Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

isikute poolt. Käesoleval juhul ei ole M. L saanud kahju eest teistelt isikutelt hüvitist ja notar vastutab tekkinud kahju ees täies ulatuses. Tekkinud kahjuks ei ole 500 000 krooni, mis tühise volikirja alusel tehingu raames H. Nle maksti, vaid vastava kinnistu väljamõistmine, mille tagajärjel jäi M. L ilma omandatud kinnistust. Juhul, kui notari poolt tõestatud volikiri oleks olnud kehtiv ja õiguspärane, siis ei oleks kinnistu müügitehingut tühistatud ning sellisel juhul ei oleks hagejale ka kahju tekkinud. Faktiliste asjaolude ja kriminaalasja nr 06260100089 raames teostatud menetlustoimingutega on tuvastatud ja tõendatud, et kostja ei tegutsenud tõestamistoimingu tegemisel kohusetundlikult. Käesoleval juhul kostja vastutab tekkinud kahju eest ning õigusaktidest vastutuse vabastamise aluseid ei esine. NotS § 14 lg-te 1 ja 3 järgi ei ole hageja nõue aegunud, sest hageja sai kahju tekkimisest teada 2009.a veebruaris. Kostja õigusvastane käitumine ja tsiviilõiguslik süü esinemine on tuvastatud kriminaalasja nr 1-07-12814 raames teostatud menetlustoimingutega ning kindlustuse vaidluskomisjoni kaebuse nr 7-1/09/128 osas tehtud otsusega. Kriminaalasjas nr 1-07-12814/41 tehtud otsus jõustus 08.06.2009 Riigikohtu lahenditega nr 7-1-1-89-189-09 ja nr 7-1-1-190-09. Kostja seisukoht

tekitamise eest vastutavad, ei ole andnud tulemusi või on andnud tulemusi osaliselt, on põhjendatud kahju hüvitamise nõude esitamine notari vastu. Pärnu Maakohtu jõustunud otsusega kriminaalasjas nr 1-07-12184 on leidnud tuvastamist, et kelmuse XX kinnistu väljapetmiseks E. Klt kavandasid ja viisid ellu omakasu eesmärgil A V ja R V, kasutades selleks ära H At ja H N, s.o kolmandaid isikuid. Seega on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses eelkõige eelnimetatud isikute tegevusega. Ainuüksi notari poolt võltsitud volikirja tõestamisega ei oleks hagejale kahju saanud tekkida kui V, V, A ja N ei oleks kasutanud võltsitud volikirja kinnistu võõrandamiseks. Seega kuni nõude loovutamiseni oli M. Lil ja pärast nõude loovutamist on hagejal tühise tehingu järgi saadu tagastamise nõue tehingu teise osapoole H. N vastu (TsÜS § 84 lg 1) ning õigusvastase kahju tekitamise nõue A. Vi, R. Vi, H. A ja H. N vastu. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et M. L või hageja oleksid teinud pingutusi selleks, et saada kahju hüvitist kahju tekitamise eest vastutavatelt isikutelt. Hageja hinnang, et nõue H. N vastu osutuks perspektiivituks, on paljasõnaline ning ei õigusta nõude esitamata jätmist. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kahju tekkimisega samaväärseks tuleb pidada kahju hüvitamata jäämist kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. NotS § 14 lg 2 ja VÕS § 139 lg 1 koosmõjus tuleb hageja nõuet notari vastu vähendada nullini, kuivõrd hagejast tulenevad asjaolud (nõuete esitamata jätmine teiste kahju tekitajate vastu) mõjutasid kahju hüvitamata jäämist 100% ulatuses. Olukorras, kus kas hageja või tema õiguseellane ei ole esitanud nõuet A. Vi, R. Vi, H. A ja H. N vastu, ei ole võimalik ka hinnata, kui suures ulatuses oleks nimetatud isikud kahju hüvitanud ning kui suur osa nõudest langeks NotS § 14 lg 2 alusel notarile. Teadmatus on tingitud hagejast, seega kannab hageja ka vastavat riisikot. Seega ei ole NotS § 14 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud ning notar ei ole kohustatud hüvitama kahju olukorras, kus kas hageja või tema õiguseellane on jätnud tegemata vajalikud toimingud kahju hüvitise saamiseks teistelt kahju tekitajatelt. Maakohtu otsus

