Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.12.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-15452
Kohtuasi
VIKS Company OÜ hagi Adelir OÜ ja Osaühingu Vikinglux vastu solidaarselt laenulepingutest tulenevate võlgnevuste ja viiviste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.09.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Adelir OÜ ja apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
215 910,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja VIKS Company OÜ (registrikood 12841905), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar
Osaühingu
Vikinglux
ühine
Kostja I Adelir OÜ (registrikood 12053775) Kostja II Osaühing Vikinglux (registrikood 11459776) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin Menetluse liik
Asja läbivaatamine 18.11.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.09.2023 otsus muutmata.
2.Harju Maakohtu 22.09.2023 otsus on jõustunud osas, millega maakohus lõpetas menetluse VIKS Company OÜ hagis Adelir OÜ ja Osaühingu Vikinglux vastu solidaarselt 25.02.2020 laenulepingust nr 17 tuleneva viivise 2284 euro ning 26.02.2020 laenulepingust nr 18 tuleneva viivise 1629 euro nõudes.
Jätta Adelir OÜ ja Osaühingu Vikinglux ühine apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Adelir OÜ ja Osaühingu Vikinglux kanda.
5.Määrata kindlaks VIKS Company OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista solidaarselt Adelir OÜ-lt ja Osaühingult Vikinglux VIKS Company OÜ kasuks välja menetluskulud 1250 eurot.
2-20-15452
6.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Adelir OÜ-l ja Osaühingul Vikinglux solidaarselt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VIKS Company OÜ (hageja) esitas 21.10.2020 Harju Maakohtule Adelir OÜ (kostja I) ja Osaühing Vikinglux (kostja II) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks 25.02.2020 laenulepingust nr 17 tuleneva võlgnevuse 60 784 eurot ja viivise 60 784 eurot ning 26.02.2020 laenulepingust nr 18 tuleneva võlgnevuse 49 129 eurot ja viivise 49 129 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 25.02.2020 laenulepingu nr 17, mille alusel andis hageja kostjale I laenu 58 500 eurot. Kostja I pidi laenu tagastama 27.03.2020. Laenulepingu p IV kohaselt oli kostjal I kohustus tasuda laenuintressi 3,9% kuus ja kokkulepitud intressi tasumise kohustus tuli täita samaaegselt laenusumma tagastamisega. Vastavalt lepingu p-le V oli kostjal I kohustus tasuda laenu tagastamisega viivitamise korral viivist 0,7% päevas. Viivise arvestamise aluseks on kogu kostja I täitmata rahaline kohustus (põhivõlg + intress) summas 60 784 eurot. Lepingusuhtes osales laenuandja ja laenusaaja kõrval käendajana kostja II, kes vastavalt lepingu p-le VI võttis laenuandja ees kohustuse täita laenusaaja võlgnetav kohustus 3 päeva jooksul alates vastava teate saatmisest kostja II e-posti aadressile.
3.Hageja sõlmis 26.02.2020 kostjaga I laenulepingu nr 18, mille alusel andis kostjale I laenu summas 47 500 eurot. Kostja I pidi laenu tagastama 05.04.2020. Laenulepingu p IV kohaselt oli kostjal I kohustus tasuda laenuintressi 3,43% kuus ja intressi tasumise kohustus tuli täita samaaegselt laenu põhiosa tagastamisega. Vastavalt lepingu p-le V oli kostjal I kohustus oma lepinguliste kohustuste täitmisega viivitamisel tasuda viivist 0,7% iga viivitatud päeva eest, kusjuures viivise arvestamisel lähtutakse kostja I kogu lepingulisest rahalisest kohustusest (põhivõlg + intress) summas 49 129 eurot. Lepingusuhtes osales laenuandja ja laenusaaja kõrval kostja II käendajana, kes vastavalt lepingu p-le VI võttis laenuandja ees kohustuse täita laenusaaja võlgnetav kohustus 3 päeva jooksul alates vastava teate saatmisest tema e-posti aadressile.
