OÜ Aktiva Finance Group hagiavaldus XX-i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1439,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja XX (isikukood XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi alternatiivnõudes XX-i vastu.
2.Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479) kasuks põhivõlgnevus 665,21 eurot.
3.Mõista XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 15,81 eurot seisuga 13.12.2024 ja viivis alates 14.12.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõla jäägilt (13.12.2024 seisuga 665,21 eurot) alates 14.12.2024 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 ja 3 nimetamata osas jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud 54,06% ulatuses XX-i kanda ja 45,94% OÜ Aktiva Finance Group kanda.
6.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 270,30 eurot ning mõista nimetatud summa XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja.
7.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik
1.Hageja esitas 22.04.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 999,91 euro, intressi 70,50 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 139,40 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
2.COOP Finants AS ja kostja sõlmisid 01.11.2021 Coop krediitkaardi lepingu nr VKK44015, mille alusel võimaldas COOP Finants AS krediitkaardiga kasutada krediidilimiidi 1000 euro ulatuses rahalisi vahendeid. Tegemist oli vabatagasimaksega krediitkaardiga. Tulenevalt eeltoodust langes kostjale kohustus tasuda igakuine kuutasu 1 euro kuus ning intress 18% aastas.
3.Pooled leppisid lepingus kokku intressimääras 18% aastas, s.o 0,05% päevas. Viivisemäär on lepingujärgse intressi määr, krediidi kulukuse määr on 22,69%, krediidikogukulu 1118,82 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu.
4.Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 14.06.2023 saatis COOP Finants AS kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 11.07.2023 saatis COOP Finants AS kostjale lepingu ülesütlemise teate, kuna kostja ei tasunud võlgnevust talle antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja jättis tasumata maksed alates 10.04.2023. COOP Finants AS loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale 15.09.2023, mille kohta saadeti kostjale teade.
5.Kostja võlgnevus kujuneb järgmiselt. Kostja kasutas krediidilimiiti 999,91 eurot, mida kostja ei ole tasunud. Seega on põhiosa võlgnevus 999,91 eurot. Intressivõlgnevus on 59,50 eurot (lepingu ülesütlemise päeva seisuga. Tasumata oli 10.04.2023- 14 eurot+ 10.05.2023 – 15 eurot+ 10.06.2023 15,50 eurot+ 10.07.2023 15 eurot). Hageja on arvestanud viivist lepingu ülesütlemise kuupäevale järgnevast kuupäevast, s.o 12.07.2023 kuni hagi esitamise päevani intressiga võrdses määras, arvestatuna tasumata põhivõlalt, s.o kokku 139,40 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. 2 (7)
6.Hagejal on kostja vastu ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue, mis on tekkinud pärast lepingu ülesütlemist, summas 50 eurot. Hageja on saatnud 18.09.2023 kostjale meeldetuletuskirja summas 25 eurot. Samuti on hageja saatnud kostjale meeldetuletuskirjad 28.12.2023 ja 29.01.2024 kumbki hinnaga 5 eurot. Lisaks eeltoodule on hagejal muud makseviivitusega tekkinud muud kulud 5 eurot. Kokku on võla sissenõudmiskulude nõue 30 eurot.
7.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta järgmised andmed. Kostja esitas COOP Finants AS-le laenutaotluse, milles märkis, et tema igakuine sissetulek on 668 eurot, igakuised kohustused on 158,85 eurot. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. COOP Finants AS ei küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet. Sissetulekute suurust kontrolliti EMTA kaudu, mille tulemusena selgus, et kostjal oli kehtiv tööleping Ksenukai Digital OÜ-ga, regulaarne 3 kuu keskmine sissetulek 837 eurot ning 12 kuu sissetulek 833 eurot. Kostja krediidivõimelisuse tuvastamisel võeti arvesse EMTA-st saadud info sissetulekute kohta summas 873 eurot.
8.Juhul, kui kohus asub seisukohale, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, siis esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 alusel ning palub välja mõista põhivõla maksed alates 27.06.2024 maksetähtpäevale järgnevast päevast.