349 järgi; R. Vi süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3, § 344 lg 1; §199 lg 2 p 4 järgi ja M. Li süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 209 lg 2 p 2, 3 järgi tunnistati A. V, R. V ja H. A kelmuses Käo 37 kinnistu omandamisel süüdi, M. L mõisteti süüdistuses KarS § 22 lg 3 - 209 lg 2 p 2, 3 järgi õigeks; rahuldati E. K tsiviilhagi, tuvastati 01.03.2006 kostja poolt tõestatud volikirja, milles E. K volitas H. N müüma temale kuuluvat, XX Pärnus asuvat kinnistut, tühisus; tuvastati 13.03.2006 Pärnu notari K. Krügeri juures E. K (keda esindas 01.03.2006.a. volikirja alusel H. N) ja M. L vahel notariaalselt sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisus; kustutati kohtuotsuse jõustumisel maakohtu 17.11.2006 arestimismääruse alusel E. K kasuks kantud kinnisasja käsutamise keelumärge; tunnistati M. L kohustust anda nõusolek kinnistusraamatus ebaõige omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kustutatakse kanne senise omaniku M. L kohta ning kantakse omanikuna sisse E. K. Maakohus oli seisukohal, et käekirjaekspertiisi akt nr DK-0155-06/2594 15.05.2006 kohaselt ei olnud 01.03.2006 sõlmitud volikirjal E. K nime ja allkirja kirjutanud E. K. Omakäeliselt kirjutanud avaldust ei olnud kirjutanud E. K. Avaldus ja volikiri on alla kirjutatud ühe ja sama isiku poolt. 20.10.2006 käekirjaekspertiisi akt nr DK-0323-06/5048 tõendab, et volikirja ja omakäeline avaldus on kirjutatud H. A poolt. Tunnistaja H. N ütlused kinnitavad, et ta käis ühe naisterahvaga notaris, kus tehti tema nimele volikiri. Naise tõid mingid mustlased ja kuna naine pidi tema juurde elama jääma, siis ütles ta notaris, et naine on tema õde ja tahab maja müüa. Pärast volikirja sõlmimist tõid mustlased tunnistaja Pärnusse ja ta käis veel kord notaris. Kirjutas alla, millele ei tea ja raha pole saanud. H. N pangakonto väljavõte tõendab, et tema pangaarvele ei ole laekunud 500 000 krooni. Kostja tõendas, et tema koostas volikirja, kus üks vanem naisterahvas volitas oma venda tegema tehinguid XX kinnistu ja majaga. Notar K. Krügeri ütluste kohaselt tehingut käisid tegemas M. L ja H. N. Kõik oli tehingu pooltele selge, küsimusi ei olnud, raha oli enne tehingut makstud. Pole kahtlusi, et müüja oleks olnud mõjutatud. Süüdistava M. L ütlused, mis kohus avaldas, kuna isik keeldus ütlusi andmast, kus ütleb, et jääb varem antud ütluste juurde, kus on andnud ütlusi, et volikirja sai Vilt. Andis autosse kilekoti kus oli 500 000 krooni. Süüdistavate A. V ja M. L vastastamise protokollist nähtuvalt andsid isikud vastuolulisi selgitusi, kellele ja kus enne tehingu toimumist raha üle anti. L väidab, et andis kilekoti koos rahaga ühte autosse, kust väljus N, raha saajaks oli N. V, kes väitis, et ei näinud kuhu ja kellele L raha üle andis. Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-12184 jäeti Pärnu Maakohtu 08.12.2008 otsus kriminaalasjas muutmata. 23.02.2009 loovutas M. L nõude 503 459,60 krooni hagejale. 20.04.2009 esitas hageja kahjunõuded kostjale ja AS IF Eesti Kindlustusele. 20.07.2009 teatas AS IF Eesti Kindlustus hagejale, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga ja tal puudub kahju hüvitamise kohustus. 