Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-09-66209 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (02.04.2012). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

2-09-66209 kehtiv. Tehingu õigsusele lisas kindlustunnet tehingu notariaalne sõlmimine. M.L ei saanud arvata, et kriminaalmenetluse raames tuvastatakse, et ostu - müügitehingus kinnistu omaniku esindajana osalenud H.N ei olnud õigustatud tehingut sõlmima ning mistahes muusisuline väide on alusetu ning ebaõige. M.L sai kinnistu XXX notariaalselt tõestatud ostu - müügitehingu võimalikust tühisusest teada 2008.a. detsembris, tutvudes Pärnu Maakohtu 08.12.2008 kriminaalasjas 1-07-12184 tehtud kohtuotsusega tutvumisel. Mistahes muu väide on spekulatiivne ning ei tugine faktilistele asjaoludele. Hageja ei nõustu ka kostja väitega, et hagejale ei ole ostutehingu eest makstud summa 500 000 krooni ulatuses kahju tekkinud. Hagejale tekkinud kahju tõendab notar Kaia Krügeri poolt tõestatud kinnistu notariaalse müügi – ja asjaõigusleping, milles müüja esindaja kinnitas lisaks lepingu allkirjastamisele ka eraldi, et kinnistu ostuhind 500 000 krooni on tasutud. Hageja ei nõustu ka kostja vastuväitega, et kostja ei ole igapäevaste ametitoimingute raames ametikohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest vastutav ning ei ole tekkinud kahju kohustatud hüvitama. Kostja ei tuvastanud notariaalakti koostamise vältel H.A isikusamasust piisava põhjalikkusega, mistõttu sai võimalikuks tühise volikirja tõestamine (2 k tl 67-74).

2-09-66209 kahju eest enam vastutavaks ja kahju hüvitama kohustatud isikuks, kui tühise volikirja koostanud kostja, kelle ametitoimingu tagajärjel kahju tekkimine võimalikuks sai. Hagejale ei saa ette heita asjaolu, et ta esitas hagiavalduse kahju hüvitamise nõudes notari vastu olukorras, kus hagejale on tekkinud kahju hüvitamata ning tingimusel, kus väljavaade kolmandate sh kriminaalasjas süüdimõistetud isikute vastu isegi hagialuse olemasolul esitamine ka eduka protsessi korral on ilmselgelt perspektiivitu. Käesolevas tsiviilasjas esitatud faktiliste asjaoludega ning kriminaalasja nr 06260100089 raames teostatud menetlustoimingutega on tuvastatud ja tõendatud, et kostja ei tegutsenud tõestamistoimingu tegemisel kohusetundlikult – vastasel juhul ei oleks notari poolt tõestatud volikirja kriminaasjas 1-07-12184 tehtud otsusega tühiseks tunnistatud. Käesoleval juhul kostja vastutab tekkinud kahju eest ning õigusaktidest vastutuse vabastamise aluseid hageja hinnangul ei esine. Hageja hinnangul on hagiavalduse lisana lisatud tõendite alusel kostja ametikohustuste raames tehtud toimingute sh hiljem tühiseks tunnistatud volikirja koostamine kahju tekkimisega otseses põhjuslikus seoses, mistõttu on kostja ML /hagejale tekkinud kahju eest otseselt vastutav ning kohustatud tekkinud kahju hüvitama vastavalt NotS §-le 14 lg 2.

