X hagi Y vastu mittevaralise kahju ja lisanduva viivise nõudes
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 04.01.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosaline ja tema esindaja ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): X, lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 04.01.2023 määrus tühistada osas, milles maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast (resolutsiooni punkt 1), ja saata asi hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 01.12.2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitise ja lisanduva viivise nõudes. Hageja tõi esile, et kostja rikkus hageja isikuõigusi ebakohase väärtushinnangu avaldamisega ja palus selle eest mõista välja õiglase hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Lisaks nõudis hageja viivist kohtu määratava hüvitise summalt alates hagi esitamisest seadusjärgses määras.
2.Hageja nimetas hagi hinnaks 600 eurot. Ta põhjendas, et senises kohtupraktikas on sarnased hüvitised jäänud vahemikku 500–600 eurot. Ühest küljest palus hageja võtta arvesse elukalliduse tõusu ja inflatsiooni, mille tõttu varasemate aastate kohtupraktika kopeerimine ilma hüvitisi suurendamata ei taga ajakohast kompensatsiooni. Viivise nõuet ei tule hagihinna määramisel arvesse võtta, sest viivist arvutatakse nõudelt, mitte hagihinnalt (vt Tartu Ringkonnakohtu 6. septembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-17805, p 22). Lähtudes enda nimetatud hagihinnast, tasus hageja riigilõivu 175 eurot.
3.Maakohus jättis hagiavalduse 12.12.2022 kirjaga käiguta ja kohustas hagejat tasuma riigilõivu. Kohtule jäi arusaamatuks hagihinna kujunemine. Hagiavalduse resolutsiooni järgi palub hageja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel, mille hind oleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg-te 1 ja 3 järgi 3500 eurot. Hagi põhjendavas osas palus hageja määrata hüvitiseks vähemalt 600 eurot. Kohus selgitas, et ei
lähtu eeldusest nagu oleks mittevaralise hagi hind hageja nõudes 500-600 eurot. Kui hageja taotleb kahjuhüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, lähtub kohus seaduses sätestatud eeldusest ja hagihinnaks jääb sel juhul 3500 eurot.
4.Hageja esitas 19.12.2022 vastuväite ja tähtaja pikendamise taotluse. Ta leidis, et TsMS § 132 lg-s 1 eeldusena nimetatud hinda ei saa rakendada, vaid hagihind peab vastama hagis nõutava hüve tegelikule suurusele. Juhul, kui kohus jätab vastuväite rahuldamata, palus hageja täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kohus jättis 21.12.2022 e-kirjaga hageja vastuväite ja tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus keeldus 04.01.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud otsustas kohus jätta hageja kanda. Hagi menetlusse võtmisest keeldumist põhjendas maakohus järgmiselt: -
-
-
-
TsMS § 340 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui menetlusosaliste esitatud avaldus või vastuväide ei vasta vorminõuetele, või on esitatud muude puudustega, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. TsMS § 147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (TsMS § 371 lg 1 p 10). kohtule pole esitatud teavet, et hageja oleks tasunud nõutavas ulatuses riigilõivu. Kohus võib keelduda TsMS § 3401 lg 2 alusel avalduse menetlemisest juhul, kui kohus on andnud avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, aga avaldaja kohtu osundatud puudust ei kõrvalda. Kohus määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, aga hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud; kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel, sest hageja ei kõrvaldanud avalduses esinevaid puudusi tähtaegselt. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale TsMS § 372 lg 4 alusel.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
6.Hageja esitas 20.01.2023 määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja leidis jätkuvalt, et ta on nimetanud õige hagihinna ja tasunud piisava riigilõivu.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 24.01.2023.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Ülejäänud osas pole maakohtu lahend vaidlustatav. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast alusel, et hageja ei olnud tasunud nõutud riigilõivu täies ulatuses. Maakohtu määruses viidatud TsMS § 3401 lg 2 ei anna iseseisvat õiguslikku alust menetlusdokumendi menetlemisest keeldumiseks. Ringkonnakohus maakohtu arusaamaga põhjenduse osas ei nõustu.