02.09.2009 esitas hageja Eesti Liikluskindlustuse Fondi kindlustuse vaidluskomisjonile kaebuse otsuse peale. Kindlustuse 06.11.2009 vaidluskomisjoni otsusega tuvastati, et kostja ei olnud oma ametitoimingute tegemisel piisavalt hoolas. Notaril vajaliku hoolsusega tegutsemisel isikusamasuse tuvastamiseks ei oleks saanud võimalikuks mitteõigustatud isiku H. A poolt müügivolituse vormistamine. Vaidluskomisjon jättis kaebuse rahuldamata, kuna tõendatud ei olnud M. Ll kahju tekkimine. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega tuvastati, et M. L tegutses pahauskselt ja seetõttu tühistati 13.03.2006 müügi- ja asjaõigusleping. M. L pidi teadlik olema, et volikiri on tühine. Pärnus, XX kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisega seotud kahjud ei ole notari poolt tekitatud kahjuks, sest ostu vormistamisega seotud kulutusi tehes pidi M. L teadma, et tegemist on pettusega. Kinnistu hinna 500 000 krooni ulatuses ei ole kahju tekkimine tõendatud ka seetõttu, et asja materjalidest ei nähtu, et M. L oleks kinnistu ostuhinna müüjale tasunud. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg

3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Samasuguse tähtaja notari vastu kahjunõude esitamiseks sätestab NotS § 14 lg 3. Kohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud, kuivõrd kohtuotsus kriminaalasjas, millega tuvastati M. Li tehtud tehingute tühisus ja millest tulenevalt tekitati M. Lile väidetavalt kahju, tehti 08.12.2008. NotS § 14 lg 1 kohaselt notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. NotS § 14 lg 2 kohaselt, kui kahju tekitamise eest vastutab ka tehinguosaline või kolmas isik, vastutab notar ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud muude isikute poolt. Kohus nõustus kostjaga, et tulenevalt NotS § 14 lg-st 2 puudub hagejal õigus esitada nõue otse notari vastu, ilma et eelnevalt oleks esitatud nõue ka isikute vastu, kelle tahtlik ja sihikindel käitumine oli otseselt suunatud selliste ebaseaduslike toimingute tegemisele ja eesmärkide saavutamisele, mille tagajärjel M. Lit puudutav tehing tunnistati tühiseks. Pärnu Maakohtu jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-12184 A. V ja R. V süüdimõistmises KarS § 209 lg 2 p 1, 2 ja 3 ning KarS § 22 lg – KarS § 344 lg 1 järgi ning H. A süüdimõistmises KarS § 22 lg 3 - § 209 lg 2 p 1, 2, 3 ja KarS § 344 lg 1, § 349 järgi tuvastati, et nimetatud isikud panid kuritegeliku grupina kelmuse teel dokumendi võltsimise ja teise isiku dokumendi kasutamisega toime E. Klt Pärnus, XX kinnistu väljapetmise ning võõrandasid selle 13.03.2006 H. N (kui E. K fiktiivse esindaja) ärakasutamisega M. Lile. Seega jõustunud kohtuotsusega on leidnud tuvastamist, et kelmuse XX kinnistu väljapetmiseks E. Kilt kavandasid ja viisid ellu omakasu eesmärgil A. V ja R. V, kasutades selleks ära H. At ja H. Nt, s.o kolmandaid isikuid. Seega on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses eelkõige eelnimetatud isikute tegevusega. Kuigi kohus võttis arvesse, et kindlustuse 06.11.2009 vaidluskomisjoni otsuse kohaselt kostja ei olnud oma ametitoimingute tegemisel piisavalt hoolas ning E. Ki ja H. A isikusamasuse tuvastamiseks vajaliku hoolsusega tegutsemisel ei oleks tohtinud saada võimalikuks E. Ki nimelt mitteõigustatud isikule H. Ale müügivolituse vormistamine, ei oleks kohtu hinnangul ainuüksi kostja poolt E. Ki nimelt võltsitud volikirja tõestamisega hagejale kahju saanud tekkida, kui A. V, R. V ja H. A ei oleks seda volikirja (H. N ärakasutamisega) teadlikult kasutanud E. Ki kinnistu ebaseaduslikuks võõrandamiseks. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-06 märkinud (p 13), et vaatamata põhjusliku seose olemasolule kostja teo ja hageja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4), ei pruugi kostja kahju tekitamise eest lõppkokkuvõttes deliktiõiguslikult vastutada juhul, kui õigusvastase teo tegemise keelu eesmärgiks ei olnud sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, nagu hagejal esines. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel mh arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule. Kuigi kohtu hinnangul ei olnud kostja tõestamistoimingu tegemisel vajalikul määral hoolas, ei saa sellise hooletuse korral automaatselt järeldada, et selle vältimatuks tagajärjeks on isikule õigusvastase tagajärje ja kahju tekkimine. Nagu eelpool märgiti, eeldab õigusvastase kahju tekkimine sellise hooletuse kuritahtlikku ja eesmärgipärast ärakasutamist asjasthuvitatud isikute poolt, kelleks käesolevas asjas olid A. V ja R. V (kes õigusvastase eesmärgi saavutamiseks kasutasid ära H. At ja H. Ni). Seetõttu on igati õigustatud, et hageja oleks pidanud pöörama oma võimaliku kahjunõude esmajoones A. Vi, R. Vi, H. A ja H. N vastu ning alles seejärel, kui ta poleks neilt vastavat hüvitust oma kahjunõudele saanud, oleks tal tekkinud õigus esitada oma kahjunõue võltsitud volikirja tõestanud notari vastu. Eeltoodust tulenevalt ei nõustunud kohus hageja seisukohaga, et NotS § 14 lg 2 tuleb tõlgendada nii, et isiku nõudeõigus notari vastu on õigustatud ka sel juhul, kui isik ei ole hüvitist teistelt

isikutelt saanud põhjusel, et ei ole seda neilt küsinudki. Hageja väide, et tema võimalik nõue kriminaalasjas süüdimõistetud isikute ja/või H. N vastu osutuks kahju hüvitamise seisukohalt ilmselgelt perspektiivituks, mistõttu seda poleks olnud mõtet üritadagi, on kohtu hinnangul paljasõnaline ja tõendamata. Kuigi Pärnu notari Kaia Krügeri poolt 13.03.2006 tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu kõrvalkulude 3589,40 krooni osas ei ole vaidlust, siis tõendid M. Li poolt kinnistu eest 500 000 krooni tasumise kohta on vastuolulised. Lepingu p 4.1 kohaselt on ostja müügihinna 500 000 krooni tasunud müüjale täielikult enne lepingu sõlmimist ja seda kinnitab müüja esindaja oma allkirjaga lepingul. Pärnu notari K. Krügeri kirjalike seletuste kohaselt, kuna lepingus on kirjas, et müüja esindaja kinnitas allkirjaga raha kättesaamist, eeldas notar, et seda H. N kinnitas. Notar ei mäleta, kas müügihind tasuti kohapeal, tõenäoliselt oli raha tasutud enne (sest mäletab pikka selgitust enne lepingu sõlmimist müügihinna tasumise riskide kohta). M. L tõendas tema mäletamise järgi raha tasumist, kuid ta ei mäleta, kas tasumine toimus tema ja H. N sõnade kohaselt H. Nle või E. Kile. H. N poolt kriminaalasjas 06260100089 antud ütluse kohaselt ta teab, et 500 000 krooni maksis see maja, kuid ta ei ole sellist raha enne lepingut ega pärast saanud. Mustlane ütles talle enne Pärnu notarisse sõitmist autos, et kui notar küsib raha kohta, siis ta ütleks, et on kõik kätte saanud ja kõik on makstud. Hind selgus notaris. Kriminaalasjas toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt vastas H. N prokuröri küsimusele, kas raha anti, et ei ole raha saanud. Laenas 1300 krooni ja siis anti 2000 krooni. Rohkem raha pole saanud. Küsimusele kas pangas on arve, vastas, et arve on avatud kunagi aga summat ei ole tulnud. A. Vi poolt kriminaalasjas kohtuistungil prokuröri küsimustele antud ütluste kohaselt tehingu toimumise päeval