Kostja vastuväited

2-09-66209 leidnud tuvastamist, et kelmuse XXX kinnistu väljapetmiseks EK kavandasid ja viisid ellu omakasu eesmärgil AV ja RV, kasutades selleks ära HA ja HN , so kolmandaid isikuid, seega on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses eelkõige eelnimetatud isikute tegevusega. Ainuüksi notari poolt võltsitud volikirja tõestamisega ei oleks hagejale kahju saanud tekkida kui VV, A ja N ei oleks kasutanud võltsitud volikirja kinnistu võõrandamiseks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Seega kuni nõude loovutamiseni oli ML ja pärast nõude loovutamist on Reet L tühise tehingu järgi saadu tagastamise nõue tehingu teise osapoole HN vastu ning õigusvastase kahju tekitamise nõue AV, RV , HA ja HN vastu. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kas ML või hageja oleksid nõudnud kahju hüvitamist isikutelt, kelle tegevus on kahju tekkimisega otseses põhjuslikus seoses, mistõttu ei ole hageja ega tema õiguseellane teinud midagi selleks, et saada kahju hüvitamist. Hageja hinnang, et nõue HN vastu osutuks perspektiivituks ei ole enamat, kui hageja paljasõnaline hinnang ega õigusta nõude esitamata jätmist. NotS § 14 lg 2 tuleneb üheselt, et notari vastutus on üksnes täiendav vastutus ning rakendub juhul, kui teised kahju tekitamise eest vastutavad isikud ei ole kahju hüvitanud. Selleks, et esitada nõue notari vastu, peavad olema ammendatud kõik muud võimalused kahju hüvitamise nõudmiseks teistelt isikutelt, kes kahju eest vastutavad. Teisisõnu peab kahju saanud isik olema esitanud kahju hüvitamise hagi (antud asjas aga ka tühise tehingu alusel saadu tagastamise hagi, kuivõrd kahju seisneb tühise tehingu alusel üleantus) ning hagi rahuldava otsuse puhul algatanud täitemenetluse, võimalik, et esitanud ka pankrotiavalduse kahju tekitanud isikute vastu. Üksnes juhul, kui eelkirjeldatud toimingud kahju hüvitamiseks nende isikute poolt, kes kahju tekitamise eest vastutavad, ei ole andnud tulemusi või on andnud tulemusi osaliselt, on põhjendatud kahju hüvitamise nõude esitamine notari vastu. Kuivõrd asjas ei ole tõendatud, et hageja/hageja õiguseellane oleks teinud mistahes pingutusi selleks, et saada kahju hüvitist kahju tekitamise eest vastutavatelt isikutelt, puudub asjas võimalus hinnata, milline võiks olla notari osa tekinud kahju hüvitamises (hüpoteetilisel eeldusel, et kostja üleüldse mistahes kahju tekkimise eest vastutab). VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kahju tekkimisega samaväärseks tuleb pidada kahju hüvitamata jäämist kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. St kohaldades analoogia alusel VÕS § 139 lg 1 tuleb asuda seisukohale, et NotS § 14 lg 2 ja VÕS § 139 lg 1 koosmõjus tuleb hageja nõuet notari vastu vähendada nullini, kuivõrd hagejast tulenevad asjaolud - nõuete esitamata jätmine teiste kahju tekitajate vastu -mõjutasid kahju hüvitamata jäämist 100% ulatuses. Olukorras, kus kas hageja või hageja õiguseellane ei ole esitanud nõuet AV, RV, HA ja HN vastu, ei ole võimalik ka hinnata, kui suures ulatuses oleks nimetatud isikud kahju hüvitanud ning kui suur osa nõudest langeks NotS § 14 lg 2 alusel notarile. Teadmatus on tingitud hagejast, seega kannab hageja ka vastavat riisikot. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta kostja vastu esitatud nõue rahuldamata ka põhjendusel, et NotS § 14 lg 2 eeldused ei ole täidetud ning notar ei ole kohustatud hüvitama kahju olukorras, kus kas hageja või hageja õiguseellane on jätnud tegemata vajalikud toimingud kahju hüvitise saamiseks teistelt kahju tekitajatelt. Kohtuotsuse põhjendused

