Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. detsember 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-18815
Tsiviilasi
Marti Kuusiku hagi Kaarel Levo vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kaarel Levo apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellant (kostja): Kaarel Levo (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kevin Kõo Vastustaja (hageja): Marti Kuusik (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Märt Mürk
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2023. a otsus.
2.Jätta Marti Kuusiku hagi Kaarel Levo vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
3.Kaarel Levo apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Marti Kuusiku kanda. Mõista Marti Kuusikult Kaarel Levo kasuks välja menetluskuluna maakohtus 2537 eurot 50 senti ja ringkonnakohtus 2536 eurot 63 senti, kokku 5074 eurot 13 senti.
5.Välja mõista Marti Kuusikult Kaarel Levo kasuks viivis välja mõistetud menetluskulult (5074 eurot 13 senti) kuni menetluskulu tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Marti Kuusik (hageja) esitas 15. detsembril 2022 Tartu Maakohtule hagi Kaarel Levo (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses hageja au teotava kommentaari avaldamisega ja kahjuhüvitiselt viivise saamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Delfi võrguväljaandes artikli „Prokuratuur esitas Marti Kuusikule kehalise väärkohtlemise kahtlustuse“ kommenteerimise alal 11. juunil 2019 pseudonüümi „Riks“ all kommentaari: „Kui abikaasal suu ähvardustega kinni pannakse, et siis pole nagu midagi olnud. Kui terve tutvusringkond räägib, et naine saab kodus peksa, siis pole ka midagi olnud. Kui kehavigastustega haiglas käib, siis pole ka midagi olnud. Kas naine peab meie riigis riigikogu ees pealtvaatajate ja kaamerate silme all peksa saama, et osad poliittegelased julgeksid öelda, et asi pole õige?“ Hageja tugines avaldatud kommentaari esimesele lausele ja leidis, et kostja rikkus hageja isiklikke õigusi. Kostja avaldas ebaõige faktiväite, et hageja on oma abikaasat ähvardanud jätma kuriteost teatamata. Hageja ei ole oma abikaasat ähvardanud, et tal „suu kinni panna“ eesmärgiga, et abikaasa jätaks väidetavast kuriteost teatamata. Hageja leidis, et kostja põhjustas hagejale ebaõigete andmete avaldamise kaudu moraalse kahju, mis seisneb selles, et hageja pidi tundma avalikult häbitunnet ja taluma enesehinnangu negatiivset muutust. Kostja ei vabandanud ning ignoreeris kohtueelsetel läbirääkimistel hageja pakutud kompromissi.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et ei avaldanud hageja kohta faktiväidet, vaid avaldas üldisi õiguspoliitilisi hinnanguid kahtlustuse esitamise põhjendatuse ning poliitikute tegevuse kohta. Kostja esitas kommentaari vastusena isikule, kes artiklit kommenteeris. Avaldatud arvamus ei riku hageja õigusi ning selle avaldamine ei olnud õigusvastane. Üksnes asjaolu, et kommentaar on avaldatud hagejaga puutumust omavas artiklis ning kostja on kommentaaris oma arvamuse näitlikustamiseks kasutanud hageja kohta varasemalt meedias avaldatud asjaolusid, ei tähenda, et kostja esitas hinnanguid hageja kohta.