tõi ta N tema kodust notarisse. Kaasas oli veel V. Ka naisterahvas A, kes tuli kohale. See oli Krediidipanga ees. N istus autos. A tuli ka notarisse, ta jäi ootama. Ta tahtis raha enne tehingut ja Vit huvitas ka raha. N oli autos ja M. L tuli ja andis raha 500 000 krooni, mis oli kokku lepitud. Kilekott oli autos. Ta ootas, et saab raha Nle kätte anda. A andis kilekotist raha pakkide seest ja sai 500 krooni, et ostab suitsu. R. Vi poolt tsiviilasjas antud ütluste kohaselt said nad tehingu eest 500 000 krooni, mille jagasid 2-3 peale ära. Müügihind tasuti sularahas. See, kellele tehti volitus, selle kätte anti raha, see kes andis, oli M. L, raha oli summas 500 000 krooni. Raha üleandmine Li poolt toimus kõigepealt notari juures, temale raha üleandmine toimus pärast notari maja ees, tema see hetk notari juures sees ei olnud, kui tehing toimus. Oli tänaval, seisis seal ja vanahärra tuli kilekotiga, kus oli raha, nende auto juurde, istusid autosse ja läksid ära. Sularaha anti üle eesti kroonides, seal olid 500, 100 ja 50 krooniste rahapakid. Vi juurde jõudes nad lugesid raha üle. Tingimused leppis hinna suhtes kokku V. Maksmine toimus notari juures sularahas. Oli välistatud, et see maksmine pidi toimuma enne tehingut. Neile oli vaja sularaha ja maksmine pidi toimuma notari juuresolekul. N teadis, et peab selle raha neile üle andma. Notari maja ees autos loeti raha, tema notari juures sees ei olnud. Ta ei pidanud selle päeval üldse seal olema, kuid tuli vaatama, kas see tehing üldse toimub. N on kinnitanud, et sai selle raha. Ütluste kohaselt oli N väga haige ja nad kasutasid seda olukorda ära, et ta ei saanud paljudest asjadest aru. M. Li tsiviilasjas antud ütluste kohaselt leppisid nad tehingu tingimused kokku A. Viga. Müüja sooviks oli, et hind makstakse sularahas, tema oli sellest tehingust huvitatud ja tegi nii nagu müüja soovis. Raha maksti vastavalt kokkulepitule enne tehingut, tema pidas sellest kokkuleppest kinni. Raha andis ta üle Nle. Notar küsis korduvalt tehingu ajal, kas N on raha kätte saanud, notar toonitas seda küsimust korduvalt. N kinnitas, et on saanud. 500 000 krooni

oli summa, mis oli kokku lepitud. Raha maksmine Nle toimus Pärnus notari büroo lähedal asuva Krediidipanga ees, nad said Nga kokku, kes istus autos, ta andis raha Nle üle. Autos ta ei istunud üksinda. Andis raha kilekotiga üle. Niklus luges kohe rahapakid üle. Kui raha oli üle antud, siis tuli N temaga koos notarisse. Autos oli veel A V, peale N veel oli autos 1 või 2 inimest. Rahas oli 500 eesti kroonides. Ühes pakis oli sada 500 kroonist, järelikult pidi olema 10 pakki 500 krooniseid. Võttis selleks laenu, raha sai samal päeval laenuks T Rlt. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt, kuigi H. N on notari juures tehingu tegemisel rahasumma 500 000 krooni saamist kinnitanud, on ta faktiliselt sellise rahasumma saamist eitanud. A. Vi ja M. Li ütlustest nähtuvalt olevat rahasumma üle antud Nle kilekotiga enne tehingut, kusjuures raha oli 500 kroonistes pakkides (L), Vi ütluste kohaselt anti raha Nle peale tehingut, kusjuures raha oli 50, 100 ja 500 kroonistes pakkides. Kohtu hinnangul ei ole selliste vastuoluliste tõendite pinnalt võimalik teha järeldust, et H. Nle (keda R. Vi ütluste kohaselt kasutati tehingus just põhjusel, et ta oli haige ja ei saanud paljudest asjadest aru) tegelikult ka rahasumma 500 000 krooni üle anti. Hageja on hinnanud temale tekitatud kahjuna ka õigusabikulusid summas 26 500 