Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-18-10460
Kohtuasi
MTÜ Habitus hagi Avitus MTÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. oktoobri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Avitus MTÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja MTÜ Habitus (registrikood lepinguline esindaja Reimo Mets
80360468),
Kostja Avitus MTÜ (registrikood 80243366), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31. oktoobri 2023 määrus menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud maakohutus MTÜ Habitus kanda.
2.Tühistada Harju Maakohtu 31. oktoobri 2023 määrus osas, milles maakohus määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse ning teha selles osas uus määrus, millega mõista MTÜ-lt Habitus Avitus MTÜ kasuks välja maakohtu menetluskulud summas 2304 eurot (sealhulgas käibemaks) ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt: 3.1 Jätta seoses hagi tagasivõtmisega läbi vaatamata MTÜ Habitus hagi Avitus MTÜ vastu võla nõudes. 3.2 Menetluskulud maakohtus jätta MTÜ Habitus kanda. 3.3 Mõista MTÜ-lt Habitus Avitus MTÜ kasuks välja maakohtu menetluskulud summas 2304 eurot (sealhulgas käibemaks) ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Võtta asja materjalide juurde MTÜ Habitus poolt määruskaebemenetluses esitatud tõend.
6.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta MTÜ Habitus kanda ning mõista MTÜ-lt Habitus Avitus MTÜ kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud summas 550,80 eurot (sealhulgas käibemaks) ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Habitus (hageja) esitas 09.07.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Avitus MTÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 8615 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised kuni 09.07.2018 summas 1916,05 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 10.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja perioodil 19.02.2014-30.11.2015 kostjale Valgamaal projekti „Multiprobleemidega inimeste ja nende peredele nõustamisteenuse pakkumine“ raames käsunduslepingu alusel tugiisiku teenust. Teenust osutati hankemenetluse tulemusena Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu raames perioodil 14.01.2015-30.11.2015. Hankelepingud sõlmiti kostja ja Sotsiaalkindlustusameti vahel ning hageja teostas töid alltöövõtjana. Hageja juhatuse liige oli perioodil 02.09.2013-14.09.2016 Z.L. Lisaks kuulus Z.L eelmainitud perioodi jooksul ka kostja juhatusse. Kostja on jätnud kokku tasumata viis hageja poolt väljastatud arvet.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja eitas asjaolu, et hageja oleks kostjale osutanud käsunduslepingu alusel hagiavalduses nimetatud perioodil teenust. Hageja ja kostja vahel puudus nimetatud perioodil lepingust tulenev õigussuhe, millest tulenevalt oleks kostjal kohustus tasuda hagejale hagiavalduses nõutud summa. Ainuüksi arve esitamine ei tähenda, et kostjal tekiks kohustus arvetel näidatud summad tasuda.
3.Hageja seaduslik esindaja H.G esitas 20.10.2023 maakohtule avalduse hagi tagasivõtmise kohta. Hageja märkis, et kostja on teinud juhatuse liikmete vahetuse ja alates 2023.a juulist on juhatuse liikmeteks Z.L ja tema tütar E.J. Seega on vähenenud oluliselt lootus raha tagasi saada kui kohus sellise otsuse teeb. Teises kohtuasjas esitas hageja Z.L kui juhatuse liikme vastu hagi ja selle menetlemine kestis üle kuue aasta. Tänaseks on kohtuotsus üle aasta jõustunud ja Z.L-ilt on välja mõistetud raha, mille ta omastas. Vaatamata sellele, et kohus arestis tema korteri ja kohtutäitur tegeleb asjaga on hageja tagasi saanud mõned sajad eurod kahekümne seitsmest tuhandest. Hageja soovib hagi tagasi võtta ja lõpetada võla tagasi nõudmise, kuna see tundub perspektiivitu ja asjatult nii kohtu kui hageja ressurssi nõudev ettevõtmine.
4.Maakohus määras pooltele 23.10.2023 tähtaja menetluskulude jaotuse osas seisukoha ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, samuti tähtaja vastaspoole menetluskuludele vastuväidete esitamiseks.
5.Kostja esitas 23.10.2023 menetluskulude nimekirja ja seisukoha, milles palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja palus mõista hagejalt välja menetluskulu summas 2520 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjale osutati õigusteenuseid kokku 17 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning on kandnud kõik menetluskulud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
6.Hageja lepinguline esindaja esitas 26.10.2023 seisukoha, milles märkis, et hageja seaduslik esindaja ei teadnud hagist loobumise tagajärgi ning sellisena ta menetlust lõpetada ei soovi, et peab maksma vastaspoole menetluskulusid. Hageja seaduslik esindaja näeb võimalust menetluse lõpetamiseks ainult tingimusel, kui poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kui kostja esindaja sellega ei nõustu, siis hageja ei soovi hagist loobuda.