Isegi kui lugeda, et kostja on avaldanud väärtushinnanguid hageja suhtes, ei ole avaldatud hinnangud ebakohased, sest kostja on väljendanud oma arvamust neutraalselt, viisakalt ning hagejat solvamata. Isegi kui kostja oleks hageja õigusi rikkunud, ei oleks väärtushinnangute avaldamine õigusvastane. Kui kostja avaldas faktiväiteid, ei olnud nende avaldamine õigusvastane. Kostja õigustatud huvi kommentaari avaldamiseks seisnes selles, et kostja soovis pidada avalikku debatti selle üle, millisel juhul on põhjendatud isikule kahtlustuse esitamine ning millistest asjaoludest peaksid poliitikud otsuste tegemisel lähtuma. Kuna arvamuses näitlikustamiseks kasutatud andmeid oli varasemalt korduvalt avaldatud, ei saa pidada andmete avaldamisega seotud rikkumise raskust selliseks, et oodata kostjalt andmete täiendavat või põhjalikumat kontrollimist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2023 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 300 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud maakohtus jäid kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt pidi mõistlik inimene kogu konteksti arvestades kostja kommentaari esimesest lausest aru saama nii, et hageja on oma abikaasat ähvardanud, et see vaikiks (hageja vägivaldsusega seoses). Tegemist on faktiväitega. Kohus ei nõustunud kostjaga, et kostja on avaldanud üksnes arvamust või on tegemist väärtushinnanguga. Kostja avaldatud faktiväitest jääb keskmisele mõistlikule isikule mulje, et hageja on vägivaldne. Tegemist on hageja mainet kahjustava faktiväitega. Kuna avaldatud faktiväide kahjustas hageja mainet, ei oleks kostja tegu VÕS § 1047 lg 2 kohaselt õigusvastane, kui avaldaja tõendaks, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja ei tõendanud, et tema väide vastab tõele. Olukorras, kus kostja ei tõendanud hageja mainet kahjustava faktiväite tõesust, oleks ta vastutusest vabanemiseks pidanud tõendama, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma sellise faktiväite tõele mittevastavusest. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Kostja ei ole usutavalt põhjendanud faktiväite avaldamise suhtes õigustatud huvi esinemist. Ei esine piisavat seost faktiväite, mille kohaselt hageja on oma abikaasat ähvardanud, eesmärgiga, et abikaasa vaikiks, ning avaliku debati pidamisel selle üle, millisel juhul on põhjendatud isikule kahtlustuse esitamine ja millistest asjaoludest peaksid poliitikud otsuste tegemisel lähtuma. Kostja tegu ei muuda õiguspäraseks see, et ta võis faktiväidet esitades tugineda varem ajakirjandusest loetud infole. Kostja ei väitnud ega tõendanud ka seda, et ta kontrollis esitatud faktiväidet põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Seega ei esine VÕS § 1047 lg-st 3 tulenevaid aluseid kostja tegevuse õigusvastasuse välistamiseks. Kostja tegu on eelduslikult õigusvastane. Kuigi hageja on avaliku elu tegelane, ei pea ka avaliku elu tegelane taluma niivõrd intensiivset õiguste riivet, seda eriti olukorras, kus avaldatu ei seondu isiku avaliku tegevusega. Antud juhul ei kaalu kostja õigus sõnavabadusele üle hageja au teotamist ja maine kahjustamist. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu ning kohtu ette toodud asjaoludel ei nähtu, et sellised asjaolud saanuks objektiivselt esineda. Kostja tekitas hagejale kahju hooletusest VÕS § 104 lg 3 tähenduses, kuna ta ei täitnud hoolsuskohustust kontrollida avaldatavaid andmeid (VÕS § 1047 lg 3). Maakohus leidis, et asjaolusid kogumis hinnates on kohane hüvitis 300 eurot, millelt tuleb alates kohtuotsuse tegemisest arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kosta palub menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei hinnanud maakohus kommentaari avaldamise konteksti ning jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele, et avaldati faktiväiteid. Avaldatu konteksti ja mõistliku isiku vaate tuvastamisel on määravaks see, millise artikli juures ning millise kommentaari vastusena on avaldatud kommentaar lisatud. Vaidlusalune kommentaar avaldati artikli juures, milles teatatakse hagejale kehalise väärkohtlemise kahtlustuse esitamisest. Samuti on kommentaar avaldatud vastusena teisele kommentaarile, mille avaldaja on seisukohal, et juhul, kui hageja abikaasa on kinnitanud, et kehalist väärkohtlemist pole toimunud, ei ole põhjust ka „uurida ja kahtlustada“. Kostja avaldas vastusena eelnevale kommentaarile arvamust, et kahtlustuse esitamine võib olla põhjendatud ka olukorras, kus kannatanu ise pole väärkohtlemist kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt on vaidlusaluse kommentaari mõtteks juhtida tähelepanu sellele, et kannatanu ütlused on kriminaalmenetluses üksnes üheks tõendiks, mille põhjal ei ole võimalik lõplikult hinnata seda, kas mingi tegu on toime pandud või mitte. Kostja