krooni, mida kohtu hinnangul ei saa käsitleda hageja kahjuna. Lähtudes asjaolust, et hagi on vastuolus NotS § 14 lg-ga 2 esitatud otse notari vastu ilma, et M. Lile/hagejale tekitatud kahju oleks eelnevalt üritatud sisse nõuda isikutelt, kelle otsese ja tahtliku käitumise tagajärjel M. Li poolt sõlmitud tehing tühiseks tunnistati ja M. Lile/hagejale kahju tekitati (V, V, A, N), tuleb hagi põhi- ja viivisenõude osas jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäid menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt välja riigilõivu summas 3515,14 eurot riigituludesse. Apellatsioonkaebus

ja võimaliku kahju tekkimise vahel on ilmselgelt põhjuslik seos. Kui notar oleks ametikohustusi nõuetekohaselt täitnud, poleks hagejal kahju tekkida saanud. Kostja märkis, et tal ei olnud võimalik eristada isikut tõendaval dokumendi fotol E. Kt ning tehingut tegema saabunud H. Ad. Isikutuvastamise toimingute nõuetekohane järgimata jätmine on raske ettevaatamatus, millise toiminguga tekitatud kahju kuulub hüvitamisele vastavalt NotS § 14 lg

Õige on, et üksnes ostu- müügilepingu allkirjastamisest ja müüja kinnitusest raha kättesaamise kohta ei piisa, kui vastavad asjaolud menetluses vaidlustatakse. Vastustaja on apellatsioonkaebuse kirjalikus vastuses viidanud Riigikohtu ... otsusele nr 3-1-1-3-10, milles on selgitatud, et allkiri notariaalsel lepingul ei ole piisav tõend, kinnitamaks raha saamist. Maakohus on asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates teinud õige järelduse, et H. Nle kui kinnistu omaniku E Ki esindajale 500 000 krooni üleandmist ei ole piisavalt tõendatud. Maakohtu käsutuses olid vastuolulised tõendid. H. N poolt kriminaalasjas antud ütlustel ta M. Lilt raha 500 000 krooni XX kinnistu eest ei enne lepingu sõlmimist ega peale seda saanud ei olnud (tsiviiltoimik III kd, lk 3-7). Tunnistaja R. Vi poolt 13.12.2011 antud ütlustel andis M.L sularaha 500 000 krooni H.Nle üle notari juures peale tehingut ja raha oli kilekotis 500, 100 ja 50 kroonistes pakkides (III kd, lk 16-17). Samal kohtuistungil kinnitas M.L tunnistajana ütlusi andes, et raha andis ta üle enne tehingu sõlmimist panga ees autos, kusjuures sularaha oli 500 kroonistes rahatähtedes ja raha oli ta saanud laenuks samal päeval (III kd lk 17-18). Tõendatud ei ole, et H.N arvele oleks 500 000 krooni laekunud ning et M.Lil oleksid 2006.a. vastavad rahalised vahendid olnud, mille arvelt oleks ta saanud ostuhinna tasuda. Seega ei ole alust hinnata apellatsioonkaebuse väidetel maakohtu otsuses olevaid järeldusi teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et notari juures M.L poolt tasutud riigilõiv jm tasu ei kujuta endast hagejale tekkinud kahju. Jõustunud kohtuotsusega on tõendatud M.L pahausksus müügi- ja asjaõiguslepingu tõestamisel, st et ta teadis, et kinnistu omandamist ei toimu ja ka seda, et ta notaritasude maksmisel ei saa kehtivat sooritust vastu. Vastustaja on õigesti selgitanud, et olukorras, kus M.L ei ole tasunud ostuhinda ning on kandnud notaritasu kulusid, teades, et kinnistu omandamist ei toimu, ei saa M.Lle olla tekkinud kahju notaritasu ulatuses, mis on küll vaadeldav M.L kuluna, kuid mitte kahjuna, mida kostja oleks kohustatud hüvitama. Maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud ka hageja väidetele notari vastutusest NotS § 14 lg 1 järgi ja maakohtu käsitlusega nõustudes ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel põhjendusi selles osas ei korda. NotS § 14 lg 1 