2-09-66209 - notarile esitati E K väljaantud isikutunnistus A1023015 (3 k tl 67); - 01.03.2006 tõestas Valga notar KK volikirja, millega EK, kelle isikusamasus oli tuvastatud isikutunnistuse alusel, volitas HN müüma Pärnu Maakohtu kinnistus-osakonna Pärnu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriossa nr XXX kantud kinnistu, asukohaga Pärnu linnas, XXX, hinnaga ja tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele ning üle andma kinnistu omandi (3 k tl 6465); - Pärnu notari Kaia Krügeri poolt 13.03.2006 tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu kohaselt müüs EKesindajaks olev HN ML kui ostjale Pärnu linnas kinnistu XXX, mille müügi - ja ostuhinnaks on lepingu p 4.1. kohaselt 500 000 krooni. Müügihinna on ostja tasunud müüjale täielikult enne lepingu sõlmimist ja seda kinnitab müüja esindaja oma allkirjaga lepingul. Punkt 9.2. kohaselt tehingu väärtus on 500 000 krooni. Notari tasu notariaalakti tõestamise eest on 1720 krooni + käibemaks 309.60 krooni, kokku kuulub tasumisele 2029.60 krooni. Notariaalaktist tehtud ärakirja notaritasu koos käibemaksuga 64.90 krooni (1 k tl 13-18, 131); - Pärnu Maakohtu 08.12.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-07-12184 Enn Libe süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,2,3; § 22 lg 2 -§ 344 lg 1järgi; AV süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,2,3; § 22 lg 2 - § 344 lg 1 järgi; HA süüdistuses KarS § 22 lg 3- § 209 lg 2 p 1,2,3; § 344 lg 1; § 349 järgi; RVi süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,2,3, § 344 lg 1;§199 lg 2 p 4 järgi ja ML süüdistuses KarS § 22 lg 3-§ 209 lg 2 p 2,3 järgi tunnistati AV, RV ja HA kelmuses XXX kinnistu omandamisel süüdi, ML mõisteti süüdistuses KarS § 22 lg 3 - 209 lg 2 p 2, 3 järgi õigeks; rahuldati EK tsiviilhagi, tuvastati 01.03.2006 Valga notari KK poolt tõestatud volikirja (notari reg/number 1109/2006), milles EK volitas HN müüma temale kuuluvat, XXX Pärnus asuvat kinnistut, tühisus; tuvastati 13.03.2006 Pärnu notari Kaia Krügeri juures EK (keda esindas 01.03.2006.a. volikirja alusel HN) ja ML vahel notariaalselt sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (Pärnu notari Kaia Krügeri reg/number XXX) tühisus; kustutati kohtuotsuse jõustumisel Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna kinnistusregistri osa nr XXX (katastritunnus 62508:033:0760, väikeelamumaa, asukoht XXX Pärnu linn) kolmandasse jakku Pärnu Maakohtu 17.11.2006.a. arestimismääruse alusel EK kasuks kantud kinnisasja käsutamise keelumärge; tunnistati ML kohustust anda nõusolek kinnistusraamatus ebaõige omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kustutatakse Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna kinnistusregistri osa nr XXX (katastritunnus XXX, väikeelamumaa, asukoht XXX Pärnu linn) teises jaos kanne nr 3 senise omaniku ML(isikukood XXX) kohta ning kantakse samasse jakku omanikuna sisse E K ; maakohtu seisukoha kohaselt käekirjaekspertiisi akt nr DK0155-06/2594 15.05.2006 kohaselt 01.03.2006 sõlmitud volikirjal ei ole EK nime ja allkirja kirjutanud E K . Omakäeliselt kirjutanud avalduse ei ole kirjutanud E.K . Avaldus ja volikiri on alla kirjutatud ühe ja sama isiku poolt. Käekirjaekspertiisi akt nr DK-0323-06/5048 20.10.2006 tõendab, et volikirja ja omakäeline avaldus on kirjutatud HA poolt...Tunnistaja HN ütlused kinnitavad et ta käis ühe naisterahvaga notaris, kus tehti tema nimele volikiri. Naise tõid mingid mustlased ja kuna naine pidi tema juurde elama jääma, siis ütles notaris, et naine on tema õde ja tahab maja müüa. Pärast volikirja sõlmimist tõid mustlased ta Pärnusse, käis veel kord notaris. Kirjutas alla, millele ei tea ja raha pole saanud. HN AS Hansapangast konto väljavõte tõendab, et tema pangaarvele ei ole laekunud 500 000 krooni...notar Katrin Kutsar tõendas, et tema koostas volikirja, kus üks vanem naisterahvas volitas oma venda tegema tehinguid XXX kinnistu ja majaga...notar Kaia Krügeri ütluste kohaselt tehingut käisid tegemas M.L ja HN. Kõik oli tehingu pooltele selge, küsimusi ei olnud, raha oli enne tehingut makstud. Pole kahtlusi, et müüja oleks mõjutatud...Süüdistava ML ütlused, mis kohus avaldas, kuna isik keeldus ütlusi andmast, kus ütleb, et jääb varem antud ütluste juurde, kus on andnud ütlusi, et volikirja sai V . Andis autosse kilekoti kus oli 500 000 krooni...Süüdistavate AV ja ML vastastamise protokoll, kus isikud annavad vastuolulisi selgitusi, kellele ja kus enne tehingu toimumist raha üle anti. L väidab, et andis kilekoti koos rahaga ühte autosse, kust väljus N , raha saajaks oli N. V räägib, et ei näinud kuhu ja kellel raha L üle andis (1 k tl 39-88, 2 k tl 135-138); - Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-12184 E.L ja A.V süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,2,3; § 344 lg 1-§ 22 lg 2 järgi ja R.V süüdistuses KarS § 209 lg 2