4.Kostja I ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tasuda kokkulepitud tähtajal laenusummad ja intress, mistõttu hageja edastas 06.04.2020 nii põhivõlgniku meilile kui ka
2-20-15452 käendaja meilile teate, et põhivõlgniku kohustused on täitmata ja palus käendajal sissenõutavaks muutunud kohustus täita. Lisaks saatis hageja 26.08.2020 käendajale ja põhivõlgnikule e-kirja, milles palus kostjatel täita oma lepingulised kohustused kuni 01.09.2020 või anda laenuandjale tagatis oma kohustuse täitmiseks tulevikus. Kostjad neile saadetud kirjadele ei reageerinud. Kostjate vastuväited
5.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja, kostja I ja Ukraina äriühing PC Svityaz sõlmisid suuliselt ühise tegutsemise lepingu (seltsing), mille kohaselt kostja I ostis kalatoodangut Euroopa tootjatelt, sh kostjalt II, ja tarnis selle Ukrainasse. Hageja rahastas kalatoodangu ostmist ning PC Svityaz realiseeris kalatoodangud Ukrainas. Teenitud kasumi jagasid pooled vastavalt kokkulepitule. Hageja ja kostja I vahelised võlasuhted olid formaalselt vormistatud laenulepingutena. Tegelikult olid laenulepingutega vormistatud hageja rahalise panuse üleandmine seltsingu varasse.
7.Poolte vahel sõlmitud laenulepingud ja neis sisalduv käendusleping olid näilikud tehingud ning tühised. Võlasuhetele tuleb kohaldada seltsingut reguleerivaid sätteid, mille kohaselt tuleb seltsinglaste osad määrata alles peale seltsingu kahjumi katmist.
8.Alternatiivselt palub kostja II vähendada nõutud viivisemäära seadusjärgse viivise määrani. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus lõpetas 22.09.2023 otsusega menetluse hageja hagis kostjate vastu solidaarselt 25.02.2020 laenulepingust nr 17 tuleneva viivise 2284 euro ning 26.02.2020 laenulepingust nr 18 tuleneva viivise 1629 euro nõudes seoses hagist osalise loobumisega. Ülejäänud osas rahuldas maakohus 22.09.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 215 910,75 eurot. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 5880,50 eurot.
10.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaielnud: - hageja ja kostja I sõlmisid 25.02.2020 laenulepingu nr 17, mille alusel andis hageja kostjale I laenu 58 500 eurot; - hageja kandis lepingu nr 17 alusel laenusumma kostjale I üle 27.02.2022 kahe maksekorraldusega 49 500 eurot ja 9000 eurot; - hageja sõlmis 26.02.2020 kostjaga I laenulepingu nr 18, mille alusel andis kostjale I laenu 47 500 eurot; - hageja kandis lepingu nr 18 alusel laenusumma 47 500 eurot kostjale I üle 05.03.2020 maksekorraldusega; - nii laenulepingus nr 17 kui ka nr 18 võttis kostja II käendajana vastavalt lepingu p-le VI laenuandja ees kohustuse täita ise kõik laenusaaja (kosja I) täitmata jäänud kohustused 3 päeva jooksul alates vastava teate saamisest; - kostja I ega kostja II ei ole laenulepingu nr 17 ega 18 alusel hagejale midagi tagasi maksnud.
11.Olukorras, kus isikud sõlmivad ühisel tahtel teadlikult lepingu, soovimata, et sellega kaasnevad õiguslikud tagajärjed, või sooviga varjata tegelikult sõlmitud lepingut, võib tegemist olla näiliku lepinguga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 järgi on näilik selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad
2-20-15452 jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Selline tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine, kuid kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule TsÜS § 89 lg 3 järgi selle tehingu kohta sätestatut.
12.Kostjad ei ole tõendanud oma väiteid seltsingulepingu sõlmimisest, millega on varjatud laenu- ja käenduslepingute sõlmimist või soovitud jätta vaid sellist muljet. Tsiviilõigused ja kohustused võivad TsÜS § 5 järgi tekkida mh tehingutest. Tehing on TsÜS § 67 lg 1 järgi toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehinguks on TsÜS § 67 lg 2 järgi mh lepingud, st mitmepoolsed tehingud, mille tegemiseks on vaja kahe või enama isiku tahteavaldust. Ka VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping sõlmitakse VÕS § 9 lg 1 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seejuures on leping VÕS § 8 lg 2 järgi lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega on lepingu sõlmimise vältimatuks ja üldteada tagajärjeks see, et vastava tahteavalduse teinud isikul tekivad lepingust õiguslikud tagajärjed, st vastavad õigused ja kohustused.
