Luminor Bank AS-i hagi MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskuse ja J-M O vastu võlanõudes Hageja nõuded kostja 1 vastu 565 036,70 eurot
Tsiviilasja hind
Hageja nõuded kostja 2 vastu 50 000,00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936), volitatud esindaja M M Kostja 1 MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus (registrikood 80332302), seaduslik esindaja JM O Kostja 2 J-M O(isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 21.11.2024
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Mõista MTÜ-lt Eesti Väikesadamate Arenduskeskus ja J-M O solidaarselt Luminor Bank AS kasuks välja põhivõlgnevus 50 000 eurot. 3. Mõista MTÜ-lt Eesti Väikesadamate Arenduskeskus Luminor Bank AS kasuks välja põhiosa võlgnevus 36 416,83 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks (05.05.2022) sissenõutavaks muutunud viivised 30 847,37 eurot.
4.Mõista MTÜ-lt Eesti Väikesadamate Arenduskeskus Luminor Bank AS kasuks välja viivised põhinõude summalt 86 416,83 eurot lepingujärgses viivisemääras 25% aastas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (06.05.2022) kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 86 416,83 eurot.
Võtta käesolevas tsiviilasjas vastu osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus põhinõude 340 700,60 euro osas ja põhinõudelt 340 700,60 eurot edasiulatuva
viivise osas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus kanda.
7.Mõista MTÜ-lt Eesti Väikesadamate Arenduskeskus Luminor Bank AS kasuks välja menetluskulud 5000 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 5000 eurolt tuleb MTÜ-l Eesti Väikesadamate Arenduskeskus tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Harju Maakohtu menetluses on Luminor Bank AS (hageja) hagi MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskuse (kostja 1) ja J-M O(kostja 2) vastu.
2.Hageja ja kostja 1 sõlmisid 10.11.2017 laenulepingu nr xxx (edaspidi laenuleping). Laenulepingu p-i 2.1 alusel kohustus hageja andma kostjale 1 laenu 500 000,00 eurot. Hageja kandis laenulepingu p-i 3.2 alusel laenusumma kostja arvelduskontole kahes osas, so 13.11.2017 summas 200 000,00 eurot ning 28.12.2017 summas 300 000,00 eurot. Laenuleping sõlmiti tähtaegselt kuni 28.12.2021. Kostja kohustus laenu põhiosa tagasi maksma ühes osas laenu tagastamise tähtpäeval 28.12.2021 (laenulepingu p 4.3). Laenulepingu p-i 5 alusel tuli kostjal 1 tasuda laenulepingu kehtivuse jooksul igakuiselt iga kuu 28. kuupäeval intressi intressimarginaaliga 3% aastas + EURIBOR.
3.Laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 2 10.11.2017 käenduslepingu nr xxx (edaspidi käendusleping), mille p-de 1 ja 3 järgi vastutab kostja 2 laenuandja ees kõigi kostja 1 kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr xxx. Käenduslepingu p 4 järgi on kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 50 000,00 eurot.
4.Kostja 1 ei tasunud hagejale laenulepingu põhiosa tähtaegselt, mistõttu edastas hageja 13.01.2022 kostjale 1 ja kostjale 2 nõudekirja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.01.2022. Kostjad ei tasunud tekkinud võlgnevust hageja poolt antud tähtajaks. Kostja 1 tasus pärast laenulepingu lõppemist ehk pärast 28.12.2021, kokku 75 748,03. Hageja arvestas nimetatud summast 8 243,70 eurot viivise katteks ja ülejäänud summa 67 504,33 eurot põhikohustuse katteks. 5. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja kasuks välja 50 000,00 eurot, mõistja kostjalt 1 hageja kasuks välja 407 964,80 eurot, millest 377 117,43 eurot moodustab põhiosa võlgnevuse ning 30 847,37 eurot viivise võlgnevuse; mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja viiviseid määraga 25% aastas põhinõudelt summas 427 117,43 eurot hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni nõude kohase täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud kostja 1 kanda.
6.Hageja palub 19.11.2024 menetlusdokumendis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista laenulepingust tulenev põhiosa võlgnevus 50 000 eurot; mõista kostjalt 1 lisaks eelnevale hageja kasuks välja laenulepingust tulenev põhiosa võlgnevus 36 416,83 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks (05.05.2022) sissenõutavaks muutunud viivised 30 847,37 eurot; mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja viivised põhinõude summalt 86 416,83 eurot lepingujärgses viivisemääras 25% aastas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (06.05.2022) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas 86 416,83 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja 1 kanda ning mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja hagiavalduse esitamisega seotud menetluskulud summas 5000 eurot. Samuti palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja 1 tasuma alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagejale on põhiosa katteks laekunud 25 000 eurot. Tegemist on OÜ xxx garantiiga summas 25 000 eurot. Samuti on hagejale põhiosa katteks laekunud 315 700,60 eurot. Tegemist on xxx SA tagatise osalise ja avansilise väljamaksega.
