedastanud, et kui süüdistatav esitab tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks, peab nende tõendite põhjal olema menetlejal reaalne võimalus alibi olemasolu kontrollida. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kuna süüdistatav ei loonud võimalust oma väidete kontrollimiseks on maakohus õigustatult lugenud nende isikute kui tõendiallika esitamist kohtu eksitamisena. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on tõendite kogumis hindamisel oma siseveendumuse kohaselt tulnud seaduslikult järeldusele, et E.Libe osales aktiivselt kelmuse toimepanemises ja et just tema oli isikuks, kes kihutas H. AARDE. toime panema dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimist. Maakohus on tema poolt toimepandule andnud õige juriidilise kvalifikatsiooni. A.Velav on märkinud apellatsioonis, et tal puudub seos XXXXX Xxxx xx kinnistuga seotud tehingutega. Maakohus on tõendite hindamisel ja saadud andmete paigutamisel sündmuste üldisesse kulgu tulnud järeldusele, et A.Velav tegutses Xxxx xx kinnistuga seotud kelmuse toimepanemises grupis koos E.Libega kaastäideviijana. Apellatsioon ei sisalda argumente, mis annaksid aluse kohtu poolt vahetult uuritud tõendeid hinnata teisiti või mis seaksid kohtu järeldused kahtluse alla. A.Velavi ütlused sellest, et tema poolt läbi tuttava vajalike dokumentide saatmine ja notari vastuvõtuaja kinni panemine pole käsitatav kuriteona on maakohtu poolt põhjendatult kummutatud. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-18-08 sedastanud, et teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline. Tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Antud juhul on maakohus piisava selgusega motiveerinud A.Velavi teo panust tahtlikult kelmuse täideviimisele ning turiteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmises. Kohus on seaduslikult tuvastanud, et A.Velav oli teadlik H. AARDE. osavõtust kinnistuga seotud tehingu notari juures vormistamisest, et notarile luuakse ebaõige ettekujutus majaomaniku poolt tehingu tegemise soovist, tegutses sooviga, et E.Libe ja H.

AARDE. poolt eksimusse viidud notar kinnitab lepingu, mille tulemusena saab maja tegelik omanik kahju ja nemad varalist kasu.

10.2 R.Valler on oma apellatsioonis väitnud et ei tea midagi XXX XX kinnistuga toimepandud kelmusest. Tunnistab vaid N. ja Aarde notari juurde viimist. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on piisava selgusega põhistanud asjaolu, et R.Valler koos A.Velaviga, kes ei vaidlusta enda süüdimõistmist, olid isikuteks kes kihutasid asotsiaalse eluviisiga H. AARDE.t, lubades talle raha, teda esinema notari juures maja müüjana. Kusjuures kui XXXXXXXXX jäi tehing sooritamata kuna notaril tekkis kahtlus müüja isiku otsustusvõimelisuses, hakkasid uuesti otsima võimalusi siiski XXX XX kinnistu ebaseaduslikult enda vara hulka saamiseks. Selleks veensid juba H. N. esinema notari juures majaomaniku E. K.i vennana. Teades, et H. AARDE. pole majaomanik E. K., ega H. N. tema vend, veensid nad H. AARDE.t ja H. N. notari juures esinema tähtajatu volikirja koostamiseks. See neil ka õnnestus ja lõpuks tõestas notar XXX XX XX kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu, millega müüja E. K.i volitatud esindaja H. N. müüs kinnistu M. L.le 500 000 krooni eest, tekitades tegelikule majaomanikule kahju. Seega kohtukolleegium leiab, et R.Valleri väited kelmuse toimepanemise teadmatusest on paljasõnalised ja kummutatud juba maakohtu otsuses esitatud põhistuste ja järeldustega.