13.Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, millest saab järeldada, et hageja ja kostja I ning Ukraina äriühing soovisid tegelikult esile kutsuda seltsingulepingu, mitte laenulepingu õiguslikud tagajärjed, ning laenuleping sõlmiti üksnes seltsingulepingu varjamiseks. Kostjad ei ole menetluses esitanud ka väidet, et pooled soovisid laenu- ja käenduslepinguga seltsingulepingut varjata. Kohtu ette toodud asjaoludest ega tõenditest ei tulene, et pooltel oleks olnud arusaadav vajadus või põhjus seltsingulepingu sõlmimist varjata laenulepinguga. Isegi kui kostjate väidetu vastab tõele, et seltsingulepingu koostamine hageja, kostja I ja Ukraina äriühingu vahel tundus õiguslikult keeruline ja seetõttu allkirjastati laenu- ja käendusleping, siis pigem on tegemist olukorraga, kus pooled teadlikult valisid laenu- ja käenduslepingu sõlmimise. Vaidlus puudub ka selle üle, et pooltel oli tahe, et hageja kannaks kostjale I üle rahasummad. Kostjate poolt vaidlustatud laenu- ja käenduslepingutega nr 17 ja 18 seda elulist juhtumit ka reguleeriti. Seega oli pooltel soov tehingut sõlmida, mitte üksnes jätta mulje tehingu toimumisest.
14.Seltsingulepinguga kohustuvad VÕS § 580 lg 1 järgi kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega, sh võib VÕS § 581 lg 1 järgi panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine. Seltsingulepingu sõlmimiseks peab seega iga seltsinglane avaldama teistele otseselt või kaudselt (vastavalt mõistetava käitumisega) tahet tegutseda ühise eesmärgi nimel ning aidata eesmärgi saavutamisele kaasa omapoolse panusega.
15.Kostjate esitatud tõendid seltsingulepingu sõlmimist ei tõenda. Vaidlusaluste laenulepingute nr 17 ja 18 alusel kandis hageja kostjale I lepingus näidatud rahasummad üle. Maksekorraldustes viidati selgelt ja konkreetselt poolte vahel sõlmitud laenulepingutele, kuupäeva ja numbri täpsusega.
16.See, et hagejale saadeti laenulepingute tekstid e-kirja teel allkirjastamiseks kostja II juhatuse liikme poolt, ei viita seltsingule. Asjaolu, et poolte vahel olid ka varasemalt, alates 25.11.2019 sõlmitud samasuguseid laenulepinguid, ei tõenda seltsingut, vaid seda, et poolte vahel olid laenusuhted juba varasemalt, enne vaidlusaluste lepingute allkirjastamist. Mitmete sarnaste sisuga laenulepingute sõlmimine poolte vahel ei viita tingimata seltsingusuhte olemasolule või selle varjamise soovile. Ka asjaolu, et laenulepingus olevad intressimäärad
2-20-15452 erinevad, ei viita varjatud seltsingule, vaid sellele, et pooled rääkisid laenu summa ja intressi igakordselt läbi ning leppisid selles kokku. Kostja I on varasemate pooltevaheliste laenulepingute alusel teinud hagejale ka laenu ja intresside tagasimakseid, viidates vastavatele konkreetsetele laenulepingutele kuupäeva ja numbri täpsusega. Kostja II juhatuse liikme e-kiri hageja juhatuse liikmele ei tõenda seda, et kostja II selgitas hagejale maksustamist otsemüügil Ukrainasse ega hageja soovi tegeleda esialgselt ise kalatoodangu müügiga Ukrainasse ja siis seltsingulepingu sõlmimise soovi. E-kirjast ei nähtu, millega seoses see on saadetud, samuti pole hageja sellele midagi vastanud ega avaldanud soovi seltsinguleping sõlmida laenulepingu varjus vms.