9.1.Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtub riigilõivu tasumine summas 175 eurot. Vastav makse on seotud käesoleva kohtuasjaga. 2 (4)
9.2.Maakohus on 12.12.2022 e-kirjas selgitanud, et hagejal tuleb täiendavalt tasuda 245 eurot riigilõivu. Saadetud e-kirjast nähtub arusaam, et käesoleva asja hinna määramisel tuleb lähtuda TsMS § 132 lg-s 1 nimetatud eeldatavast summast 3500 eurot. Selline arusaam võib olla liiga üldistatud ja ennatlik. Maakohtu määrus ei ole kõnealuses osas ka piisavalt põhjendatud, millega maakohus rikkus TsMS § 465 lg 2 p 8. Käesolevas ja eelmises punktis märgitud kaalutlustel ei tohtinuks maakohus keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel.
9.3.Käesolevaga sarnases asjas tsiviilasja hinna määramise kohta selgitab ringkonnakohus järgmist.
9.3.1.TsMS § 132 lg 3 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks ka au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Õige on maakohtu selgitus hagejale, et sellise nõude puhul eeldatakse TsMS § 132 lg 1 järgi, et hagihind on 3500 eurot. TsMS § 132 lg 2 võimaldab kohtul aga määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt esimeses lõikes sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, mh asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut.
9.3.2.Niisiis on õige ka hageja põhjendus, et TsMS § 132 lg 1 näeb ette üksnes eelduse, millest kohus saab teise lõike järgi kõrvale kalduda. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et nõudes mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, võib hageja hagi põhjendustes tuua välja, milline võiks tema arvates olla õiglane hüvitis. Selline hagejapoolne summa nimetamine võib olla üks asjaolu, mis võimaldaks määrata hagihinna erinevalt TsMS § 132 lg-s 1 sätestatust. Kui hageja väljatoodud summa jääb alla viidatud lõikes nimetatud eelduslikku hagihinda, võiks üldjuhul sellest lähtudes ka hinna määrata (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, § 132, p 3.5.c). Siiski ei ole kirjeldatud õiguskäsitlus kohtule siduv.
9.3.3.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul piisava selgusega viidanud senisele kohtupraktikale ja selles kujunenud hüvitiste summale vahemikus 500–600 eurot. Hageja märgitud vahemikuga arvestamist hagi hinna määramisel ei takista taotlus, et kohus arvestaks asja lahendamisel elukalliduse tõusu ja inflatsiooniga. Põhimõtteliselt võib nõustuda hagejaga, et käesolevas asjas esitatud hagiga taotletav hüvitis kaotab aja jooksul oma mõtte, kui hüvitise summa püsib läbi aastate kohtupraktikas muutumatuna. Niisiis saa selgi põhjusel eirata TsMS § 122 lg 2, mille kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
9.3.4.Küll aga ei ole kohtul kohustust määrata hagi hinda hageja soovitud viisil. TsMS § 132 lg 2 annab kohtule avara kaalumisruumi, mille teostamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid. Ühe sellise asjaoluna saab kohus hinnata, kas TsMS §-s 366 ette nähtud võimaluse kasutamine taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel tähendab ühtlasi TsMS § 132 lg 1 eelduse rakendumist (nii nt Tartu Maakohtu 8. veebruari 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-18815, p 4 teine lõik). Ringkonnakohtu hinnangul on see lubatav ja legitiimne põhjendus. Kui aga maakohus eelistab määrata hagihinna hageja nimetatud summa põhjal, on kohane lisaks lähtuda TsMS § 133 lg 2 reeglist.
9.3.5.Olenemata sellest, millise käsitluse järgi maakohus käesolevas asjas hinna määrab, sh millised asjaolud loeb hinna määramisel oluliseks, peab kohus vastavat kaalutlusotsust kohaselt põhjendama. Vaidlustatud määruses neid põhjendusi ei sisaldu, mis toob kaasa määruses sisalduva keeldumisotsustuse tühistamise.
9.4.Maakohtul tuleb hagi menetlusse võtmise etapis määrata hagihind ja selle põhjal otsustada, kas hagejal on kohustus tasuda täiendavat riigilõivu. Kui maakohus leiab, et seni tasutud lõiv ei ole piisav, siis tuleb anda konkreetselt nimetatud summas täiendava lõivu tasumiseks mõistlik tähtaeg. 3 (4)
10.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
11.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.