sätestab, et notar vastutab ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Maakohus õigesti nimetatud vastutuse aluseid kostja suhtes ei tuvastanud. Muuhulgas on põhjendatud vastustaja märkus, et E K ei olnud teatanud oma ID- kaardi vargusest, mistõttu puudusid kostjal andmed, et nimetatud IDkaardiga ei ole võimalik tehingut tõestada. Notar kontrollis vastavaid registreid, Notarite Koja hoiatuste andmebaasi. Notaril puudus alus tehingu tõestamisest keeldumiseks, st ametikohustuste süülist rikkumist ei esinenud. Lisaks ei vastutaks notar ka RVastS § 13 lg 3 alusel, kuna avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Notarite Koja kinnitusel ei ole kostja süüliselt notari ametipidamise reegleid rikkunud. Vastustaja on ise möönnud, et notaril puuduvad vahendid, mis võimaldavad 100% kindlusega tuvastada isikusamasust. Pärnu Maakohtu 08.12.2008 jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-12184 tunnistati süüdi A V ja R V KarS 209 lg 2 p 1, 2, 3 ja KarS § 22 lg 2-- § 344 lg 1 ning H A KarS § 22lg 3- 209 lg 2 p 1,2,3 ja KarS § 344 lg 1, 349 järgi selles, et nad kuritegeliku grupina kelmuse teel dokumendi võltsimise ja teise isiku dokumendi kasutamisega panid toime E Klt kinnistu XX Pärnus väljapetmise ja võõrandasid selle 13.03.2006 H N (kui E.K esindaja) ärakasutamisega M Lle. Maakohus tuvastas õigesti, et kelmuse XX kinnistu väljapetmiseks kavandasid ja viisid ellu A V ja R V, kasutades selleks ära H Ad ja H N ning seega oli hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses eelnimetatud isikute tegevusega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt NotS § 14 lg-st 2 tulenevalt puudub hagejal õigus esitada nõue notari vastu ilma, et oleks eelnevalt esitatud nõude ka isikute vastu, kelle tahtlik tegevus oli tuvastatud asjaolude kohaselt suunatud otseselt sellele, mille tagajärjel hagejat puudutav tehing tunnistati tühiseks. Ainuüksi notari poolt võltsitud volikirja tõestamisega ei oleks hagejale saanud väidetav kahju tekkida. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja ega tema õiguseellane ei ole tühise tehingu järgi saadu tagastamise nõuet H.N ega õigusvastase kahju tekitamise nõuet A. Vi, R.Vi, H.A ja H.N vastu esitanud. Hageja väited, et nõuded ei osutu perspektiivikaks, on paljasõnalised. NotS § 14 lg 2 sätestab notari täiendava vastutuse ja see rakendub juhul, kui kahju tekitamise eest vastutavad isikud ei ole kahju hüvitanud. Hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas tõendanud, et tema või tema õiguseellane oleksid kõik võimalused kahju hüvitamise nõudeks kahju tekitanud isikute vastu ammendavalt kasutanud. Olukorras, kus hagi eelloetletud isikute vastu esitatud ei ole, ei ole võimalik hinnata isegi, kui suures ulatuses oleksid nimetatud isikud kahju hüvitanud. Kuna põhinõude rahuldamiseks puudus alus, ei kuulunud rahuldamisele ka viivise nõue. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust muuta ja apellatsioonkaebuse tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab 17.12.2012 esitatud apellandi esindaja Aet Peetso taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata, kuna apellant on esitanud taotluse hilinenult pärast apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega (TsMS § 632 lg-s 1). Lisaks ei ole taotluse esitamine kooskõlas TsMS § 647 lg-ga 1, mille kohaselt saab kohtu määratud tähtajal esitada avaldusi ja seisukohti. Menetluskulude jaotus

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.