17.Kostjate esitatud kostja II e-kirjad hagejale, Exceli tabelid ja arved ei tõenda samuti seltsingulepingu sõlmimist. Kostjad ei ole esitanud mitte ühtegi e-kirja ega tõendit hagejalt, et ta oleks seda informatsiooni palunud või selle pinnalt mingeid otsustusi teinud. Pealegi võib laenusaaja ja käendaja laenuandjale anda informatsiooni laenuks saadud raha kasutamise kohta ka laenulepingu alusel. Mingi info edastamine ei tähenda kohe seltsingulepingu sõlmimist. Kostjate viidatud üks makse 20.01.2020 hageja juhatuse liikmelt kostja II juhatuse liikmele ei tõenda seltsingulepingu sõlmimist hageja, kostja I ja Ukraina äriühingu vahel. Kostjad ei ole tõendanud, et tegemist oli suurema kasumiosa tagastamisega seltsingulepingu alusel, maksekorraldusel on selgitus „transfer of own funds“ ehk „enda vahendite ülekanne“. Samuti ei tõenda kostja I poolt hagejale tehtud kaks makset (10.03.2020 404,25 eurot ja 12.03.2020 32,75 eurot) seltsingusuhteid. Nimetatud maksekorraldustel on selgitusena viidatud laenulepingu nr 15 alusel tehtud maksele. Kostja II juhatuse liikme e-kirjadele tabelitega ei vastanud hageja midagi. Selliselt esitatuna ei ole võimalik nendest teha kostjate väidetud järeldusi, et seltsingulased planeerisid ja kooskõlastasid eelnevalt, milliseid tehinguid rahastada ja edastasid tehingute tegelikud tulemused kasumi arvestamiseks. Samuti ei tõenda kostjate viidatud 24.02.2020 e-kirja ja tabelite saatmine hageja juhatuse liikmele seltsingulepingut. Puuduvad tõendid hagejapoolsele aktseptile esitatud tabelite alusel seltsingusuhtega nõustumise osas. Asjaolu, et kalatoodang kostja I poolt osteti ja Ukraina äriühingule PS Svityaz tarniti, ei oma käesoleva laenulepingu vaidluse puhul tähendust. Ukraina äriühingu PS Svityaz müügijuhi Q 08.03.2022 kirjalikud selgitused ei tõenda samuti seltsingulepingu sõlmimist kostjate kirjeldatud viisil. Kinnituses ei ole öeldud, et äriühing PS Svityaz oleks sõlminud hagejaga mingi lepingu või ta oleks kolmeliikmelise seltsingu osapooleks. Isegi kui hageja juhatuse liige kohtus äriühingu PS Svityaz esindajatega ja arutas nendega kalamüügiäri Ukrainas, ei tähenda see seltsingulepingu sõlmimist. Pigem võib selgitustest aru saada, et hageja finantseeris kauba ostu ehk oli laenuandjaks, mida kajastavad ka hageja esitatud laenulepingud ja maksekorraldused.
18.Kostja ei ole välja toonud, mis oli väidetava pooltevahelise seltsingu eesmärk. Seltsingulepingu sätete kohaldamise eelduseks on poolte ühise eesmärgi tuvastamine. Asjas esitatud tõendite põhjal ei võimalik kohtul tuvastada, et hageja eesmärgiks oli sarnaselt kostjatega ja Ukraina äriühinguga Euroopa Liidust Ukrainasse kalaekspordiga tegelemine. Asjas esitatu pinnalt saab tuvastada, et hageja huviks ja eesmärgiks oli välja antud laenult teenida intressi, mitte osaleda seltsingus.
19.Kostjad ei ole selgitanud, et kui seltsingu poolteks olid hageja ja kostja I ning Ukraina äriühing, siis miks vaidlusaluste lepingu pooleks oli ka kostja II käendajana. Kostjate selgituse kohaselt kostja II seltsinguga puutumust ei omanud. See muudab ebaloogiliseks kostjate väite, et pooled soovisid laenulepingu näol tegelikult sõlmida seltsingulepingu. Samuti ei ole loogiline, et seltsingut tegelikult juhtis kostja II juhatuse liige, kui kostja II ise üldse seltsingusse ei kuulunud.
2-20-15452
20.Eeltoodut arvestades ei lugenud maakohus tõendatuks kostjate väiteid, et vaidlusalused summad kandis hageja kostjale I üle laenusuhte asemel seltsingulepingu alusel ning kostja II ei oma hagejaga üldse mingit puutumust. Seega ei ole laenulepingud nr 17 ja nr 18 tühised näilikkuse tõttu. Kostjad ei ole esile toonud muid aluseid, miks laenulepingud nr 17 ja nr 18 ei kehtiks. Maakohus ei tuvastanud, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingud nr 17 ja nr 18, mis sisaldasid ka käenduslepingut hageja ja kostja II vahel, oleksid tühised mõnel muul alusel. Seega on tegemist kehtivate ja pooltele täitmiseks kohustuslike lepingutega.
