OÜ Aktiva Finance Group hagi Y D vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
4554,45 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nendeHageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S R Kostja: Y D (isikukood 48505160260)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi Y D vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-24-127752 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 31.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3300,17 euro saamiseks. Kohus tegi 02.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 11.09.2024 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Hageja esitas 01.10.2024 (täiendatud 07.10.2024) Harju Maakohtule hagi Y Di vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 01.10.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt xxx OÜ (esialgne krediidiandja) ja kostja Y Di vahel 30.04.2018 sõlmitud krediidikontolepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 2631,48 eurot, intresse 305,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 514,92 eurot, võla sissenõudekulu 50 eurot ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 02.10.2024 määraga 40,01% aastas.
4.Krediidikontolepingut nr XXX muudeti korduvalt ning selle tingimused olid järgmised:
4.1.30.04.2018 lepingu kohaselt oli lepingu krediidi kulukuse määraks 49%, krediidisumma 1000 eurot, intressimäär 40,02% aastas, osamaksete arv 24, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot;
4.2.13.05.2018 lepingu muudatuse krediidi kulukuse määraks on 49%, krediidisumma 1300 eurot, intressimäär 39,99% aastas, osamaksete arv 24, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot;
4.3.17.05.2018 lepingu muudatuse krediidi kulukuse määraks on 49%, krediidisumma 1700 eurot, intressimäär 39,99% aastas, osamaksete arv 36, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot;
4.4.17.09.2019 lepingu muudatuse krediidi kulukuse määraks on 49%, krediidisumma 2000 eurot, intressimäär 39,99% aastas, osamaksete arv 60, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot;
4.5.21.09.2019 lepingu muudatuse krediidi kulukuse määraks on 49%, krediidisumma 2500 eurot, intressimäär 39,99% aastas, osamaksete arv 60, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot;
4.6.29.09.2019 lepingu muudatuse krediidi kulukuse määraks on 49%, krediidisumma 2700 eurot, intressimäär 40,01% aastas, osamaksete arv 48, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot.
5.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 21.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 04.04.2024. Esialgne võlausaldaja luges lepingu alates 05.04.2024 ülesöelduks, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6.Kostja oli võlgnevuses kolme üksteisele järgneva osamaksega, s.o alates 20.01.2024 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 20.03.2024 osamakseni.
2-24-127752
7.xxx OÜ (esialgne võlausaldaja) loovutas 09.04.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
8.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
põhivõlg 2631,48 eurot 05.04.2024 seisuga, kuivõrd lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti 2500 eurot;
intressid 305,19 eurot perioodi 20.01.2024 kuni 05.04.2024 eest intressimääraga 40,01% aastas ehk 34,11+85,66+80,13+105,29 ning intress perioodi 1.03.2024 kuni 5.04.2024 eest 105,29 eurot (2631,48 * 40,01% / 360 x päevade arv 36);
võla sissenõudmiskulud 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 18.04.2024 kiri 25 eurot; 14.05.2024 kiri 5 eurot; 27.06.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud);
sissenõutavaks muutunud viiviseid 514,92 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 2631,48 eurot alates 09.04.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 01.10.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 40,01% aastas;
edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 02.10.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 40.01% aastas.
9.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 30.04.2018 sõlmitud krediidikontolepingu nr XXX ja selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel 13.05.2018, 17.05.2018, 17.09.2019, 21.09.2019 ja 29.09.2019 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses avaldatud andmetest. Samuti teostati päringud Creditinfo.ee (30.04.2018 ja 21.09.2019) ja taust.ee (17.09.2019 ja 29.09.2019), et kontrollida kliendi varasemat maksekäitumist ja võimalikke maksehäireid ning teostati päringud Pensioniregistrisse ja analüüsiti kliendi poolt edastatud kontoväljavõtet, et kontrollida kliendi sissetulekute ja regulaarsete kohustuste andmeid. Vastavalt Pensioniregistri päringule tuvastati kliendi kuue kuu keskmiseks töötasuks 554,77 eurot. Kostja kohustustena tuvastati tarbimislaen kuumaksega 100 eurot ja tarbimislaen kuumaksega 46,46 eurot – kokku arvestati finantskohustusteks 146,46 eurot. Lisaks igakuistele finantskohustustele arvestati ka kliendi kuludeks tema igakuised majapidamiskulud summas 150 eurot. Lisaks eelmainitule arvestati kostja krediidivõimekuse arvutuses ka krediidikonto nr XXX kuumakse summas 62,23 eurot. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kliendi krediidivõimelisust igakuise reserviga 196,08 eurot (554,77 - 146,46 - 150 - 62,23).
