1-08- 16177
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.märtsil 2009.a., Tallinnas
Kriminaalasja number
1-08- 16177
Kohtukoosseis
eesistuja Igor Amann, liikmed Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Tõlk
Marina Lepiksoo
Kriminaalasi
J.B süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 27.jaanuari 2009.a. otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava J.B
Prokurör
Marina Kalistratova
Süüdistatav J.B, ik. xxx, ei tööta, eluk xxxxxxx, xxxxx xx xx-xxx, varem kolmel korral kohtulikult karistatud, vahi all viibis 11.13.juunini ja 8.-10. oktoobrini 2008.a. ning viibib vahi all alates 10.oktoobrist 2008.a.,
Kaitsja
vandeadvokaat Merike Borunova
Harju Maakohtu 27. jaanuari 2009.a. otsus J.B suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 30. märtsil 2009.a., kuid selle peale võib esitada
kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 27.jaanuari 2009.a. otsusega tunnistati J.B süüdi KarS § 199 lg. 2 p. 7, 8, 9 järgi ja KrMS § 238 lg.2 korras karistati 2 a. ja 4 kuu pikkuse vangistusega. Kuritegudega tekitatud kahju heastamiseks mõisteti süüdistatavalt J.B välja mitmete kannatanute tsiviilhagide alusel erineva suurusega rahasummad. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ja karistati KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi N.U, kuid tema osas esimese astme kohtu otsust apellatsiooni korras ei vaidlustata. J.B tunnistati süüdi selles, et tema, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikul 31. märtsist kuni 8. oktoobrini 2008.a., Tallinna linna eri paigus, üksi ja grupis kaassüüdistatava N.U-ga, sissetungimise teel ja süstemaatiliselt pani toime 15 vargust ja 3 varguskatset, võttes hoiukohtades pargitud sõiduautode alt ära kümneid tuhandeid kroone maksvaid velgesid koos rehvidega ja muid asju ning kaubanduskeskustest meesterõivaid. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis süüdistatav J.B ei vaidlusta inkrimineeritud kuritegude toimepanemist ega neile esimese astme kohtus antud õiguslikku hinnangut, vaid taotleb 13.juunist kuni 4.juulini 2008.a. Tallinnas, Põhja Politseiprefektuuri arestimajas viibitud 21 päeva arvamist karistusena mõistetud vangistuse tähtaja hulka. Apellant põhjendab taotlust asjaoluga, et arestis viibimise ajal käis tema juures Keskkriminaalpolitsei komissar, kes kaasas teda käesoleva kriminaalasja kohtueelse menetlusega seotud uurimistoimingutesse. Apellant taotleb esimese astme kohtu poolt mõistetud tähtajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist motiivil, et tal on ehitustöölise kutseostused ja ta soovib jätkata erialal töötamist. Samuti on elukaaslane 6 kuud rase ning süüdistatav soovib jätkata normaalset perekonnaelu, hüvitada kannatanutele tekitatud kahjud ja tasuda menetluskulud. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni tähtajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise või vangistuse tähtaja lühendamise osas. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja taotles maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsiooni väited pole esimese astme kohtu põhjendatud ja seadusliku otsuse muutmise alusena arvestatavad. KarS § 68 lg.1 kohaselt eelvangistuses, kaasa arvatud väljaandmis-ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvestatakse karistusaja hulka. Harju Maakohtu 27.jaanuari 2009.a. otsuse lõpposast nähtub, et süüdistatavale J.B-le KarS § 199 lg.2 p.7,8, 9 järgi mõistetud 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse aja hulka on arvatud kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.juunist kuni 13. juunini 2008.a. ning karistuse
kandmise alguse kuupäevaks on loetud 8. oktoobrit 2008.a., s.o. päeva millal süüdistatava J.B peeti kahtlustatavana kinni ning seejärel võeti eeluurimiskohtuniku 10. oktoobri 2008.a. määrusega vahi alla. Karistusregistri andmetel on Harju Maakohus 2. juunil 2008.a. väärteoasjades nr.-d 2302208004197006, 23160800180211, 231808002587015, 231708002837006, 231808002835011, 231608001943008, 231708002722007 tehtud otsustega mõistnud J.B-le liiklusseaduse ja liikluskindlustuse seaduse rikkumiste eest igas eelnimetatud väärteoasjas karistuseks 3 päevase aresti, kokku 21 arestipäeva. Arestipäevadena mõistetud karistusi asus süüdistatav J.B kandma Põhja Politseiprefektuuri arestimajas käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinnipidamisest vabanemise järel 13. juunil 2008.a. kui uurimisasutus kohaldas tema suhtes tõkendina allkirja elukohast mittelahkumise kohta. Asjaolu, et uurimisasutuse töötaja viis väärteoasjades kohtuotsusega mõistetud karistust kandva J.B osavõtul läbi kriminaalmenetluse toiminguid, ei muuda karistusena mõistetu aresti olemuselt eelvangistuseks kuriteosüüdistuse asjas ega võimalda selle arvestamist kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse aja hulka. Väärteo eest arestina mõistetud karistus viiakse täide iseseisvalt ja seda ei arvestata kuriteo eest mõistetud vangistuse tähtaja hulka. Süüdistataval J.B ehitustöölise kutseoskused, tema elukaaslase rasedus ning soov elada tavapärast perekonnaelu pole ükski asjaoludeks, mis vähendaksid tema süü suurust. Süüdistatava J.B poolt toimepandud kuritegude hulk ja iseloom tõendavad, et mitte ehitaja kutseosakused polnud süüdistatavale pika aja vältel korrapärase sissetuleku saamise vahendiks, vaid võõra vara ebaseaduslikule omandamisele suunatud kuriteod. Seetõttu on ringkonnakohtus veendunud , et süüdistatava J.B suhtes on karistuse eesmärk saavutatav tähtajalise vangistusega karistamisel, mitte aga selle kohaldamata jätmisega. Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse süüdistatava J.B süü suurust, karistust kergendava asjaoluna on arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistus on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsiooni piires ja lõplik karistus mõistetud vastavalt lühimenetluse korrale. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 27. jaanuari 2009.a. otsuse J.B suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.