2-09-66209 p 1,2,3 § 344 lg 1 ning § 199 lg 2 p 4 järgi jäeti Pärnu Maakohtu otsus 08.1.2008 otsus kriminaalasjas nr 1-07-12184 EL ja AV süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,2,3; § 344 lg 1-§ 22 lg 2 järgi ja RV süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,2,3, § 344 lg 1 ning § 199 lg 2 p 4 järgi muutmata (1 k tl 20-38); - 23.02.2009 ML loovutas oma nõude 503459,60 krooni hagejale (1 k tl 91-92); - 20.04.2009 esitas hageja (Reet L ) kahjunõuded Valga notarile KK ja AS IF Eesti Kindlustusele 58459,60 krooni nõudes (1k tl 99-106); - 20.07.2009 teatas AS IF Eesti Kindlustus hagejale, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga ja puudub kahju hüvitamise kohustus (1k tl 109-110); - 2.09.2009 esitas hageja Eesti Liiklus kindlustuse Fondi kindlustuse vaidluskomisjonile kaebuse If P & C Insurance AS otsuse peale (1 k tl 111-122); - Kindlustuse 06.11.2009 vaidluskomisjoni otsusega tuvastati, et notar Katri Kutsar ei olnud oma ametitoimingute tegemisel piisavalt hoolas. Notarilt isikusamasuse tuvastamiseks vajaliku hoolsusega tegutsemisel ei oleks saanud võimalikuks mitteõigustatud isiku H.A poolt müügivolitusse vormistamine. Arvestades asjaolu, et H.A ja E.K vanusevahe on üle 20 aasta ning et H.A puhul oli tegu alkoholisõltuvuses isikuga, oleks notaril pidanud tekkima kahtlus H.A otsustusvõimes ning H.A ja E.K isikusamasuses. Siiski vaidlus-komisjon leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuivõrd M.L kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega tuvastati, et M.L tegutses pahauskselt ja seetõttu tühistati 13.03.2006 müügi - ja asjaõigusleping. M.L pidi teadlik olema, et volikiri on tühine. TsÜS § 138 kohaselt pahauskset nõuet ei rahuldata. Pärnus XXX kinnistu müügi-ja asjaõiguslepingu sõlmimisega seotud kahjud ei ole käesoleval juhul notari poolt tekitatud kahjuks, sest ostu vormistamisega seotud kulutusi tehes pidi M.L teadma, et tegemist on pettusega. Kinnistu hinna 500000 krooni ulatuses ei ole kahju tekkimine tõendatud ka seetõttu, et asja materjalidest ei nähtu, et M.L oleks kinnistu ostuhinna müüjale tasunud (1 k tl 123-130).