7.Kostja teatas 31.10.2023 seisukohas, et jääb oma taotluse juurde mõista menetluskulud välja hagejalt. Hageja lepinguline esindaja ei saa teha hageja seadusjärgsest esindajast erinevaid avaldusi. Kas hageja seaduslik esindaja teadis hagi tagasivõtmise tagajärgedest või mitte, ei oma tähtsust. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 31.10.2023 määrusega seoses hagi tagasivõtmisega hagi läbi vaatamata. Maakohus määras kostja menetluskulude suuruseks 2520 eurot ning jättis poolte menetluskulud nende endi kanda.
8.1.Maakohus viitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p 2 hagi läbi vaatamata. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole eelmenetlus lõppenud, siis ei ole kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks tarvis. Lähtudes eeltoodust jättis maakohus käesolevas tsiviilasjas hagi läbi vaatamata.
8.2.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 4 (määruses ekslikult TsMS § 168 lg 4) võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude
väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamisala on laiem kui sama paragrahvi eelnevad lõiked. Lisaks kohaldatakse lõiget 4 ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu („Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne“; V. Kõve, I Järvekülg, J. Ots, M. Torga; Juura, Tallinn 2017, lk 773, kommentaar 3.4.2). Kohus nõustus hageja 20.10.2023 hagi tagasivõtmise avalduse põhjendustega. Kostja juhatuse liikmelt Z.L-ilt on tsiviilasjas nr 2-17-3478 välja mõistetud hageja kasuks kahjuhüvitis, mida ei ole siiani suudetud tervikuna täita. Nimetatud tsiviilasjas tehtud lahendiga on tõendatud, et kostja juhatuse liige on tekitanud hagejale kahju ning seda kahju ei ole siiani ka täitemenetluses suudetud hüvitada. Eeltoodut arvestades pidas kohus ebaõiglaseks jätta kostja menetluskulud hageja kanda, sest hageja käitumine on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ning väldib ka kostjale täiendavate menetluskulude tekkimist.
8.3.Kohtutoimikust nähtub, et kostja on kandnud menetluses esindaja kasutamisega seoses õigusabikulusid 17 tunni ja 30 minuti eest summas 2520 eurot, sh käibemaks. Õigusabi tunnitasu suuruseks on 144 eurot (sh käibemaks). Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tasu on mõistliku ja turul tavapärase suurusega ning arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust on õigusabi ajakulu põhjendatud. Määruskaebus
9.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha selles osas uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2520 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.1.Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud TsMS § 168 lõigetest 2 ja 4 tulenevalt jätma menetluskulud hageja kanda. Maakohtu poolt esile toodud asjaoludel (isegi kui need vastavad tegelikkusele) ei olnud põhjendatud menetluskulude jätmine TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Käesolevas tsiviilasjas on hagejaks MTÜ Habitus ja kostjaks Avitus MTÜ (st juriidiline isik). Menetluskulude jätmist poolte endi kanda ei saa põhjendada sellega, et kostja juhatuse liikmelt Z.L-ilt (st füüsiliselt isikult) on väidetavalt välja mõistetud kahju hüvitis, mida väidetavalt pole hagejal õnnestunud sisse nõuda. Kostja ei vastuta oma juhatuse liikme väidetavate kohustuste eest ja kostja juhatuse liikme poolt kohustuste väidetav täitmata jätmine hageja ees ei saa kaasa tuua mingeid negatiivseid tagajärgi kostjale. Maakohus on alusetult samastanud kostja ja kostja juhatuse liikme ning pidanud kostjat vastutavaks oma juhatuse liikme eest. Kostja juhatuse liikme poolt väidetav kahju tekitamine hagejale õigussuhtes, mis ei ole seotud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva õigussuhtega, ei tähenda seda, et kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas on menetluskulude väljamõistmine hagejalt tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Lisaks on arusaamatu, kuidas on maakohtule saanud teatavaks tsiviilasjas nr 2-17-3478 tehtud kohtulahend ja selle sisu. Tsiviilasja number ja kohtuotsuse sisu võib olla kohtule teatavaks saanud üksnes kohtu enda initsiatiivil mõne infosüsteemi kaudu päringuid tehes. Selline maakohtu tegevus läheb vastuollu TsMS §-st 5 tuleneva hagimenetluse võistlevuse põhimõttega.
