ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
2-24-7632 If P&C Insurance AS avaldus K V vastu kahju hüvitise nõudes asja lahendamine Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn); Avaldaja esindaja: A J (OÜ Julianuse Õigusbüroo, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn, e-post: xxx); Puudutatud isik: K V (isikukood xxx, xxx). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata avaldaja 17.10.2024 taotlus kuulata tunnistajana üle V K.
2.Avaldus rahuldada osaliselt.
3.Mõista puudutatud isikult K Vlt (isikukood xxx) avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja 2700 (kaks tuhat seitsesada) eurot.
4.Mõista puudutatud isikult K Vlt (isikukood xxx) avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 2700 eurolt alates 16.05.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
1.Jätta avaldaja menetluskulud 80% ulatuses puudutatud isiku kanda.
Mõista puudutatud isikult K Vlt (isikukood xxx) avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks menetluskuludena välja 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot.
3.Mõista puudutatud isikult K Vlt (isikukood xxx) avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja viivis menetluskuludelt 348 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Avaldaja seisukohad
1.Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista põhinõudena 2700 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 27.11.2021 kuni 15.05.2024 eest summas 666,06 eurot, samuti sissenõutavaks muutuva viivise alates 16.05.2024 põhinõudelt seadusjärgses määras. Samuti palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
2.Avalduse kohaselt toimus 24.05.2021 veeavarii, mille tulemusena sai Tallinnas kannatada xxx asuv korter. Korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud If P&C Insurance AS-s kindlustuslepinguga. Kindlustusandja hüvitas kindlustuslepingu alusel kahju. Veekahju sai alguse puudutatud isikule kuulunud korterist xxx, kus toimus leke kraanikausi veetoru liidesest. Avaldaja viitas KrtS § 31 lg 1 punktile 1. Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi reaalosa korrashoiu kohustust, kuna korrashoidmise korral ei oleks pidanud tekkima veelekkeid ulatuses, kus need rikuvad teiste korteriomanike vara. Kraanikausi aluse survetoru liitmike kontrollimise ja korrashoiu kohustus lasus puudutatud isikul.
3.Kahjustuste likvideerimiseks tehtud tööd on kirjeldatud xxx OÜ hinnapakkumises xxx. Avaldaja on tasunud kannatanule remondi hüvitamiseks 2 700 eurot. Avaldaja esitas puudutatud isikule 16.11.2021 nõudekirja, milles palus hüvitada remondi maksumus. Avaldaja andis tasumiseks tähtaja 10 päeva, kuid puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja volitas end esindama kohtulikus menetluses OÜ-d Julianus Inkasso.
4.Avaldaja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Avaldaja arvestas viivist alates kohtueelses nõudekirjas antud tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni avalduse esitamiseni seadusjärgses määras. Alates 27.11.2021 kuni 15.05.2024 on sissenõutavaks muutunud viivis 666,06 eurot. Alates avalduse kohtusse esitamisele järgnenud päevast palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras põhinõude summalt. Avaldaja viitas VÕS § 492 lõikele 1, KrtS § 31 lõikele 1, samuti VÕS § 115 lõikele 1.
5.17.10.2024 selgitas avaldaja täiendavalt, et kahjujuhtumi põhjustanud veeavarii toimus puudutatud isiku korteriomandi reaalosa piires. Veeavarii toimus, kuna puudutatud isiku korteris oli katkine või muul põhjusel mittenõuetekohaselt toimiv veesüsteem, millest valgus vesi alumise korterisse. Avaldaja on esitanud avalduse lisa 4, milles leket likvideerimas käinud xxx OÜ (xxx) juhatuse liige ja töötaja xxx kinnitas, et parandati kraanikausi alust veeliini ühendust (vasktoru liidese pingutamine). Seega on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud eriomandi korrashoiukohustust. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks olnud lekkivat veesüsteemi, ei oleks veeleket kannatanu korterisse toimunud, mistõttu puudutatud isik vastutab tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1 järgi. Puudutatud isikule pidi olema ettenähtav, et lekkiv veetorustik ja selle kasutamise jätkamise tagajärjel väljavalguv vesi on ohuks teistele korteriomanikele. Vastutuse puudumist ei ole puudutatud isik tõendanud.
6.Puudutatud isikule saatis e-kirja teel tagasinõude avaldaja töötaja xxx 16.10.2024. Kui kohus ei pea ekirja saatmist avaldaja süsteemist usaldusväärseks, esitab avaldaja väljavõtte oma arvutisüsteemist, millest nähtub, et ka 28.011.2021 on võlgnikule saadetud meeldetuletus.