21.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
22.25.02.2020 laenulepingu nr 17 p II alusel andis hageja kostjale I laenu summas 58 500 eurot. Laenulepingu p III kohaselt kohustus kostja I tagastama saadud laenu ühe kuu pärast selle ülekandmisest pangakontole. Kohustus tuli täita 27.03.2020, kuna hageja kandis laenusumma kostja I kontole 27.02.2020. Laenulepingu p IV kohaselt oli kostjal I kohustus tagastada laen kokkulepitud intressiga 3,9% kuus ja kokkulepitud intressi tasumise kohustus tuli täita samaaegselt laenusumma tagastamisega. Seega oli laenulepingus kokku lepitud konkreetne intressisumma. Vastavalt lepingu p-le V oli kostjal I kohustus tasuda laenu tagastamise viivituse korral viivist 0,7% iga viivitatud päeva eest. Kostja I midagi tasunud pole.
23.Seega kohustub kostja I tasuma hagejale põhivõla 58 500 eurot ning kokkulepitud intressi 2281,5 eurot (58 500 x 3,9%). Viivis 0,7% põhivõlalt 58 500 eurot on 409,50 eurot iga viivitatud päeva eest. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostja I olnud laenulepingu nr 17 järgi laenu tagastamisega viivituses 1303 päeva (28.02.2020–22.09.2023), seega moodustaks viivis matemaatiliselt 533 578,50 eurot. Hageja on loobunud viivise nõudest põhinõuet ületavas osas ehk piiranud hagetava viivise nõude põhinõude summaga 58 500 eurot.
24.26.02.2020 laenulepingu nr 18 p II alusel andis hageja kostjale I laenu summas 47 500 eurot. Laenulepingu p III kohaselt kohustus kostja I tagastama saadud laenu ühe kuu pärast selle ülekandmisest pangakontole. Kohustus tuli täita 05.04.2020, kuna hageja kandis laenusumma kostja I kontole 05.03.2020. Laenulepingu p IV kohaselt oli kostjal I kohustus tagastada laen kokkulepitud intressiga 3,43% kuus ja kokkulepitud intressi tasumise kohustus tuli täita samaaegselt laenusumma tagastamisega. Seega oli laenulepingus kokku lepitud konkreetne intressisumma. Vastavalt lepingu p-le V oli kostjal I kohustus tasuda laenu tagastamise viivituse korral viivist 0,7% iga viivitatud päeva eest. Kostja I midagi tasunud pole.
25.Seega kohustub kostja I tasuma hagejale põhivõla 47 500 eurot ning kokkulepitud intressi 1629,25 eurot (47 500 x 3,43%). Viivis 0,7% põhivõlalt 47 500 eurot on 332,50 eurot iga viivitatud päeva eest. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostja I olnud laenulepingu nr 18 järgi laenu tagastamisega viivituses 1265 päeva (06.04.2020–22.09.2023), seega moodustaks viivis matemaatiliselt 420 612,50 eurot. Hageja on loobunud viivise nõudest põhinõuet ületavas osas ehk piiranud hagetava viivise nõude põhinõude summaga 47 500 eurot.
26.Nii laenulepingu nr 17 kui ka nr 18 p I kohaselt oli kostja II laenulepingust tekkivate rahaliste kohustuste käendajaks. Lepingute p VI alusel käendas kostja II laenulepingust tekkivaid kõiki finantskohustusi, kes võttis laenuandja ees käendajana kohustuse täita laenusaaja poolt lepingust tulenevate kohustuste täielikul täitmata jätmisel või osalisel
2-20-15452 täitmisel 3 päeva jooksul alates vastava teate saamisest ise lepingust tekkinud laenusaaja (s.o. kostja I) kõik kohustused.
27.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
28.Kostja II vastutab hageja ees kostjaga I solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
29.Kostja II taotlus viivise määra 0,7% päevas viivitatud summalt vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel seadusjärgse viivise määrani jättis maakohus rahuldamata. VÕS § 113 lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kui pooled on lepingus viivise määras kokku leppinud, pole ilma äärmiselt kaalukate põhjendusteta alust seda vähendada. Kostja II ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel oleks põhjendatud viivist vähendada.