10.Krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel 13.05.2018 kontrolliti kliendi sissetulekute andmeid Pensioniregistrist. Vastavalt Pensioniregistri päringule tuvastati kliendi nelja kuu keskmiseks töötasuks 832,16 eurot. Krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise taotluse 13.05.2018 menetlemisel arvestati kostja finantskohustustena tarbimislaen kuumaksega 100 eurot ja tarbimislaen kuumaksega 46,46 eurot – kokku arvestati finantskohustusteks 146,46 eurot. Lisaks igakuistele finantskohustustele arvestati ka kliendi kuludeks tema igakuised majapidamiskulud summas 150 eurot- Lisaks eelmainitud sissetulekule, finantskohustustele ja majapidamiskuludele
2-24-127752 arvestati kliendi krediidivõimekuse arvutuses ka krediidikonto nr XXX kuumakse summas 80,90 eurot. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kliendi krediidivõimelisust igakuise reserviga 454,8 eurot (832,16 - 146,46 - 150 - 80,90).
11.Krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel 17.05.2018 kontrolliti kliendi sissetulekute andmeid pangakonto väljavõttelt, millest tuvastati kostja nelja kuu keskmiseks töötasuks 961,21 eurot. Krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise taotluse 13.05.2018 menetlemisel arvestati kostja finantskohustustena tarbimislaen kuumaksega 100 eurot, tarbimislaen kuumaksega 46,46 eurot, tarbimislaen kuumaksega 17,22 eurot, tarbimislaen kuumaksega 200 eurot, tarbimislaen kuumaksega 96,19 eurot, krediitkaardi hooldustasu 1,30 eurot – kokku arvestati finantskohustusteks 471,17 eurot. Lisaks igakuistele finantskohustustele arvestati ka kliendi kuludeks tema igakuised majapidamiskulud summas 200 eurot. Lisaks eelmainitud sissetulekule, finantskohustustele ja majapidamiskuludele arvestati kliendi krediidivõimekuse arvutuses ka krediidikonto nr XXX kuumakse summas 83,35 eurot. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kliendi krediidivõimelisust igakuise reserviga 206,69 eurot (961,21 - 471,17 - 200 - 83,35). 12.Krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel 17.09.2019 kontrolliti kliendi sissetulekute andmeid pangakonto väljavõttelt, millest tuvastati kostja nelja kuu keskmiseks töötasuks 1066,14 eurot. Krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise taotluse 13.05.2018 menetlemisel arvestati kostja finantskohustustena tarbimislaen kuumaksega 377 eurot, tarbimislaen kuumaksega 17,35 eurot, tarbimislaen kuumaksega 60 eurot, tarbimislaen kuumaksega 109,49 eurot – kokku arvestati finantskohustusteks 563,84 eurot. Lisaks igakuistele finantskohustustele arvestati ka kliendi kuludeks tema igakuised majapidamiskulud summas 300 eurot. Lisaks eelmainitud sissetulekule, finantskohustustele ja majapidamiskuludele arvestati kliendi krediidivõimekuse arvutuses ka krediidikonto nr XXX kuumakse summas 77,68 eurot. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kliendi krediidivõimelisust igakuise reserviga 124,62 eurot (1066,14 - 563,84 - 300 - 77,68).
13.Krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel 21.09.2019 kontrolliti kliendi sissetulekute andmeid pangakonto väljavõttelt, millest tuvastati kostja nelja kuu keskmiseks töötasuks 1066,14 eurot. Krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise taotluse 13.05.2018 menetlemisel arvestati kostja finantskohustustena tarbimislaen kuumaksega 377 eurot, tarbimislaen kuumaksega 17,35 eurot, tarbimislaen kuumaksega 60 eurot, tarbimislaen kuumaksega 109,49 eurot – kokku arvestati finantskohustusteks 563,84 eurot. Lisaks igakuistele finantskohustustele arvestati ka kliendi kuludeks tema igakuised majapidamiskulud summas 200 eurot. Lisaks eelmainitud sissetulekule, finantskohustustele ja majapidamiskuludele arvestati kliendi krediidivõimekuse arvutuses ka krediidikonto nr XXX kuumakse summas 96,67 eurot. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kliendi krediidivõimelisust igakuise reserviga 205,63 eurot (1066,14 - 563,84 - 200 96,67).