9.2.Hageja esitas hagi, mis oli õiguslikult perspektiivitu. Hagi esemeks oli lepingust tuleneva tasu nõue. Samas hagi alusena esitatud asjaolud ei võimaldanud asuda seisukohale, et pooled oleksid sõlminud lepingu. Hageja ei selgitanud ega tõendanud, millal poolte vahel väidetav leping sõlmiti, kes tegi hageja nimel tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, kes tegi kostja nimel
tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, millises vormis tehti tahtavaldused lepingu sõlmimiseks ja millised olid lepingu tingimused (sh tasu suurus ja maksetähtaeg). Nimetatud vastuväite esitas kostja juba 12.09.2018 vastuse p-s 2.2. Kohus oleks võinud jätta sellise hagi menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Selle asemel korraldas kohus eelistungi ja seejärel esitas hageja 31.01.2019 taotlused suurel hulgal tõendite kogumiseks tõenäoliselt lootuses, et tõenditest õnnestub leida hagi aluseks olevaid asjaolusid (mis on lubamatu). Kostja oli sunnitud tegema kulutusi seoses enda osalemisega kohtuasjas, kus hagi nõue oli perspektiivitu. Niisuguses olukorras on ebaõiglane jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda.
9.3.Maakohtu poolt kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine oli tarbetu ja vastuoluline olukorras, kus maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja arvates viitab selline tegevus maakohtu kahtlustele menetluskulude poolte endi kanda jätmise õigsuse osas. Kostja ei vaidlusta maakohtu poolt kindlamääratud menetluskulude summat. Seega saab ringkonnakohus määruskaebemenetluses vea parandada ja välja mõista hagejalt kostja menetluskulud maakohtu poolt kindlaksmääratud summas 2520 eurot. Menetluse edasine käik
10.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. On faktiline asjaolu, et Z.L ei ole oma kohustusi tsiviilasjades nr 2-17-3478 ja 2-17-1099 vabatahtlikult täitnud. Kostja on teinud muudatused oma juhatuses ning sisuliselt on MTÜ muudetud tühjaks kehaks, st ka nõude kostja vastu rahuldamisel oleks selle täitmine igal juhul raskendatud kui mitte võimatu. Maakohtu poolt menetluskulude poolte endi kanda jätmine on ainuõige otsus. Kostja ei ole tõendanud, et on kandnud menetluskulusid. Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu ning leiab, et need on põhjendamatult suured.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagiavalduse selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata ning selles osas on maakohtu määrus jõustunud.
13.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659, TsMS § 657 lg 1 p 2 ning TsMS § 656 lg 4 alusel tuleb vaidlustatud määrus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud maakohtus hageja kanda ning mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
14.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu määruskaebemenetluses hageja poolt esitatud Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-3478.
15.Praegusel juhul on maakohus jätnud TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel hagi läbivaatamata, kuna hageja on võtnud hagi tagasi. Kolleegium selgitab, et TsMS § 168 näeb ette menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2
sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kannab hageja hagist loobumisel või selle tagasivõtmisel kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Eeltoodu kehtib ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt nt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).
16.Menetluskulude osaliselt või täielikult poole enda kanda jätmine äärmise ebaõigluse tõttu TsMS § 162 lg 4 kohaselt on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKm 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p 13). Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on praegusel juhul menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire ületades eksinud. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKo 04.04.2024, 2-22-17383, p 13.1; 27.10.2021, 2-19-6689, p 13). Kolleegiumi arvates ei ole esile toodud asjaolusid, mida oleks võimalik lugeda sedavõrd erandlikuks, et need õigustaks TsMS § 162 lg 4 kohaldamist ja menetluskulude osaliselt või täielikult poolte end kanda jätmist äärmise ebaõigluse või ebamõistlikkuse tõttu. Ainuüksi asjaolu, et kostja juhatuse liige Z.L ei ole hageja ees teises tsiviilasjas tehtud kohtulahendist tulenevaid kohustusi vabatahtlikult või täitemenetluse kaudu täitnud, selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole. Kostja juhatuse liikme käitumist ei saa samastada kostjaga. Lisaks ei tulene tsiviilasjast nr 2-17-3478 tulenev kohustus hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest. Samuti ei saa kolleegiumi hinnangul pidada menetluskulude hageja kanda jätmist äärmiselt ebaõiglaseks seetõttu, et hageja hinnangul oleks käesolevas asjas hageja kasuks tehtud otsuse täitmine olnud kostja varalise seisundi tõttu ebatõenäoline.