avaldas vaidlusaluses kommentaari lauses arvamust selle kohta, millistel juhtudel võiks kahtlustuse esitamine olla nn latentsete süütegude puhul põhjendatud. Maakohus ei hinnanud seda, millist tähendust omavad artikli sisu ning kommentaar millele vastati kostja kommentaari sisu tuvastamisel. Kommentaari ainus seos hagejaga on see, et see avaldati hageja kohta käiva artikli all. Eeltoodu ei tähenda vältimatult seda, et kommentaaris avaldatakse väiteid või hinnanguid hageja kohta. Kostja kasutas vaidlusaluses kommentaaris oma arvamuse näitlikustamiseks hageja kohta meedias avaldatud asjaolusid, esitamata faktiväiteid või andmata hinnanguid hageja või tema tegevuse kohta. Isegi kui kostja oleks avaldanud hinnanguid hageja kohta, siis ei olnud avaldatud hinnangud ebakohased. Kostja ei teinud vulgaarseid, inimväärikust alandavaid või mõnitavaid avaldusi, vaid panustas viisakalt ühiskondlikusse debatti. Olukorras, kus prokuratuur on esitanud hageja suhtes kahtlustuse, on adekvaatne ja põhjendatud seda kajastava artikli all esitada kommentaar selle kohta, millistel juhtudel on kostja hinnangul kahtlustuse esitamine põhjendatud, sh tugineda olukorra näitlikustamiseks meedias varasemalt avaldatule. Isegi kui kostja oleks avaldanud faktiväite, ei oleks selle avaldamine olnud õigusvastane. Maakohus ei hinnanud õigusvastasuse tuvastamisel seda, kes oli andmete avaldajaks ning kuidas see mõjutab andmete avaldamise õigusvastasust. Kostja ei ole meediaväljaanne või muu autoriteetne isik, kes peaks avaldatud andmeid äärmise põhjalikkusega kontrollima. Kostja näitlikustas oma arvamust kahtlustuse esitamise põhjendatuse kohta varasemalt erinevate meediaväljaannete avaldatud andmetega. Eelnevalt avaldatud artiklites on muuhulgas kirjeldatud, kuidas avaldatu põhineb mitmete erinevate isikute väidetel, kuidas meediaväljaanded on hageja suhtes avaldatut põhjalikult kontrollinud ning miks on peetud väidete avaldamist põhjendatuks. Sellises olukorras ei saanud kostjalt oodata, et andmeid tuleb veel mingil moel põhjalikumalt kontrollida. Maakohus ei hinnanud korrektselt hageja õiguste riivet VÕS § 1046 lg 1 kohaselt. Avalik kriitika hageja suhtes seostus üksnes asjaoludega, millest lähtuvalt esitati hagejale kahtlustus. Avalik debatt toimus selle üle, kas meediaväljaannetes välja toodud asjaoludel on hageja ministriametisse sobiv. Hageja õiguste riive ei olnud intensiivne. Avaliku elu tegelased peavad Riigikohtu ja EIK praktika kohaselt taluma ka põhjendamatut kriitikat ning ka ebakohaste faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika ei
pruugi olla õigusvastane. Samuti ei ole olnud hageja õiguste riive intensiivne, kuivõrd tegemist on artikli all avaldatud kommentaariga, mis ei jõudnud paljude isikuteni.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele menetluskulude kostja kanda jätmist.
vastu
ja
taotleb
selle
rahuldamata
ning
Hageja hinnangul arvestas maakohus kostja väite konteksti ning tuvastas selle pinnalt, et kostja kommentaar oli avaldatud hageja kohta. Kostja on väitnud, nagu oleks kommentaari ainus seos hagejaga, et see avaldati hageja kohta käivas artiklis. Samas on kostja kinnitanud, et kasutas arvamuse näitlikustamiseks hageja kohta meedias avaldatud asjaolusid. Kostja kommentaar on hagejaga seotud põhjusel, et see on avaldatud hagejaga seonduvas kontekstis ning selles on kasutatud hagejaga seonduvaid asjaolusid. Mõistlik inimene sai kostja kommentaarist aru, et see on avaldatud hageja kohta. Kostja avaldas faktiväite. Kostja ei põhjendanud, miks oleks maakohus pidanud kostja väite kvalifitseerima väärtushinnanguks. Kostja avaldas väite, nagu oleks hageja oma abikaasat ähvardanud. Kostja avaldatud väide on objektiivselt kontrollitav, sest kostja omistas hagejale konkreetse teo toimepanemise. Kostja avaldatud kommentaar teotab hageja au ja head nime. Kostja ei põhjendanud, miks peaks hageja taluma seda, et temast luuakse ebaõigesti mulje kui vägivaldsest inimesest. Kostja ei põhjendanud, et tal oleks olnud õigustatud huvi hageja õigusi kahjustavate ebaõigete andmete avaldamiseks. VÕS § 1047 lg 3 kohaldamise esimene eeldus on seetõttu täitmata. Lisaks ei ole kostja faktiväidet enne selle avaldamist kontrollinud. Kostja kinnitas maakohtu istungil, et tal puuduvad teadmised hageja tegude kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Hageja on esitanud nõude ebaõige faktiväite avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Puudub vaidlus, et kostja avaldas artikli „Prokuratuur esitas Marti Kuusikule kehalise väärkohtlemise kahtlustuse“ kommenteerimise alal kommentaari osana lause: „Kui abikaasal suu ähvardustega kinni pannakse, et siis pole nagu midagi olnud.“ Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas lausega hageja kohta hageja au teotava faktiväite.