14.Krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel 29.09.2019 kontrolliti kliendi sissetulekute andmeid pangakonto väljavõttelt, millest tuvastati kostja nelja kuu keskmiseks töötasuks 1066,14 eurot. Krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise taotluse 13.05.2018 menetlemisel arvestati kostja finantskohustustena tarbimislaen kuumaksega 377 eurot, tarbimislaen kuumaksega 17,35 eurot, tarbimislaen kuumaksega 60 eurot, tarbimislaen kuumaksega 109,49 eurot – kokku arvestati finantskohustusteks 563,84 eurot. Lisaks igakuistele finantskohustustele arvestati ka kliendi kuludeks tema igakuised majapidamiskulud summas 300 eurot. Lisaks eelmainitud sissetulekule, finantskohustustele ja majapidamiskuludele arvestati kliendi krediidivõimekuse arvutuses ka
15.Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid. Samuti on kostja täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ligi 5 aastat, mis tõendab, et esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.Hageja esitas 10.12.2024 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse kohaselt on kostja saanud krediiti kokku 10 622,20 eurot ning teinud seejuures tagasimakseid 13 217,28 eurot.
17.Kostja Y Dile on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 24.10.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt. 19.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
20.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
21.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
22.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, avalike registrite (Creditinfo.ee, taust.ee, Pensioniregister) ja kontoväljavõtte alusel.
23.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,
2-24-127752 mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
24.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
25.Hageja selgitab küll, et algne krediidiandja kogus ja kontrollis konto väljavõtet nii algselt lepingu sõlmimisel kui ka põhitingimuste muutmisel ehk limiidi suurendamisel.
26.Algne leping limiidiga 1000 eurot sõlmiti 30.04.2018. Selle lepingu sõlmimisele eelnevalt ei ole krediidiandja kontoväljavõtet kogunud. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses 30.04.2018 lepingu sõlmimisel. Üksnes kostja esitatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine, samuti sissetuleku kontroll Pensionite registrist pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
27.Krediidilimiidi esmasel suurendamisel 13.05.2018 kogus algne krediidiandja konto väljavõtte perioodil 17.05.2017 kuni 11.05.2018. Kontoväljavõttelt nähtub, et 30.04.2018 seisuga (dtl 84), kui kostjale võimaldati algset krediiti oli kostja majanduslikes raksustest, kostja konto väljavõte oli 0.95 sendiga miinuses ning kostja kontol olid eelnevad ebaselged ülekanded teistelt kontodelt, samuti kasutas kostja saadud krediiti teiste kohustuste täitmiseks xxx OÜ ees (viitega SR3226703).
28.Viimased suurendamised tehti 17.09.2019 (limiiti suurendati 2000 euroni), 21.09.2019 (limiiti suurendati 2500 euroni) ja 29.09.2019 (limiiti suurendati 2700 euroni) ning kõigi kolme suurendamise puhul lähtuti kontoväljavõttest kuni 18.08.2019 (dtl 88-113).
29.Sealjuures nähtub kontoväljavõttelt, et kostja teeb omale sama krediidikonto lepingu XXX alt väikestes summades (50-70 eurot) väljamakseid siis, kui kostja rahaliste vahendite jääk on väga väike, ning kasutab väljamakseid argikulude kandmiseks (maksed toidupoes jmt). 18.08.2019 seisuga on kostja kontojääk 1,33 eurot. Kontolt on näha, et kostja ei ole võimeline teenindama isegi olemasolevaid laene, rääkimata limiidi suurendamisest 12 päeva jooksul 700 euro võrra. 30. Nõustuda ei saa ka hageja järeldusega, et vastutustundliku laenamise põhimõttega võiks olla kooskõlas, et isik, kelle sissetulek on 1066,14 eurot, maksab igakuiselt krediidikohustuste katteks 679,36 eurot ehk 63,72% oma sissetulekust.
31.Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS §
403 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
32.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
2-24-127752
33.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
34.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
35.Hageja on 10.12.2024 seisukohas avaldanud, et kostja on lepingu alusel saanud krediiti kokku 10 622,20 eurot ning teinud seejuures tagasimakseid 13 217,28 eurot, mistõttu juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks. Hageja esitas eeltoodu tõendamiseks ka kostja krediidikonto kasutamise väljavõtte (dtl 174-195).
36.Kohus tutvunud krediidikonto kasutamise väljavõtte ja hageja 10.12.2024 seisukohas avaldatuga, leiab, et hagejal puudub kohtuotsuse tegemise seisuga kostja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ja kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
38.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
39.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.