16.1.Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud ebaõigesti menetluskulud TsMS § 162 lg-le 4 tuginedes poolte endi kanda. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu määruse ning jätab menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lõigetele 2 ja 4 tuginedes hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude kindlaksmääramisel määratakse kindlaks menetluskulu rahaline suurus ja mõistetakse menetluskulu hüvitamiseks kohustatud menetlusosaliselt kulude hüvitamiseks õigustatud menetlusosalise kasuks välja. Maakohus on praegusel juhul olenemata menetluskulude jaotusest asunud hindama kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning on kohtumääruse resolutsioonis määranud kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Kuna maakohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda, on maakohus kolleegiumi arvates põhjendamatult kohtumääruse resolutsioonis kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määranud. Samuti ei saa selliselt menetluskulude kindlaksmääramisele omistada hageja jaoks siduvat tähendust, kuivõrd otsustus menetluskulude väljamõistmise kohta puudub. TsMS §-st 659 ja § 656 lg-st 4 tulenevalt kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas määruse see osa tühistada. Käesoleval juhul ei ole määrust menetluskulude kindlaksmääramise osas vaidlustatud, kuid ringkonnakohus leiab, et
menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tuleb maakohtu määrus selles osas kohtu omal algatusel tühistada. Eeltoodust tulenevalt hindab ringkonnakohus hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmisel nende põhjendatust ja vajalikkust.
17.1.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt kostja 23.11.2023 menetluskulude nimekirjale osutati kostjale maakohtus õigusteenuseid kokku 17,5 tunni ulatuses ning kostja menetluskulud on kokku 2520 eurot (sh käibemaks). Hageja on määruskaebusele esitatud vastuses leidnud, et kostja ei ole menetluskulude kandmist tõendanud. Riigikohus on selgitanud, et õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 13). Asja materjalidest nähtuvalt esindas kostjat menetluses vandeadvokaadist lepinguline esindaja, mistõttu saab pidada usutavaks, et kostjal tekkisid õigusabikulud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus nõuda kostjalt välja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6). Kostja on kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 5 kinnitanud, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
17.2.Menetluskulude nimekirja järgi on kostjal perioodil 05.09.2018-12.09.2018 kulunud hagimaterjalidega tutvumisele, sellega seonduvale kliendisuhtlusele ning hagile vastuse koostamisele kokku 7 tundi. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite ning kostja poolt hagiavaldusele esitatud vastuse sisu ja mahtu, saab ringkonnakohtu hinnangul pidada eelnimetatud perioodil osutatud õigusteenusega seonduvat ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kuni 6 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kostjal on perioodil 25.11.2018-04.01.2019 kulunud hageja 24.09.2018 vastusega tutvumisele, kliendisuhtlusele, täiendavate tõendite kogumisele ja hageja vastusele vastuse koostamisele kokku 3 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohus leiab, et sellel perioodil esitatud menetlusdokumentide ning tõendite sisu ja mahtu arvestades saab esindaja ajakulu pidada põhjendatuks. 14.01.2019 on kostjal kulunud maakohtu istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele kokku 1 tund ja 45 minutit. Arvestades kohtuistungi sisu ja kestust on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Perioodil 05.02.2019-15.02.2019 on kulunud kostjal hageja tõendite kogumise taotluse ja selle lisadega tutvumisele, kliendisuhtlusele ning taotluse osas seisukoha koostamisele kokku 4 tundi ja 15 minutit. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud toimingutega seotud ajakulu saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks kuni 3 tunni ja 15 minuti ulatuses. Sealjuures võtab ringkonnakohus arvesse, et esindaja oli eelnevalt hagiavalduse asjaoludega kursis ning haginõudega seonduvaid asjaolusid kliendiga korduvalt arutanud. Kostjal on 23.10.2023 kulunud hagi tagasivõtmise avaldusega ja kohtu kirjaga tutvumisele ning avalduse osas seisukoha koostamisele 30 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele 30 minutit. Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, saab sellises mahus lepingulise esindaja ajakulu pidada põhjendatuks. Ülaltoodust tulenevalt olid kolleegiumi hinnangul kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingud maakohus põhjendatud ja vajalikud kuni 16 tunni ulatuses.
17.3.Kostjale osutati maakohtu menetluses õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest osutatavat tunnitasu ja seda saab pidada mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulu summas 1920 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 2304 eurot. Kostja on palunud menetluskuludelt viivise
väljamõistmist. Seega tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad ka määruskaebemenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude rahalise suuruse.
18.1.Kostja on esitanud 15.03.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub seoses määruskaebemenetlusega hagejalt enda kasuks välja mõista menetluskulu summas 550,80 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostjale osutatud õigusteenust kokku 3 tunni ja 20 minuti ulatuses, sealhulgas on esindajal 01.11.2023 kulunud maakohtu määrusega tutvumisele 15 minutit, 03.11.2023 määruskaebuse koostamisele 2 tundi ja 45 minutit ning 15.03.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit. Kolleegium leiab, et esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades saab kostja lepingulise esindaja õigusabikulu pidada kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kostjale on osutatud õigusteenust kuni 31.12.2023 tunnihinnaga 144 eurot (sh käibemaks) ja alates 01.01.2024 hinnaga 146,40 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnihind jääb keskmise turuhinna raamesse. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Seega kuulub kostja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele summas 480,80 eurot. Lisaks on kostja tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulu kokku summas 550,80 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.