7.Vastuseks kohtunõudele leiab hageja 08.11.2022 seisukohas, et viivised summas 8243,70 eurot on arvestatud perioodi 29.12.2021 - 21.01.2022 eest. Üksnes kostjate mittenõustumine viiviste võlgnevusega ei saa olla aluseks viivisenõude vähendamiseks.
8.21.11.2024 toimunud kohtuistungil loobus hageja osaliselt kostjate vastu esitatud põhinõudest ja osaliselt viivisenõudest. 22.11.2024 menetlusdokumendis täpsustab hageja, et loobub põhinõudest 340 700,60 eurot ja edasiulatuvast viivisest alates hagiavalduse esitamisest samalt summal (dtl 153).
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
9.Kostja 1 ei eita oma kohustusi hageja ees ja on korduvalt teinud hagejale ettepanekuid kokkuleppe sõlmimiseks kohustuse täitmise osas. Kohustuste tekkimise põhjuseks hageja ees on kostja 1 koostööpartneri ja projektijuhi poolt koostöös kolmandate isikute, panga töötaja ja raamatupidajaga toime pandud ulatuslik majanduskuritegu, mille uurimiseks ning kahjude hüvitamiseks on prokuratuur algatanud kriminaalasja xxx. Kostja 1 ei nõustu viivistega, kuna leiab, et vaatamata kostja 1 korduvatele ettepanekutele asja lahendamiseks koostöös ei ole hageja koostöösoovi üles näidanud ning ei peatanud viiviste arvestamist. 10. Kostja 2 on seisukohal, et tema käenduslepingul olev allkiri on saavutatud pettuse teel ning kostja 2 allkiri käenduslepingule peteti välja laenulepingu pikendamise käigus. Kostja viibis lepingu pikendamise ajal lähetuses Ühendkuningriigis. Pangaga ajas nii laenu võtmise kui laenu pikendamise asju J. R. J. R teadis, et kostjal 2 puudus sel hetkel võimalus raamatupidamisdokumentidega tutvuda või panga esindajatega kohtuda. J. R selgitas kostjale 2, et laenulepingu pikendamiseks on vaja väga kiiresti digiallkirjastada mingeid dokumente, mis on puhtalt formaalsused ja mingit riski sellega ei kaasne.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Esmalt lahendab kohus hageja taotluse osaliselt hagist loobumise osas. 22.11.2024 menetlusdokumendis märgib hageja, et hageja loobub põhinõudest 340 700,60 eurot ja edasiulatuvast viivisest alates hagiavalduse esitamisest samalt summalt. Hageja jääb oma 19.11.2024 menetlusdokumendis täpsustatud nõuete juurde ning antud dokumendis esitatud nõuded on korrektsed. Seega lähtub kohus 19.11.2024 ja 22.11.2024 menetlusdokumentides märgitust.
12.Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (RKTKo nr 3-2161-16, p 13). Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS § 428 lg 1 p 3). Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
13.Kohus leiab, et osaline hagist loobumine 340 700,60 euro põhinõude ja edasiulatuvast viivise nõudest alates hagiavalduse esitamisest samalt summalt nõude osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks põhinõude 340 700,60 euro ja põhinõudelt 340 700,60 eurot edasiulatuvas viivisenõudes alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätkab menetlust kostjate vastu solidaarselt 50 000 euro nõude osas; kostja 1 vastu esitatud põhinõude 36 416,83 euro ning hagiavalduse esitamise ajaks (05.05.2022) sissenõutavaks muutunud viivise 30 847,37 euro nõude osas. Samuti jätkab kohus menetlust põhinõude summalt 86 416,83 eurot lepingujärgses viivisemääras 25% aastas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (06.05.2022) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 86 416,83 eurot.
14.Hagiavaldus tuleb rahuldada 19.11.2024 hageja menetlusdokumendis esitatud nõuetes.
15.Hageja esitas kostja 1 vastu võlanõude hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingu alusel. Sellise nõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja 1 rikkus lepingut ja kostja 1 vastutab lepingu rikkumise eest.