9.Kohus võttis hagi menetlusse 13.06.2024 määrusega ja toimetas selle kostjale kätte TsMS § 3141 alusel 13.08.2024. Kostja hagivastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus on käesolevat asja menetlenud TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses, millest teavitati menetlusosalisi hagi menetlusse võtmise määruses. TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus ei ole kohustatud asjas tagaseljaotsust tegema. Käesoleval juhul vaatas kohus asja sisuliselt läbi ja on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid COOP Finants AS ja kostja 01.11.2021 Coop krediitkaardi lepingu nr VKK-44015, mille alusel võimaldas COOP Finants AS krediitkaardiga kasutada krediidilimiidi 1000 euro ulatuses rahalisi vahendeid. Tegemist oli vabatagasimaksega krediitkaardiga. Tulenevalt eeltoodust langes kostjale kohustus tasuda igakuine kuutasu 1 euro kuus ning intress 18% aastas. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest nähtub, et COOP Finants AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on kostjale võimaldanud krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
12.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti 3 (7)
Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 30.07.2022, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,69%. Seega kolmekordne määr oli 56,07%. Hagiavalduse kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 22,69% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
13.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas COOP Finants AS 15.09.2023 kõik lepingust tulenevad nõuded hagejale, millest kostjale teatati. Kohtule ei ole teada asjaolusid, miks nõude loovutamine ei ole kehtiv.
14.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud ja tõendid esitada. Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab laenuandja omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus, tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine, tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste 4 (7)
võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
15.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta järgmised andmed. Kostja esitas COOP Finants AS-le laenutaotluse, milles märkis, et tema igakuine sissetulek on 668 eurot, igakuised kohustused on 158,85 eurot. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. COOP Finants AS ei küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet. Sissetulekute suurust kontrolliti EMTA kaudu, mille tulemusena selgus, et kostjal oli kehtiv tööleping Ksenukai Digital OÜ-ga, regulaarne 3 kuu keskmine sissetulek 837 eurot ning 12 kuu sissetulek 833 eurot. Kostja krediidivõimelisuse tuvastamisel võeti arvesse EMTA-st saadud info sissetulekute kohta summas 873 eurot. Arvestades eeltoodut nähtub, et COOP Finants AS jättis kontrollimata kostja esitatud andmed igakuiste kohustuste suuruse kohta, samuti ei küsinud COOP Finants AS kostjalt andmeid igakuiste majapidamiskulude ja muude rahaliste kohustuste kohta, rikkudes sellega KAVS § 50 lg-t 3. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oleks olnud piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Asjaolu, et laenusumma oli võrdlemisi väike, ei võimalda jätta vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvad kohustused täitmata.
16.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja alternatiivnõue. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. COOP Finants AS ütles lepingu üles alates 11.07.2023. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud makseid alates 10.04.2023, olles seega võlgnevuses vähemalt 3 järjestikuse osamaksega. Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 14.06.2023. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv sisuliste eelduste puudumisel, kuivõrd arvestades alternatiivset nõuet, siis on hageja arvestanud kõik võlgniku tasutud summad laenu 5 (7)
põhiosa katteks, millest tulenevalt ei olnud hageja lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse maksega. Eeltoodust tulenevalt on leping kehtiv. Arvestades hageja esitatud nõude ümberarvestust, siis on käesoleva otsuse tegemise aja seisuga muutunud sissenõutavaks kõik põhiosamaksed, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 665,21 eurot.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks 84,95 euro kaupa iga kuu 27. kuupäeval alates 27.06.2024 - 27.11.2024 (viimase makse suurus oli 85,01 eurot). Seega on sissenõutavaks muutunud viivis 13.12.2024 seisuga kokku 15,81 eurot (arvutused on tehtud, kasutades www.viivisekalkulaator.ee). Kohus mõistab hagejalt välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 15,81 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot. Menetluskulud
19.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
20.Kuna kohus rahuldas hagi 54,06% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 45,94% ulatuses hageja kanda.
21.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot.
22.Kohtu hinnangul on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu vajalik ja põhjendatud kulu.
23.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 338 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendatud on lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 2 6 (7)
tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendamatult suur. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Kohus loeb põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Hageja on põhjendanud, et ta saab käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tundi). Hageja on kinnitanud, et ta saab käibemaksu tagasi küsida. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 280+20+200=500 eurot. Kostja menetluses ei osalenud, mistõttu ei saanud tal hüvitatavaid menetluskulusid tekkida.
24.Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, s.o 54,06% ulatuses, siis kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu summas 270,30 eurot (500*54,06/100), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
25.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.