Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Ülejäänud hagiavalduses märgitud leppetrahvinõuded on kostjal hüvitamata. Kostja rikkus parkimistingimusi: parkimiskellal on märgitud uus parkimise alguse kellaeg, kuid sõiduki asukoht ei ole muutunud, kuid tasu parkimise eest on maksmata. Hageja palub vähendatud osas välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahvi 60 eurot ja sissenõudmiskulusid 15 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja soovib menetluskuludelt saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Tema elukoht on alates 13.02.2023 Xxxx ja ta ei ole saanud võibolla seetõttu nõudekirju. Enamus esitatud fotode järgi tundub osa leppetrahve õiged, kuid neis ei ole õiged. Foto 2022:01:03 kr 11:01 (hagi lisa 3) - auto kell näitab 11:10. Võib - olla on trahv on õige, aga samas võib- olla on kellal viga, sest fotod on tehtud peaaegu samal ajal nagu on kellal märgitud. Kostja leiab, et trahvi ei saa nõuda või tuleb vähenda seda poole võrra. Hagi lisas 4 on märgitud trahv nr 1411 5022 2124 5112. Foto 2022:02:15 09:26:05 - auto kell näitab 08:19. Foto 2022:02:15 12:45:54 - auto kell näitab 11:40. Ei ole selge mille eest on trahv määratud. Parklas on 2 tundi tasuta parkimist. Kostja võis eksida, see võib-olla mingi viga. Kostja pole kella keeratud. Väide, et auto pole liikunud, on tõendamata. Kellaajad on õiged, kuna 2 tundi pole möödas. Kostja pole nõus täiendavate kuludega, kuna pole nõudekirju saanud ja pole aru saada kuhu need nõudekirjad saadeti. Kostja teatas 01.07.2024, et maksis ära kolm leppetrahvi nr 1930 2032 2105 6424, nr 2012 2122 1144 5186, nr 1482 0092 1102 6514 (dtl 279, 01.07.24 vastus). Kostja vaidleb ülejäänud leppetrahvide nõuetele ja meeldetuletuskirjade kuludele vastu, kuna pole neid saanud. Kostja on nõus maksma 1⁄4 menetluskuludest. Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1, 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja kohustust tuleb täita vastavalt kokkulepitule ja seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.

VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. TsÜS § 69 lg 2 1. lause sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud, 2. lause sätestab, et eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise tasu. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 113. 2 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. II Kostja sõiduk registrimärgiga xxxx oli pargitud:

Kostja tasus menetluse käigus ära ülalviidatud leppetrahvid nr 1482 0092 1102 6514, nr 2012 2122 1144 5186 ja nr 1930 2032 2105 6424 kokku 90 eurot (iga leppetrahv 30 eurot, maksedokumendid, dtl 284-288). Ülaltoodud asjaolud ei ole vaidluse all. Eeltoodu tõttu ei analüüsi kohus hageja esitatud vastavate leppetrahvide kohta esitatud kviitungeid ja fotosid (dtl 26 -42, 93-104). Hageja vähendas seetõttu oma leppetrahvide nõuet 60 -le eurole, mida kohus järgnevalt kontrollib. III 2.1 Kostja ei vaidlustanud seda, et ta parkis sõiduki (registrimärk nr xxxx) 03.01.2022 Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn ja 15.02.2022 Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn asuvas parklas, kuid leidis, et ta pole parkimistingimusi rikkunud. Parkimist tõendavad ka esitatud fotod (hagi lisa 3, 4, dtl 43 -92). Esitatud parkimistingimuste (fotod parkimise tingimustest, dtl 105-108) kohaselt oli parkimine lubatud nimetatud parklas tasuta 2 tundi ja seda ületava aja eest oli parkimine tasuline. Nii oli poolte vahel sõlmitud VÕS § 8 lg 1-2, § 271 järgi ülalviidatud parklas ja märgitud aegadel sõiduki parkimislepingud ehk üürilepingud ja tingimusete kohaselt oli kostjal 1) õigus parkida viidatud kohas ja ajal sõidukit 2 tundi tasuta ja seda tingimusel, et parkimise algusaeg on fikseeritud, 2) kohustus enam kui 2 tunnise parkimise eest tuli tasuda parkimistasu. ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kui kostja ületas 2-tunnilist tasuta parkimise aega 03.01.2022 ja 15.02.2022 ilma tasu maksmata. Lepingu tingimuste üle puudus ka vaidlus. 2.2 03.01.2022 Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn asuvas parklas parkimine Hageja poolt kohtule esitatud fotodega on tõendatud, et kostja parkis sõiduki ja fikseeris armatuurlauale asetatud kelleaga parkimise algusajaks kl 08:50, mis tähendas, et ta võis tasuta lepingu tingimiste järgi parkida kl 10:50 -ni (dtl 45-47). Hageja on tõendanud esitatud fotodega, et fikseeris kostja parkimise kellaaja alguse fotodega 03.01.2022 ajavahemikul kl 09:51:53-09:05:09. Hageja esitas fotod 03.01.2022 kl 09:51:53 kuni kl 11:02:37 pargitud sõidukist, selle ümbrusest, sõiduki rataste ja rehviventiilide asendist. Viidatud tõendid kinnitavad hageja väidet, et sõiduk on täpselt samas parkimiskohas, sõiduki rehvide ventiilide asend pole muutunud alates kl 08:50, ent kl 11:01:33 tehtud fotol on sõiduki armatuurlaual parkimiskellal märgitud parkimise algusajaks kl 11:10, mis on tulevikus saabuv aeg võrreldes kl 11:01:33 tehtud fotoga. Teisisõnu on parkimiskellal muudetud parkimise algusaega ja parkimise alguse ajaks on märgitud aeg, mis alles pidi saabuma. Nii pole õige ega tõendatud kostja väide, et kellal võib olla viga või et on mingi eksitus, kuna sõiduk on pargitud samas kohas kestvalt nii et rehvide ventiilid on samas asendis. Seega on tõendatud hageja väide, et kostja parkis sõidukit 03.01.2022 kl alates 08:50 rohkem kui 2 tundi, ilma, et ta oleks tasunud tasuta ajale järgneva parkimise aja eest. Kostja pole väitnud, et ta oleks pärast kella 10:50 (siis lõppes 2-tunnine tasuta parkimise õigus) jätkunud parkimise eest tasunud. Seega rikkus kostja VÕS § 100 mõttes VÕS § 271 järgset parkimislepingu tingimusi: jättis tasumata parkimise