30.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kuigi hageja loobus osaliselt hagist, oli loobutud summa võrreldes rahuldatud summaga marginaalne, mis ei anna põhjust jagada menetluskulusid muul moel proportsionaalselt ning jätta osaliselt need hageja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on 5880,50 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2100 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu 3780,50 eurot). Apellatsioonkaebus
31.Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Harju Maakohtu 22.09.2023 otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud. Kostjad paluvad tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
32.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud ebaõigesti arvesse võtmata kostjate esitatud olulised faktilised asjaolud ning kohaldas seetõttu ebaõigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Antud juhul on tõendatud, et tegemist ei ole hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenu- ja käenduslepingutega, vaid hageja, kostja I ja Ukraina äriühingu vahel sõlmitud seltsingulepingu täitmisega seltsinguvarasse hagejapoolse panuse tegemisega.
33.Maakohus on ebaõigesti hinnanud järgmiseid asjaolusid eraldi: seltsingutegevus oli algatatud enne vaidlusaluste laenulepingute sõlmimist ning seltsingu tegevuse käigus oli sõlmitud ka eelnevalt kolm laenulepingut; hageja kontrollis enne seltsinguvarasse panuse tegemist kostja I, kostja II ja Ukraina äriühingu PS Svityazi majandustingimusi ja -võimalusi kalatoodangu tarnimiseks ja müümiseks; kostja I saatis alati hagejale ettepanekud kalatoodangu ostmise rahastamiseks ning laenulepingud sõlmiti alles siis, kui kasumi suurus
2-20-15452 oli kokkulepitud, millest 50% märgiti laenulepingutes laenuintressina; kostja I esitas aruanded teostatud tehingute kasumi ja hagejale kuuluva osa kohta; pooled olid kokku leppinud lõplikust kasumist ümberarvestuste tegemiseks ja tagasi maksmiseks. Kui kõiki asjaolusid, mis eelnesid ja järgnesid laenulepingute sõlmimisele, hinnata kogumis, siis saab järeldada, et seltsinglased tegutsesid kooskõlastatult, tegid oma panused seltsingu tegevusse vastavalt valitud äripositsioonidele ning samamoodi jagasid kasumi, mitte ei teeninud kasumit sõltuvalt oma panustest. Seega jagati laenulepingute alusel seltsingu tegevusest tekkinud kasum, mitte ei makstud hagejale laenuitressi. Seda tõendab asjaolu, et vaidlusalused laenulepingud olid sõlmitud praktiliselt üheaegselt, 25.02.2020 ja 26.02.2020, kuid laenuintressid on erinevad laenulepingu nr 17 puhul on laenuintress 3,9% kuus ja laenulepingu nr 18 puhul 3,43% kuus. Lepingusse pandud intressimäär sõltus tehingu tootlikkusest ning oli eelnevalt arvestatud kalatoodangu hulgiostu tingimuste kooskõlastamisest.
34.Kuna laenulepingutega nr 17 ja nr 18 seonduvate tehingute alusel ei õnnestunud äriühingul PS Svityaz realiseerida kalatoodangut, siis ei teenitud seeläbi ka kasumit. Asjakohatu on maakohtu järeldus, et ei ole loogiline, et seltsingut juhtis tegelikult kostja II juhatuse liige, kui kostja II üldse seltsingusse ei kuulunud. Kostjad selgitasid, et kostja II juhatuse liige on kostja I juhatuse liikme hõimlane. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja juhatuse liige, kes tegeles kalatoodangute hulgiostu tingimuste kooskõlastamise ja laenulepingute täitmisega, suhtles just kostja II juhatuse liikmega. Vastustaja seisukoht
35.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
37.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostjad vaidlustavad maakohtu otsuse osas, milles maakohus hageja hagi rahuldas ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus lõpetas menetluse hageja hagis kostjate vastu solidaarselt 25.02.2020 laenulepingust nr 17 tuleneva viivise 2284 euro ning 26.02.2020 laenulepingust nr 18 tuleneva viivise 1629 euro nõudes seoses hagist osalise loobumisega. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
38.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
39.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Kostjad on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud
2-20-15452 selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kostjad ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
40.Kolleegium ei nõustu kostjatega, et maakohus on ebaõigesti järeldanud, et vaidlusaluste laenulepingute alusel kostjale I üle antud laenusumma puhul polnud tegemist hageja, kostja I ning Ukraina äriühingu PS Svityazi vahel seltsingulepingu raames hagejapoolse panusega seltsingusse. Maakohus leidis, et kostjad pole esitanud asjaolusid ega tõendeid hageja, kostja I ja Ukraina äriühingu vahel seltsingulepingu sõlmimise kohta. Seega ei olnud maakohtul põhjendatud pidada hageja poolt kostjale I laenulepingute alusel üle kantud summasid panustena seltsingusse.