8.Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 11.02.2004, 3-2-1-11-04 p 10). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 11). Võlaõigusseaduse § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist. Seega peab andmeid (faktiväidet) olema võimalik ümber lükata. Hageja leiab, et kostja esitas lausega: „Kui abikaasal suu ähvardustega kinni pannakse, et siis pole nagu midagi olnud.“ hageja kohta faktiväite, et hageja on oma abikaasat ähvardanud jätma kuriteost teatamata.
Eeltoodud Riigikohtu selgituse järgi käsitletakse faktiväitena isiku kohta andmeid sisaldavat lauset. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kõnealune lause faktiväide. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et mõistlik inimene pidi kogu konteksti arvestades kostja kommentaari esimesest lausest aru saama nii, et hageja on oma abikaasat ähvardanud, et see vaikiks (hageja vägivaldsusega seoses). Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väitega, et kostja ei avaldanud vaidlusaluses lauses andmeid hageja kohta. Sõna „kui“ lause ees alustab tingimust väljendavat või tingimuse varjundiga lauset (veebis: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kui). Avaldatud lause on seega tingimuslause, mis väljendab võimaliku sündmuse võimalikku põhjust (Eesti keele lauseõpetus. Komplekslause, M. Erelt, Tartu 2014, lk 109). Teiseks on lause umbisikulises tegumoes. Umbisikuline tegumood näitab, et tegijaks on keegi tundmatu tegija, niinimetatud umbisik, kes jääb lauses väljendamata (veebis: https://arhiiv.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4&id=189). Seega on avaldatud lause esiteks tingimuslik, ehk selles ei ole esitatud faktiväidet ega väärtushinnangut. Tingimuslikku lauset ei saa kontrollida, ega tema tõesust või väärust kohtumenetluses tõendada. Teiseks ei ole lause esitatud ühegi konkreetse isiku kohta, vaid on umbisikuline. Vaidlusaluse lause ümberlükkamine oleks sisutu, mis näitab omakorda, et tegemist ei ole faktiväitega. Kostjal tuleks lause ümberlükkamisel kinnitada: „Kui abikaasal ei panda suud ähvardustega kinni, et siis on nagu midagi olnud“. Isegi kui lause käiks hageja kohta, ei oleks tegemist faktiväidet sisaldava lausega. Lauset tuleks sel juhul lugeda järgmiselt: „Kui hageja abikaasal suu ähvardustega kinni paneb, et siis pole nagu midagi olnud.“
9.Lauset ning selles esitatud võimalike väiteid tuleb hinnata arvestades konteksti. Põhimõtteliselt on võimalik, et ka umbisikulise teguviisiga tingimuslauses on esitatud isiku suhtes faktiväide, kui see tuleneb lause avaldamise kontekstist. Käesoleval juhul tuleb konteksti hindamisel arvestada, et: hageja suhtes oli varasemalt avaldatud mitmeid põhjalikke artikleid, milles mh avaldati hagejat tundvate inimeste väiteid, et hageja oli oma abikaasa suhtes vägivaldne ning sh ähvardas teda (dtl 56–89); kostja avaldas oma kommentaari artiklile, mille kohaselt esitas prokuratuur hagejale kehalise väärkohtlemise kahtlustuse (dtl 90–91); kostjas vastas varasemale kommentaarile: „On ju abikaasa fikseeritud tunnistus – ei kinnita kehalist väärkohtlemist! Ja ikka keegi uurib ja kahtlustab. Pole ju kannatanu avaldustki? Meenutab Savisaare keissi kus ka kohus käib aga süüdlane on õigeks mõistetud! Ajuvabadus!“; täielik kostja avaldatud kommentaar oli: „Kui abikaasal suu ähvardustega kinni pannakse, et siis pole nagu midagi olnud. Kui terve tutvusringkond räägib, et naine saab kodus peksa, siis pole ka midagi olnud. Kui kehavigastustega haiglas käib, siis pole ka midagi olnud. Kas naine peab meie riigis riigikogu ees pealtvaatajate ja kaamerate silme all peksa saama, et osad poliittegelased julgeksid öelda, et asi pole õige?“ Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kostja avaldatud lauset kontekstis hinnates, et lauses on esitatud hageja kohta faktiväide. Hageja ning maakohus on avaldatud lauset tõlgendanud liiga laialt ning andnud lausele sisu, mida sellel ei ole. Ükski kostja kommentaari lause ei sisalda hageja nime. Hinnates kostja kogu kommentaari vastusena eelmisele kommentaarile ei nähtu samuti, et esimeses lauses avaldatakse hageja kohta andmeid. Kostja kommentaarile eelnenud kommentaar toob esile, et on olemas hageja abikaasa tunnistus, mis kinnitab kehalise väärkohtlemise puudumist. Seejärel avaldab eelnev kommentaar halvakspanu, et vaatamata sellele on hagejale esitatud kahtlustus. Kostja kommentaar toob eelnevale vastuseks välja
kolm hüpoteetilist olukorda ning küsib, kas nende esinemine tähendab, et midagi (kehalist väärkohtlemist) ei ole olnud. Viimases lauses küsib kostja utreeritult, kas naise kehaline väärkohtlemine peab toimuma avalikult, et poliitikud julgeksid öelda, et asi pole õige. Ringkonnakohtu hinnangul on konteksti arvestades käsitletava lause sisuks tõdemus, et kui abikaasat on ähvardatud kehalisest väärkohtlemisest mitte rääkima, ei välista see kehalise väärkohtlemise tegelikku toimumist. Kuigi kommentaaris on käsitletud hüpoteetiliselt hageja kohta ajakirjanduses käsitletud faktiväiteid, ei tähenda see, et kommentaar väidab midagi hageja kohta. Kostja on käsitlenud mõistlikule inimesele arusaadavalt hüpoteetilist olukorda. Põhjendatud ei ole hinnata lauset hageja kohta käivaks eelduslikult ja otsitult. Hinnata tuleb seda, mida kostja päriselt kirjutas.
10.Väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, ning seda on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärsust (vt nt RKTKo 13.04.2007, 3-21-5-07, p 26). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käsitletav lause ei sisalda endas väärtushinnangut. Lauses ei antud hinnangut, vaid räägiti hüpoteetilisest faktilisest olukorrast, milles teadmata isiku tegevus põhjustab teatud tagajärje.
11.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Kostja ei tekitanud seega hagejale õigusvastaselt kahju, mistõttu ei saa hageja VÕS § 1043 alusel kahju hüvitamise nõuet rahuldada.
12.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu suuruseks maakohtus õigusabikulu 2677 eurot 50 senti (13 tundi 45 minutit hinnaga 210 eurot/h km-ga), millele lisandub kulu maakohtu istungil osalemisele 280 eurot (1 tund 20 minutit hinnaga 210 eurot/h km-ga). Ringkonnakohtus on kostja menetluskulu suuruseks 2536 eurot 63 senti, sh õigusabikulu 2116 eurot 63 senti (5 tundi 15 minutit hinnaga 210 eurot/h km-ga + 4 tundi 45 minutit hinnaga 213,50 eurot/h km-ga) ja riigilõiv 420 eurot. Kostja palub mõistja menetluskulude väljamõistmisel välja ka viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele maa- ja ringkonnakohtus vastu. Õigusabi andmiseks kulunud aeg on üle paisutatud. Hagiavalduse ning selle lisadega tutvumise, õigusliku analüüsi ja suhtluse kliendiga ajakuluks tuleb lugeda maksimaalselt 2 tundi 30 minutit; hagiavaldusele vastuse koostamise ajakuluks maksimaalselt 4 tundi; kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu on ülepaisutatud; apellatsioonkaebuse vastusega tutvumise ning sellele vastamise põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 3 tundi 30 minutit. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning hageja vastuväiteid tuleb kostja esindaja ajakulu suurust maakohtus vähendada 2 tunni võrra. Hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks menetluskuluna maakohtus 2537 eurot 50 senti (13 tundi 5 minutit hinnaga 210 eurot/h km-ga) ja ringkonnakohtus 2536 eurot 63 senti (õigusabikulu 2116 eurot 63 senti + riigilõiv 420 eurot), millele lisandub viivis.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.