eest pärast 2-tunnise tasuta aja möödumist. Hageja on tõendanud esitatud fotoga kl 11:02:37, et asetas leppetrahvi kviitungi sõiduki esiklaasile aknapühkija vahele (dtl 69). 2.3 15.02.2022 Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn asuvas parklas parkimine Hageja esitatud fotodega on tõendatud, et kostja fikseeris armatuurlauale asetatud kellaga parkimise algusajaks kl 08:19 (dtl 77-78), mis tähendas, et võis lepingu tingimuste järgi tasuta parkida kl 10:19 -ni (hagi lisa 4, dtl 72-92). Hageja esitas fotod 15.02.2022 kl 09:25:35 kuni kl 12:46:03 pargitud sõidukist, selle ümbrusest, sõiduki rataste ja rehviventiilide asendist. Viidatud tõendid kinnitavad hageja väidet, et sõiduk on täpselt samas parkimiskohas, sõiduki rehvide ventiilide asend pole muutunud alates kl 09:25:35, ent kl 12:45:54 tehtud fotol on sõiduki armatuurlaual parkimiskellal märgitud parkimise algusajaks kl 11:40 (dtl 82, 83, 87, 88). Eluliselt pole usutav et kostja lahkus sõidukiga vahepeal parkimiskohast, tuli seejärel uuesti tagasi ja parkis uuesti täpselt samasse kohta ja täpselt samasse asendisse sõiduki nii, et rehvid ventiilid jäid samasse asendisse, ja mis tähendaks, et ta sõlmis uue parkimislepingu samal päeval samas parklas õigusega 2 tundi tasuta parkida. Kostja ei ole oma väiteid ka tõendanud. Kostja pole väitnud, et ta oleks pärast kella 10:19 (siis lõppes 2-tunnine tasuta parkimise aeg) jätkunud parkimise eest tasunud. Nii on tõendatud hageja väide, et kostja parkis sõidukit 15.02.2022 alates kl 08:19 enam kui 2 tundi ning muutis vaid kellal parkimise algusaega, ilma, et ta oleks maksnud tegelikult tasuta ajale järgneva (pärast kl 10:19) tasulise parkimise aja eest. Seega rikkus kostja VÕS § 100 mõttes VÕS § 271 järgset parkimislepingu tingimusi: jättis tasumata parkimise eest pärast 2-tunnise tasuta parkimisaja möödumist. Hageja on tõendanud esitatud fotoga kl 12:46:03, et asetas leppetrahvi kviitungi sõiduki esiklaasile aknapühkija vahele (dtl 89). 2.4 Hageja asetas mõlemal ülalviidatud korral leppetrahvi nõuete kviitungid sõiduki esiklaasi aknapühkija vahele, millega on hageja kostjat lepingu rikkumisest ja leppetrahvinõudest teavitanud mõistlikul viisil viivitamatult VÕS § 159 lg 2 ja TsÜS § 70 järgi (vt ka RKTsKO 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). 2.5 Hageja väitis, et tal tekkisid sissenõudmiskulud 15 eurot, et saada sõiduki ja kostja andmeid Transpordiametist, Rahvastikuregistrist et saata kostjale nõudekirjad trahvide tasumiseks. Sõiduki andmete ja omaniku päring on leidnud tõendamist esitatud Transpordiameti andmete väljavõttega (dtl 114). Hageja esitas 04.11.2024 menetluse käigus (dtl 352) neli nõudekirja 21.09.21, 19.11.21, 20.04.22, 19.05.22. 21.09.21 nõudekirjas on viidatud leppetrahvile nr 1200503181705290, mis ei ole käesoleva haginõude aluseks. Ülejäänud 3 nõudekirja kajastavaid hagiavalduses kõigi 5 leppetrahvi tasumise nõudeid, sj sisaldab 19.11.21 kiri ka leppetrahvi nr 1200503181705290, mis pole vaidlusaluse haginõude aluseks. Kostja väitis oma vastuses, et tema aadress on alates 13.02.2023 Xxxx. Kõik eelviidatud kirjad on 2021.a ja 2022.a. adresseeritud kostjale tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile Xxxx ehk on TsÜS § 69 lg 2 järgi saadetud mõistlikult võttes kohta, kust kostjal oli võimalus neid saada ja nende nõuetega tutvuda. Seega on hageja tõendanud, et ta teavitas kohtueelselt kostjat nõuetest mitme kirjaga. Eeltoodu alusel on tõendatud ja põhjendatud hageja väide, et tal tekkisid sissenõudmiskulud 15 eurot sõiduki ja kostja andmete saamiseks ning nõude esitamiseks kostjale enne kohtumenetlust. Kostja ei ole neid kulusid hüvitanud. Kostja rikub VÕS § 100 mõttes VÕS § 113.2 lg 2 p 1 tulenevat sissenõudmiskulude tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113.2 lg 2 p 1 alusel kohustuse täitmist -15 euro tasumist.