41.Olukorras, kus isikud sõlmivad ühisel tahtel teadlikult lepingu, soovimata, et sellega kaasnevad õiguslikud tagajärjed, või sooviga varjata tegelikult sõlmitud lepingut, võib tegemist olla näiliku lepinguga. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Selline tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine, kuid kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule TsÜS § 89 lg 3 järgi selle tehingu kohta sätestatut. Praegusel juhul oli kostjate väidetel hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenu- ja käenduslepingud näilised, sest nendega taheti varjata hageja, kostja I ning Ukraina äriühingu vahel sõlmitud seltsingulepingut, s.o seltsingusse tehtavaid panuseid.
42.Juhul kui seltsingulepingu varjamiseks sõlmitud laenu- ja käenduslepingud on näilikud, siis tuleks poolte õigussuhtele kohaldada seltsingulepingu kohta sätestatut. Mh tähendaks laenulepingu sõlmimine seltsingulepingu varjamiseks seda, et hagejal ei oleks õigust nõuda laenulepingu alusel kostjalt I raha tagasi, vaid seltsingulepingu ülesütlemise korral tuleks seltsing VÕS § 600 alusel likvideerida ning pärast seltsingu kohustuste täitmist VÕS § 602 alusel seltsinglasele tema tehtud panus VÕS § 603 alusel tagastada. Seltsingulepingust tulenevate tagajärgede kohaldamiseks pidanuks aga kostjad esile tooma asjaolud, millest saab järeldada, et hageja, kostja I ja Ukraina äriühing ning kostja II soovisid tegelikult esile kutsuda seltsingulepingu, mitte laenulepingu õiguslikud tagajärjed, ning laenulepingud ja käenduslepingud sõlmiti üksnes seltsingulepingu (seltsingulepingusse tehtud panuste) varjamiseks. Seda ei ole aga kostjad teinud.
43.Kuigi kostjad väidavad, et hageja on suulise seltsingulepingu pooleks ning on teinud panuseid seltsingusse, mida on soovinud varjata, sõlmides kostjatega näilised lepingud, siis ei ole kostjad tõendanud hageja vastavaid tahteavaldusi. Seltsinguleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud kokkuleppe saavutamisega. TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause järgi on lepingu sõlmimiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 alusel võib seltsingulepingu sõlmimiseks teha tahteavalduse mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles avaldub sõnaselgelt tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650, p 11; RKTKo 05.11.2014, 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk
2-20-15452 konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo 17.03.2021, 219-11650, p 11; RKTKo 21.10.2020, 2-18-109972, p 12). TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
44.Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) VÕS § 580 lg 1 järgi tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega, sh võib VÕS § 581 lg 1 järgi panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine. Seltsingulepingu sõlmimiseks peab seega iga seltsinglane avaldama teistele otseselt või kaudselt (vastavalt mõistetava käitumisega) tahet tegutseda ühise eesmärgi nimel ning aidata eesmärgi saavutamisele kaasa omapoolse panusega. Kuigi kostja hinnangul oli hageja, kostja I ning Ukraina äriühingu vahel seltsing kalatoodangu müümiseks, siis ei ole kostja toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja sõlmis tegelikult sellise seltsingulepingu, mille raames tegi panuseid seltsingusse, mitte kostjaga I laenulepingud ja kostjaga II käenduslepingud kostja I kohustuste täitmise tagamiseks.