R.Valler on vaidlustanud süüdimõistmist sõiduautoga Opel Omega reg. nr XXX XXX seonduvates kelmustes. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult arvestanud usaldusväärsete tõenditena kannatanute T. L.i ja A. M. ütlustega ning lugenud R.Valler’i poolt antud ütlused T. L.ilt sõiduauto väljaostmise kohta ennastõigustavateks. Auto väljus T. L.i valdusest kuna ta oli seatud eksimusse R.Valleri poolt, kes sõitis automüügiplatsilt sõiduautoga ära selle proovisõidu tegemiseks, kuid ei tulnudki tagasi. Auto dokumendid jäid tema kätte. R.Valleri poolt kannatanule antud selgitus elukoha kohta oli vale ning kantud soovist viia autoomanik eksitusse ning näitab et R.Valleril ei olnud kohe alguses soovi auto tagastada ega selle eest tasuda. Tuvastatav on et R.Valler sai enda valdusse pettuse teel sõiduauto juba 2005 aasta sügisel ega tasunud selle eest, andes omanikule erinevaid selgitusi ja lubadusi. 2005 aasta detsembris müüs R.Valler nimetatud auto juba 2500. 00 krooni eest A. M.le, teades, et tegelikkuses auto kuulub T. L. ja mingit õigust tal autot müüa ei olnud. A. M. remontis auto ja kui see oli korras pöördus R.Valleri poole ARK-is auto tema nimele ümbervormistamiseks, kuid viimane selgitas, et auto omanik on hoopis Ameerikas, et veel pole võimalik midagi teha. Apellandi viide, et ta on T. L. auto eest tasunud ja seda kinnitab kirjalik taotlus on maakohtu poolt juba ümber lükatud. Kohtukolleegium leiab, et T. L.i selgitus, et ta uskus R.Vallerit, kes lubas koheselt raha anda ja seetõttu kirjutas paberile alla, kuid raha ei saanud, on usaldusväärne. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et auto sai R.Valler enda valdusse juba 2005 aastal, T. L.i maakohtule adresseeritud taotlusest nähtub, et ta sai R.Vallerilt raha alles 17.04.2007, mil kriminaalasjas menetlus käis, seetõttu pole süüdlase suhtes rahalisi pretensioone. Kohtukolleegium leiab, et isegi kui R.Valler oleks 2007 aastal kannatanule kahju heastanud pole see kelmuse toimepanemise süüdistuses R.Valler’i õigeksmõistmise aluseks, vaid sellisel juhul oleks tegemist vaid kuriteoga tekitatud kahju vabatahtliku heastamisega.

A. K. kuuluva korteriomandi XXXXXX XXXXXXX X-XX seonduvas kelmuse episoodis R.Valler oma süüd tunnistab ja süüdimõistmist ei vaidlusta, palub parandada tsiviilhagi. Antud kuriteo toimepanemisega seonduvalt on kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 377 237.10 süüdlaselt otsusega välja mõistetud. Apellant leiab, et 200 000 krooni peaks sellest summast olema maha arvestatud. Tõendite kogumi alusel ja nimelt eelkõige maakohtus vahetult ülekuulatud tunnistajate ja kannatanu ütlustega on tuvastatav, et E. K. arvelt on korterimüügi eest saadud summast kahel korral pangast välja võetud 200 000 tuhat krooni. Tõendatud on, et sellest summast ainuüksi 200 000 krooni tagastas R.Valler oma võla katteks M. S.. Seega R.Valleri taotluse rahuldamisel jääks temalt väljamõistetud summa juba väiksemaks tema enda poolt kinnitatud M. S. makstud võlasummast, mis annab aluse tunnistada taotluse vastuolus olevaks tema enda poolt antud ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt andis ta kogu väljavõetud raha R.Vallerile koos enda pangakaardi ja dokumentidega. Andis raha R.Valleri poolt lubatud korteri, asukohaga XXXXX X-XX, otsmiseks, samuti teiste asjaajamiste korraldamiseks ja väljaminekuteks. Tuvastatud on aga, et tegelikult korraldas R.Valler nimetatud korteri müügi hoopis G. B.. Maakohtus kohtuistungil R.Valler on tunnistanud raha väljapetmist ja enda tarbeks kulutamist ega ole kannatanu A. K. poolt esitatud tsiviilhagile vastu vaielnud, on kahju tekitamise omaks võtnud. Seega polnud maakohtul alust seda rahuldamata jätta.