16.Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks järgmised olulised asjaolud. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 10.11.2017 laenulepingu nr xxx, mille alusel kohustus hageja andma kostjale 1 500 000,00 eurot laenu (dtl 11-14). Hageja kandis laenulepingu alusel laenusumma kostja arvelduskontole kahe maksega, so 13.11.2017 200 000,00 eurot ning 28.12.2017 300 000,00 eurot (dtl 25-26). Kostja 1 kohustus laenu põhiosa tagasi maksma ühes osas 28.12.2021 (laenulepingu p 4.3). Laenulepingu p 5 alusel tuli kostjal 1 tasuda laenulepingu kehtivuse jooksul igakuiselt iga kuu 28. kuupäeval intressi intressimarginaaliga 3% aastas + EURIBOR. Laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 2 10.11.2017 käenduslepingu nr xxx (dtl 8-9). Käenduslepingu p 4 järgi on kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 50 000,00 eurot.
17.Kohus selgitas 27.10.2022 määrusega vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (dtl 61-64).
18.Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Esitatud asjaoludel vastab hageja ja kostja vahel sõlmitud leping krediidilepingu tunnustele. Krediidilepingu kohaselt pidi kostja 1 krediidi summas 500 000 eurot tagastama 28.12.2021. Kostja 1 on omaks võtnud, et ta sai raha kätte ja krediiti tähtaegselt ei tagastanud. Seega mõistab kohus kostjalt 1 hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 36 416,83 eurot.
19.Kostja 2 vastu esitatud nõue on esitatud hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingu alusel. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Lepingut ei peeta tarbijakäenduslepinguks, kui käendajaks on füüsiline isik, kes on ühtlasi põhivõlgnikuks oleva juriidilise isiku ainuosanik ja juhatuse liige (RKTKo 3-2-1-124-12, p 15). Esitatud asjaoludel vastab laenuandja ja kostja 2 vahel sõlmitud leping käenduslepingu tunnustele. Käenduslepingu p-is 4 on kokku lepitud vastutuse maksimummäär 50 000 eurot (dtl 8). Seega on käendusleping igal juhul kehtiv. Kostja 2 vastuväidete kohaselt sõlmiti käendusleping pettusega. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kostja 2 ei ole tõendanud käenduslepingu tühisust. Kostja 2 on ise käenduslepingu allkirjastanud. Kostja 2 ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud, et temalt peteti digiallkirja andmisega paroolid välja. Seega allkirjastas kostja 2 käenduslepingu vabatahtlikult ning kohus leiab, et käendusleping on sõlmitud kehtivalt.
20.Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Kostjad pole kohustuse rikkumisele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi kostjate 1 ja 2 vastu solidaarselt põhivõla 50 000 euro osas.
21.Kohus võtab seisukoha viivisenõude osas. Hageja palub kostjalt 1 välja mõista hagivalduse ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 30 847,37 eurot. Samuti palub hageja kostjalt 1 alates 06.05.2022 välja mõista sissenõutavaks muutumata viivis viivisemääraga 25% aastas kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 86 416,83 eurot.
22.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).
23.Laenulepingu üldtingimuste p-is 7 on laenuandja ja kostja 1 kokku leppinud viivisemääras 25% aastas. Kui viivis on ebamõistlikult suur, võib võlgnik nõuda viivise vähendamist mõistliku suuruseni arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit (VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1). Kui viivisenõue ei ületa põhivõlgnevust, on viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus isikul, kes taotleb viivise vähendamist (RKTKo 2-18-7296, p 23). Kostja nimetatut tõendanud ei ole. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et üksnes kostjate mittenõustumine viiviste võlgnevusega ei saa olla aluseks viivisenõude
vähendamiseks. Laenulepingust tulenev viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Kostjad ei ole menetluses välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse VÕS § 162 lg 1 kohaldamiseks ja viivise vähendamiseks. Viivisenõue ja määr on kooskõlas kohtupraktikaga. Riigikohus ei ole varasemas praktikas pidanud majandustegevuses ebamõistlikult kahjustavaks viivisemäära 0,25% päevas so 91,25% aastas (RKTKo 2-18-17536, p 17).
24.Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue seisuga 05.05.2022 põhjendatud summas 30 847,37 eurot. Samuti on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja viivised põhinõude summalt 86 416,83 eurot lepingujärgses viivisemääras 25% aastas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (06.05.2022) kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas 86 416,83 eurot.
25.Menetlusosaliste väited ja tõendid mida kohus käesolevas kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma asja lahendamisel tähtsust.
MENETLUSKULUD
26.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).
27.Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta kostja 1 kanda. Hageja loobus osaliselt nõudest seetõttu, et tagatiseandjad (mitte kostjad) on hagejale põhinõude katteks tasunud 25 000 eurot ja 315 700,60 eurot. Ülejäänud nõude osas hagi rahuldatakse ning seetõttu jätab kohus menetluskulud kostja 1 kanda.
28.Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 5000 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleb seadusest. Seega on riigilõiv 5000 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
29.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb kostjal 1 välja mõistetud menetluskuludelt (5000 eurot) tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). 37. Menetluskulude kindlaks määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.