Hageja: Heimondo Estonia OÜ (registrikood 16887028); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige K V; Kostja: D K (isikukood: xxx).
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Heimondo Estonia OÜ ja D K vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
1.1.Kostja tunnistab hageja nõuet summas 894,39 eurot, mis koosneb põhisummast, ning kohustub tasuma nimetatud põhisumma hagejale hiljemalt 01.07.2026.a.
1.2.Poolte menetluskulud jäävad täielikult neid teinud poole enda kanda.
1.3.Punktis 1.1 märgitud maksetähtajast mittekinnipidamisel kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse jäägi täies ulatuses hageja esimesel nõudmisel ja kompromisslepingus sätestatud kohustuse mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja nõude rahuldamiseks. Hagejal tekib õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks, millisel juhul muutub sissenõutavaks punktis 1.1 nimetatud ja tunnistatud võlgnevus ning summalt 894,39 eurot edaspidi lisandub viivis kuni nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 toodud määras iga võla tasumisega viivitatud päeva eest.
1.4.Kõik summad tasub kostja hageja Heimondo Estonia OÜ arveldusarvele nr xxx Coop Pangas.
1.5.Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised või mittevaralised nõuded kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest.
2.Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-105217. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa määrusele, millega kohus kompromissi kinnitab ja menetluse lõpetab, esitada määruskaebust. Määruse peale, millega kohus jätab riigilõivu tagastamata, ei saa esitada määruskaebust tulenevalt TsMS § 150 lg-st 8.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Heimondo Estonia OÜ (hageja) esitas 05.03.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D K (kostja) vastu 1090,84 euro nõudes. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja xxx vahel 28.06.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxx. xxx loovutas nõude kostja vastu 28.03.2024 xxx-le, kes loovutas nõude 30.12.2024 edasi hagejale.
2.Pärnu Maakohus tegi 09.03.2026 kostjale makseettepaneku, mis saadeti e-posti aadressile xxx. Kostja esitas 22.03.2026 nõudele vastuväite.
3.Seoses vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 05.05.2026 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
4.Harju Maakohus kohustas 05.05.2026 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul.
5.Pooled esitasid 01.06.2026 kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissi sõlmimisega paluvad pooled lõpetada käesoleva kohtuasja menetluse.
6.Kohus selgitas 04.06.2026 kirjas pooltele, et kompromisslepingus sisalduv viivisekokkulepe on ebaselge, kuivõrd kompromisslepingu p 3 viitab võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 tervikuna. Kohus palus pooltel teatada, kas kohus võib täpsustada kompromissi sõnastust ning märkida, et kostja kohustub tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras.
7.Hageja ja kostja teatasid 05.06.2026 ja 08.06.2026 vastavalt, et neile sobib kohtu pakutud täpsustus.
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
2/4
9.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
10.Koos maksekäsu kiirmenetluse avaldusega esitatud nõude selgitusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg-le 1 vastavalt.
11.VÕS § 421 kohaselt on VÕS 22. peatüki 2. jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kohtupraktikas on leitud, et kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib võlatunnistus kui leping olla tühine VÕS § 421 alusel, kui selle võlatunnistusega on loobutud vastuväidete esitamisest, millest tarbija tarbijakrediidilepingu puhul loobuda ei saa (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18 , p 14.1.2; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 27). See kehtib ka juhul, kui võlatunnistus sisaldub kompromisslepingus (TlnRnKo 07.08.2024, 2-21-135781/12, p 10-11).
12.Seetõttu peab kohus ka niisugusel juhul omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 28; TlnRnKo 07.08.2024, 2-21135781/12, p 11).
13.Kohus ei pea siiski käesoleval juhul vajalikuks kontrollida, kas krediidilepingu sõlmimisel olid täidetud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu sõlmimiseks, st kas krediidiandja veendus, et kostja on krediidivõimeline või kas kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära.
14.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
15.VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud piirmäära ületamise tagajärjeks on tarbijakrediidilepingu tühisus. VÕS § 4062 lg-s 3 kohaselt kohustub tarbija sellisel juhul tagastama tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi ning tasuma krediidi kasutamise aja eest intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.
16.Kompromisslepingu alusel kohustub kostja tasuma üksnes põhinõude summas 894,39 eurot.
17.Hageja nõude selgituse kohaselt on krediidiandja teinud lepingu alusel kostjale väljamakseid 3135 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid 2240,61 euro ulatuses. Tagastamata laenujääk on 894,39 eurot. Seega on hageja arvestanud kõik kostja tagasimaksed üksnes põhinõude katteks.
18.Eeltoodut arvestades ei sõltu kompromissisumma põhjendatus VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatu järgimisest ega krediidi kulukuse määra vastavusest VÕS § 4062 lg-s 3 sätestatud piirmäärale.
19.Kohus leiab seega, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
20.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme
3/4
üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
21.Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
22.Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
23.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad täielikult neid kandnud poole enda kanda. Kohus jätab seega kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
24.Hageja palub tagastada pool hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust.
25.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (TsMS § 150 lg 3).
26.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 65 eurot. Kuivõrd TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastamisele, jätab kohus hageja riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamata.
27.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Tulenevalt poolte kokkuleppest ja TsMS § 661 lg-st 4 ei saa seega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale esitada määruskaebust.
28.TsMS § 150 lg 8 kohaselt võib riigilõivu tagastamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Hageja taotles poole menetluses tasutud riigilõivu ehk 32,5 euro tagastamist. Seega ei saa riigilõivu tagastamata jätmise peale esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.