2-09-66209

2-09-66209 - 13.03.2006 müügi- ja asjaõiguslepingu p 4.1. kohaselt müügihinna 500 000 krooni on ostja tasunud müüjale täielikult enne lepingu sõlmimist ja seda kinnitab müüja esindaja oma allkirjaga lepingul; - Pärnu notari Kaia Krügeri kirjalike ütluste kohaselt, kuna lepingus on kirjas, et müüja esindaja kinnitas allkirjaga raha kättesaamist, võib eeldada, et seda HN kinnitas. Et küsimus selle kohta notari poolt esitatud sai, on kindel (arvestades nii suure summa sularahas tasumist oli selle teema ümber juttu pikalt). HN sai aru asjaolust, et tema allkiri lepingul kinnitab, et rahalisi pretensioone hiljemalt olla ei saa. Notar ei mäleta, kas müügihind tasuti kohapeal, tõenäoliselt oli raha tasutud enne (sest mäletab pikka selgitust enne lepingu sõlmimist müügihinna tasumise riskide kohta. MLtõendas tema mäletamise järgi raha tasumist, kui ta ei mäleta, kas tasumine toimus tema ja HNe sõnade kohaselt HN või E K (2 k tl 176-178); - HNe poolt kriminaalasjas 06260100089 antud ütluse kohaselt ta teab, et 500 000 maksis see maja, kuid tema sellist raha enne lepingut ega pärast saanud ei ole. Mustlane talle enne Pärnu notarisse sõitmist autos ütles, et kui notar küsib raha kohta, siis ütleks, et kõik on kätte saanud ja kõik on makstud. Hind selgus notaris (3k tl 3-5); - Kriminaalasjas toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt vastas HN prokuröri küsimusele, kas mingi raha anti, et ei ole raha saanud. Laenas 1300 krooni ja siis anti 2000 krooni. Rohkem raha pole saanud. Küsimusele kas pangas on arve vastas, et arve on avatud kunagi aga summat ei ole tulnud (3 k tl 6); - AVpoolt kriminaalasjas kohtuistungil prokuröri küsimustele antud ütluste kohaselt tehingu toimumise päeval tõi ta N e tema kodust notarisse. Kaasas oli veel V . Ka naisterahvas A , kes tuli kohale. See oli Krediidipanga ees. N istus autos. Ave tuli ka notarisse ta jäi ootama. Ta tahtis raha enne tehingut ja V huvitas ka raha. N oli autos ja said sõbraga kokku ta oli Ühispanga ees ja seal olid prügikastid. M.L tuli ja andis raha N 500000 krooni, mis oli kokku lepitud. Kilekott oli autos. Ta ootas, et saab raha kätte. Ta oli vaja osa asju ja bensiini. Ave andis kilekotist raha pakkide seest ja sai 500 krooni, et ostab suitsu ja tuli tagasi (3 k tl 9-12); - RVi poolt tsiviilasjas antud ütluste kohaselt said nad tehingu eest 500 000 krooni, mille jagasid 2-3 peale ära. Müügihind tasuti sularahas. See, kellele tehti volitus, selle kätte anti raha, see kes andis, oli ML , raha oli summas 500 000 krooni. Raha üleandmine L i poolt toimus kõigepealt notari juures, temale raha üleandmine toimus pärast notari maja ees, tema see hetk notari juures sees ei olnud kui tehing toimus. Oli tänaval, seisis seal ja vanahärra tuli kilekotiga, kus oli raha, nende auto juurde, istusid autosse ja läksid ära... üle anti sularaha eesti kroonides, seal olid 500, 100 ja 50 krooniste rahapakid. V juurde jõudes nad lugesid raha üle...tingimused leppis hinna suhtes kokku V . Maksmine toimus notari juures sularahas. Oli välistatud, et see maksmine pidi toimuma enne tehingut. Neile oli vaja sularaha ja maksmine pidi toimuma notari juuresolekul. N teadis, et peab selle raha neile üle andma. Notari maja ees autos loeti raha, tema notari juures sees ei olnud. Ta ei pidanud selle päeval üldse seal olema, kuid tuli vaatama, kas see tehing üldse toimub. N on kinnitanud, et sai selle raha. N oli väga haige ja nad kasutasid seda olukorda ära, et ta ei saanud paljudest asjadest aru (3 k tl 16-17); - ML tsiviilasjas antud ütluste kohaselt tehingu tingimused leppisid nad kokku AV . Müüja sooviks oli, et hind makstakse sularahas, tema oli sellest tehingust huvitatud ja tegi nii nagu müüja soovis. Raha maksti vastavalt kokkulepitule enne tehingut, tema pidas sellest kokkuleppest kinni. Raha andis ta üle N . Notar küsis korduvalt tehingu ajal, kas N on raha kätte saanud, notar toonitas seda küsimust korduvalt. N kinnitas, et on saanud. 500 000 krooni oli summa, mis oli kokku lepitud. Raha maksmine N toimus Pärnus notari büroo lähedal asuva Krediidipanga ees, nad said N kokku, kes istus autos, ta andis raha N üle. Autos ta ei istunud üksinda. Andis raha kilekotiga üle. N luges kohe rahapakid üle. Kui raha oli üle antud, siis tuli N temaga koos notarisse. Autos oli veel AV, peale N e veel oli autos 1 või 2 inimest. Rahas oli 500 eesti kroonides. Ühes pakis oli sada 500 kroonist, järelikult pidi olema 10 pakki 500 krooniseid. Võttis selleks laenu, raha sai samal päeval laenuks TR(3 k tl 17-18).

2-09-66209

Menetluskulude jaotus

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.