45.Kolleegium ei nõustu kostjatega, et ka kostjate esitatud tõendeid kogumis hinnates saaks iseenesest järeldada hageja tahet panustada väidetavasse suuliselt sõlmitud seltsingusse, kuid mitte jaatada hageja tahteavaldust anda kostjale I laenu kirjalikult sõlmitud laenulepingute alusel. Kostjad ei ole selgitanud, miks oli vaja vormistada suulise seltsingulepingu asemel kirjalik laenuleping ning miks tuli seltsingulepingut varjata ja sõlmida selle asemel laenuleping.
46.Asjaoludest, et enne vaidlusaluste laenulepingute sõlmimist olid sõlmitud veel kolm laenulepingut, hageja kontrollis kostja I, kostja II ja Ukraina äriühingu PS Svityazi majandustingimusi ja -võimalusi kalatoodangu müümiseks, kostja I saatis hagejale ettepanekuid kalatoodangu rahastamiseks, laenulepingutes on erinevad laenuintressimäärad, kostja esitas aruandeid ja tegi ümberarvestusi, ei ole võimalik järeldada seltsingulepingu sõlmimist, s.o poolte ühist, käesoleval juhul eelkõige hageja, tahet anda seltsinglasena kostjale I laenulepingute alusel antud laenu kui hageja panust kalatoodete müümise kaudu ühise tulu teenimiseks. Vaidlusalused laenulepingud, mis sõlmiti 25.02.2020 ning 26.02.2020, kuid mille laenuintressid olid erinevad 3,9% ja 3,43%, ja hageja teadmine kostja I ja Ukraina äriühingu PS Svityazi tegevusest, millest väidetavalt pidi kasu saama ka hageja, ei tõenda hageja tahet panustada seltsingusse. Maakohus on õigesti leidnud, et asjaolust, et laenulepingutes olevad intressimäärad on erinevad, on mõistlik järeldada vaid laenulepingutingimuste üle läbirääkimisi ning sellest tulenevalt ka erinevaid kokkuleppeid erinevates lepingutes. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja tahe kirjalike laenulepingute alusel kostjale I laenu andmisel kokku lepitud tähtajaks, kus kostja II kohustus vastutama kostja I laenu tagastamise kohustuse täitmise eest, oli panustada hoopis väidetavasse seltsingusse ja saada seltsingusse antud raha (laenu ja intressi) tagasi alles siis, kui seltsing likvideeritakse.
47.Kuna maakohus ei tuvastanud, et hageja oleks sõlminud kostjaga I ja Ukraina äriühinguga PS Svityazi seltsingulepingu, siis ei ole tähtsust sellel, kas või miks võis kostja II olla seotud väidetava seltsingu ja selle juhtimisega oma juhatuse liikme kaudu.
48.Kuivõrd kostjad on viivitanud hagejale laenu tagastamisega, siis on hagejal õigus nõuda kostjatelt ka laenu tasumisega viivitamise eest viivist.
2-20-15452 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
50.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, mistõttu määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.
51.Apellatsioonimenetluses on hageja palunud mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks välja lepingulise esindaja tasu 1250 eurot (6,25 tundi tasumääraga 200 eurot/tund, ilma käibemaksuta). Kostjad leiavad, et hageja menetluskulude nimekirjas täiendatud apellatsioonkaebusega tutvumiseks märgitud aeg 1,5 tundi on ülepaisutatud.
52.Hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu kokku apellatsioonkaebusega tutvumiseks 2,2 tundi, kohtumäärusega tutvumiseks 0,1 tundi, täiendava apellatsioonkaebuse analüüsimiseks 1,5 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 1 tund, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 0,7 tundi, kohtuistungil osalemiseks 0,5 tundi ja menetluskulu nimekirja koostamiseks 0,25 tundi, s.o kokku 6,25 tundi. Kuigi kostjad olid apellatsioonkaebust täiendanud nende sõnul vaid kolme punktiga, siis ei lükka see ümber asjaolu, et menetlusdokument, mis sisaldas täiendusi, on siiski 7-l lehel. Seetõttu on kolleegiumi arvates põhjendatud arvata, et hageja esindajal pidi täiendava apellatsioonkaebuse analüüsimiseks, s.o kasvõi selleks, et tuvastada need kolm punkti, millega apellatsioonkaebust täiendati, kuluma 1,5 tundi. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on kolleegiumi arvates menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks tuleb lugeda 6,25 tundi. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 200 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
53.Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena 1250 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
54.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.