L. K.’ilt telefonide ja A. T.lt sularaha väljapetmise episoodides süüdimõistmise osas on apellant leidnud, et L. K. episoodis tuleks ta õigeks mõista kuna L. K.l tema vastu pretensioone ei olnud. A. T. episoodi osas on ühes apellatsioonis ta tunnistanud oma süüd ja kahju tekitamist, teises aga leidnud, et pole A. T. petnud kuna ei saanud maksta vahistamise tõttu. Ringkonnakohtu istungil taotles ka selles kuriteoepisoodis õigeksmõistva otsuse tegemist. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on istungil vahetult uurinud ja otsuses analüüsinud piisavalt tõendeid tuvastamaks R.Valleri käitumises kelmuse tunnused ja seda mõlema süüdistuse osas. Asjaolu, et L. K. ei esitanud R.Valleri suhtes nimetatud episoodis tsiviilhagi ei anna alust R.Valleri õigeksmõistmiseks. Maakohus on tuvastanud ja seda eelkõige kannatanu ütluste alusel, millede usaldusväärsust pole apellant kahtluse alla seadnud, et telefone oli vaja R.Valleril. R.Valler sai telefonid endale ja kohustus nende eest tasuma nii järelmaksu kui ka kõnearveid. Tegelikkuses esitati aga arved kannatanule ja R.Valler nende eest ei tasunud. Lepingud leiti süüdistatava kodust. Ennastõigustavad on R.Valleri väited sellest, et ta ei jõudnud vahistamise tõttu OÜ L. I.ilt A. T.lt võetud ja temale antud, sularaha tagasi maksta. Leping sõlmiti ja R.Valler sai kannatanult raha juba mais 2006, pidi hakkama tagastama laenu juba 2006 juuni, kuid ei teinud seda. Vahistati R.Valler alles 2006 september, kui enamus laenusummast pidi juba olema tagastatud. Tuvastatav on nii kannatanu ütlustega kui ka tema pangakonto väljavõtetega et tema tasus oma osa eest intresse R.Vallerile, kes omakorda pidi maksma laenuandjale, kuid ei teinud seda. Kohtukolleegium leiab, et R.Valler viis oma lubadustega kannatanud eksitusse. Olles eksimuses tegid kannatanud varakäsutuse ja R.Valler, kes ei kavatsenudki oma lubadusi täita sai varalist kasu ja kannatanud, kelle vastu esitati rahalised nõuded, said kahju.

Kannatanu A. Š. seotud nii kelmuse katse kui ka dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja võtta kohustusi, võltsimise toimepanemise osas on kohus oma tõendite analüüsi esitanud. Kohtukolleegium leiab, et R.Valleri apellatsioonides esitatud väited ei sea kahtluse alla kohtu järeldusi ega anna alust ühegi tõendi hindamiseks erinevalt maakohtu poolt tõendile antud hinnangust. Käekirjaekspertiisi aktis antud arvamusse kriitiliselt suhtumiseks mingeid argumente süüdistatav ei esita. Kriminaalasja materjalide juures olevast aktis / 3 kd. t.lk. 140-145 / antud arvamuse kohaselt on kinnisvaralaenu taotluse lahtrites oleva teksti ja numbrid kirjutanud R.Valler. Tõenõolises vormis on viidatud ka tema poolt A. Š. allkirja kirjutamisele. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud arvamuse koosmõjul kannatanu ning tunnistajate, BIG panga töötajate, poolt antud ütlustega on kohus tulnud tõenditele tuginedes seaduslikult järeldusele R.Valleri poolt süüdistuses esitatud kuritegude toimepanemistes. Apellandi väited et maakohtu süüdimõistev otsus on põhjendamatu on paljasõnaline. Apellant ei vaidlusta G. B.ga telefonide ostmist, kannatanu nimele vormistamist ja nende endale jätmist koos lepingutega. Väidab, et ta andis kannatanule telefonide eest 10 000 krooni. Kohus on pidanud usaldusväärseteks kannatanu G. B. kohtus antud ütlused sellest, et vaatamata sellele, et R.Valler lubas tasuda kõik telefonide eest esitatud rahalised nõuded, viimane seda ei teinud ning lõppkokkuvõttes pidi kannatanu ikkagi arveid tasuma. Kannatanu on kohtuistungil tunnistanud, et on saanud R.Vallerilt 10 000 krooni, kuid see ei olnud seoses telefonidega vaid selle eest, et ta andes enda dokumendid R.Valleri kätte nõustus vormistama notari juures XXXXXXXXX, XXXXXX vallas XXXXX X-XX ostumüügilepingu ja kolmeks kuuks seda oma nimele võtma, samas faktiliselt seal mitte elama. Nimetatud korter oli R.Vallerile vajalik kannatanu A. K. kuuluva korteriomandi väljapetmiseks.

