2-24-9353/7 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

laenusumma 19 550 eurot, intressimäär 10,9%, laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 25.04.2031, osamaksete arv 107, laenulepingu sõlmimise tasu 293,25 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,99 eurot. Kohus kontrollis, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping, see oli tarbijakrediidilepingule ettenähtud vormis ning ei olnud tühine krediidi kulukuse määra ületamise tõttu. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenu andmise eel koguti kostja pangakonto väljavõte 5,5 kuu kohta, et tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul 3105 eurot ning krediidikohustused 1345,32 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et laenusumma 19 550 eurot on kostjale välja makstud 23.05.2022. Laenusummast on maha arvestatud lepingutasu 293,25 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited, et kostja jäi tagasimaksetega viivitusse ning kui kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega, saatis krediidiandja 29.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava kahenädalase tähtaja võla tasumiseks. Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väite, et kostja ei tasunud võlga ka täiendava tähtaja jooksul ja et krediidiandja saatis 18.04.2024 kostjale lepingu lõpetamise teate. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et lepingu üles ütlemise hoiatus ja teade saadeti posti teel kostja kodusele aadressile xxx. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et krediidiandja ütles makseviivituse tõttu lepingu üles 18.04.2024 ning kogu põhivõlg muutus sissenõutavaks. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostja on hagejale tasunud põhiosa katteks 2077,06 eurot ja peale lepingu ülesütlemist ei ole kostja hagejale tasunud ühtegi makset. Seega on kostja põhivõla jääk 17 472,94 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostjal on intressivõlgnevus alates 25.10.2023 (17. osamaksest) kuni ülesütlemiseni s.o 18.04.2024, kokku summas 1022,31 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et lepingu kohaselt tuli tasuda lepingu haldustasu 1,99 eurot kuus ning et 18.04.2024 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 25.09.2023-25.03.2024 laenuhaldustasud, kokku 12,34 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et hageja on saatnud kostjale 15.01.2024 tasulise meeldetuletuskirja ja et vastavalt üldtingimuste p 4.3 ja 5.3 ja VÕS § 113 2 lg 1 tuleb kostjal hagejale hüvitada võla sissenõudmise kulu 5 eurot. Pooled on lepingus nr CL-EEC-22009160 kokku leppinud, et viivisemäär on intressimääraga võrdne, so 10,90% aastas. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

5.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 1260 eurot ja lepingulise esindaja tasu 100 eurot. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1260 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 20 719,78 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 1260 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 1260 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas (10.06.2024 arvel nr 9339) märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega, milles kostja ei ole aktiivselt osalenud. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu 100 eurot. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1360 eurot, millest 1260 eurot on riigilõiv ja 100 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1360 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).