2.6 Leppetrahvide tasumise tähtaeg oli vastavalt leppetrahvi kviitungitele 17.01.2022 ja 01.03.2022, mõlemal korral 30 eurot. Need on kostjal tasumata ja kostja rikkus VÕS § 100 mõttes leppetrahvi kui kõrvalnõude tasumise kohustust. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud vähematult 5-l korral parkimislepingu tingimusi (millest osa leppetrahve tasus kostja alles käesolevas menetluses), mille kohaselt ei ole kostja parkimislepingute sõlmimisel täitnud lepingut. Kohtu arvates ei ole igakordne leppetrahv (30 eurot) ebamõistlikult suur ja lisaks ei võimalda kostja käitumine vähendada viidatud leppetrahve VÕS § 162 järgi. Kostja väited leppetrahvi vähendamisest ei ole seega põhjendatud. Kuna vaidlusalused leppetrahvid on seni tasumata, on hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi kostjalt leppetrahvi tasumist kokku 60 eurot. 2.7 Hageja leppetrahvide nõue kokku 60 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 15 eurot on tõendatud ja põhjendatud. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 60 eurot ja sissenõudmiskulusid 15 eurot. IV Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1, 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ja § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 eurot. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud ja sõidukulud TsMS § 144 p 1, 2 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus arvestab siinkohal ka seda, et kostja rahuldas hageja osa nõudest alles menetluse ajal. Kohus tuvasta, et hageja saatis kostjale kohtueelselt kõiki võlgnetavate haginõude aluseks olevate leppetrahvide tasumiseks mitu nõudekirja. Kostja rahuldas osa nõuet alles kohtu menetluses, seega andis kostja ise põhjuse tema vastu hagi esitamiseks. Eeltoodu jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja ja seega jääb tema kulude suurus kindlaks määramata. Hageja esitas 04.11.2023 menetluskulude nimekirja. Kostja pidi hageja menetluskuludele vastavalt ärakuulamise protokollile 15.11.2024 (dtl 347, protokoll ja hageja kulude nimekiri on vastavalt 05.11.2024 kohtu e-kirjale kostjale kätte toimetatud 09.11.2024). kostja pole kuludele vastuväiteid esitanud, kuid oma varasemates vastustes on märkinud, et on nõus hüvitama 1⁄4 kuludest.

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot. Kuna asjas toimus maksekäsu kiirmenetlus, on selline TsMS § 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20 eurot põhjendatud. Lisaks on põhjendatud kulu tasutud lõiv 100 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista TsMS § 162 lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi lõivu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Nimekirja kohaselt kulus esindustööks aega 3,5 tundi, mis sisaldab hagiavalduse materjalide töötamist, hagi ja menetlusdokumentide esitamist, osavõttu ärakuulamisest ja selle ettevalmistamist ja kulude nimekirja koostamist. Kohus hindab hageja lepingulise esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi on hageja esindaja tööaeg 3,5 tunni eest kokku põhjendatud. Tasu määr 110 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktika. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 järgi 3,5 tunni eest 385 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama. Hageja märkis, et esindaja sõidukulud on transport Tartu-Tallinn-Tartu 370 km eest, tasu on 0,30 eurot tasu kilomeetri eest ja kulud seega 111 eurot. Kohus leiab, et hageja transpordikulud ei ole tõendatud, kuivõrd ei nähtu, millega (buss, auto, rong) hageja esindaja viidatud vahemaa läbis, millega tekkisid vastavad kulud. Hageja menetluskulude avaldus kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 505 € (100 +20+385). TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.