L. K. teleri ja pesumasina varguse osas on apellant väitnud, et kannatanud lubasid ise need esemed ära visata. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult, tuginedes eelkõige kannatanu ütlustele, tulnud järeldusele, et nimetatud esemed kuulusid L. K. ja R.Valleril puudus igasugune õigus neid endale võtta või käsutada. A. K. on kinnitanud, et teleri ja pesumasina pidi R.Valler, kes aitas kolimisel, järgi tooma, kuid ei teinud seda. Tuvastatud on et teler on viidud R.Valleri poolt pandimajja ja ta sai selle eest raha, mille ebaseaduslikult omastas. Pesumasina jättis R.Valler endale, mis hiljem menetluse käigus kannatanule ka tagastati. Kohtukolleegium leiab, et apellandi väited on ennastõigustavad ja kummutatud juba maakohtu põhistatuste ja järeldustega. R.Valleri süüdi tunnistamine varguse toimepanemises on seaduslik ja tühistamiseks alused puuduvad.

Kohtukolleegium leiab, et kannatanu õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning saada vara võõrandamisest õiglast ja kohest hüvitust rikuti süüdistatavate poolt ebaseaduslikult kelmuse toimepanemise tagajärjel, seega on kannatanul kahju tekkimine põhjuslikus seoses süüdistatavate poolt toimepanduga. VÕS § 1043 kehtestab, et teisele isikule, kannatanule, õigusvastaselt kahju tekitanud isikud, antud juhul süüdistatavad, peavad kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Maakohus on tuvastanud nende süü kuriteo toimepanemises ja kahju tekitamises. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kehtestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku, käesoleval juhul kannatanu, suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Argumente, mis seaksid kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi suuruse kahtluse alla pole apellant esitanud. Kannatanu on esitanud kahju summaks 500 000 tuhat krooni. Vastavalt lepingule on 2005 detsembris E.Libe müünud XXXX XX XX kinnistu R. L. palju kallima hinnaga ja nimelt 1 200 000 krooniga. Ülaltoodust lähtuvalt on maakohtu otsusega Aivar Velavilt solidaarselt kaassüüdlastega tekitatud kahju väljamõistmine kooskõlas tsiviilõiguses kehtivate põhimõtetega ning seega kooskõlas seadusega ning puudub alus A.Velavi vabastamiseks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisest.

aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seega tuleb KarS § 74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. KarS § 74 sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. R.Valler on toime pannud ridamisi teise astme kuritegusid, on tekitanud kannatanutele varalist kahju, on varem korduvalt analoogseid kuritegusid toimepannud isikuks. Kohtukolleegium ei tuvastanud erandlikke asjaolusid, mis annaksid seadusliku aluse tema suhtes kohaldada KarS § 74 sätteid. Selliseid asjaolusid ei kajasta ka apellatsioon. Perekonna olemasolu ega lubadus edaspidi õiguskuulekalt käituda pole R.Vallerile mõistetud karistusest tingimisi vabastamise aluseks. Samuti on Riigikohus osutanud, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem/ otsus 3-1-1-59-07/. R.Vallerile mõistetud karistus on pikem kui KarS § 74 lg 3 ettenähtud katseaja maksimumtähtaeg 3 aastat. Seega pole R.Valleri tingimisi vabastamine kooskõlas ka ülalnimetatud põhimõttega. Kohtukolleegium leiab, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistused vastavad kuriteo raskustele ja süüdlaste isikutele, seega on kooskõlas KarS § 56 ettenähtuga.

IVI KESKÜLA

IGOR AMANN

JULIA KATŠKOVSKAJA

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.