7.Kui kohus leiab, et 16.11.2021 kirja ei saa lugeda puudutatud isikule kätte toimetatuks, esitas avaldaja alternatiivse viivise nõude. Avaldaja palus alternatiivselt mõista puudutatud isikult välja sissenõutavaks
muutunud viivise ajavahemiku 05.01.2022 kuni 15.05.2024 eest summas 643,88 eurot ning sissenõutavaks muutuva viivise alates 16.05.2024 põhinõudelt seadusjärgses määras.
8.Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista riigilõivu 50 eurot ja kulud õigusabile ilma käibemaksuta. Avaldajale osutati õigusabi 169 eurot tunnis. Avalduse koostamisele ja lisade komplekteerimisele kulus 2 tundi. Istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 0,5 tundi. 17.10.2024 seisukoha koostamisele kulus 1 tund. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 591,50 eurot. Avaldaja palus puudutatud isikult kogumis menetluskuludena välja mõista 641,50 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Avaldaja palus, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx. Puudutatud isiku seisukohad
9.Puudutatud isik avaldusele ei vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Hinnates asjas esitatud tõendeid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele põhinõude osas. Avaldaja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Avalduse kohaselt toimus 24.05.2021 veeavarii, mille tulemusena sai Tallinnas kannatada xxx asuv korter, mis oli kahjujuhtumi ajal avaldaja juures kindlustatud. Kindlustusandja hüvitas kindlustusvõtjale kahju 2700 eurot ning kindlustusandjale läks üle nõue kahju põhjustanud korteriomaniku vastu. Veeleke sai alguse puudutatud isikule kuulunud korterist xxx Puudutatud isik avaldaja väidetele ei vastanud.
12.17.10.2024 esitas avaldaja kohtule taotluse kutsuda tunnistajaks xxx, kes saaks kinnitada, et veeleke algas puudutatud isiku korterist ning selle põhjuseks oli kraanikausi alune toru. Kohus leiab, et avaldaja taotlus ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 238 lg 1 p 2 kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust, kui sama asjaolu kohta on juba kohtule piisavalt tõendeid esitatud.
13.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 04.10.2021 teatas kindlustusmaakler kindlustusandjale veekahjust (dtl 7-8), mille kohaselt uputas xxx samas majas asunud korterit xxx. Teate järgi käisid veekahju kõrvaldamas xxx OÜ esindajad. Esindajad käisid korteris nr xxx ning kinnitasid, et nad kõrvaldasid veelekke xxx korteris kraanikausi all asuvas toruliitmikus, millest tilkus põrandale vett. Avaldaja esitas kohtule ka foto (dtl 9) kraanikausi alusest liitmikust. Fotost nähtub veeleke põrandal.
14.28.10.2021 saatis kindlustusandja esindaja e-kirja xxx OÜ esindajale ja küsis, kas kahju põhjustanud korterist on fotosid (dtl 18-19), millele xxx vastas samal päeval, et fotosid ei ole, kuid kraanikausi all oleva veeliini ühenduse ettevõte parandas. Kohtule ei ole mõistetav, miks vastas xxx OÜ esindaja, et fotosid puudutatud isikule kuuluvast korterist ei ole, kuigi foto on kohtule koos avaldusega esitatud. Samas ekirjas on xxx juba avaldanud juhtumi kohta teabe, mille kohta soovib avaldaja antud isiku tunnistajana ülekuulamist. Kuna samad asjaolud juba nähtuvad kohtule esitatud kirjalikest tõenditest, jätab kohus avaldaja 17.10.2024 taotluse rahuldamata.
15.KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult,
korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (RK TKm 2-19-9500, p 13).
16.Kohtu hinnangul on avaldaja esitatud tõenditega tõendatud, et puudutatud isik rikkus oma kohustusi, kindlustusvõtjale tekkis kahju, mis oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning puudutatud isiku rikkumise ja kahju vahel oli põhjuslik seos. Avaldaja esitas kohtule fotod kahjustada saanud korterist (dtl 10-14). Fotodelt nähtuvad veekahjustused laes ja seintel. Eelviidatud fotoga puudutatud isiku korterist ning e-kirjadega on tõendatud, et kahju sai alguse puudutatud isiku korteri eriomandi osast. Kahjustada saanud korteri osas oli avaldaja sõlminud kindlustuslepingu (dtl 15-17).
17.VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandjana kahju hüvitanud, on talle üle läinud kindlustusvõtja nõue puudutatud isiku vastu.
18.xxx OÜ tegi kahjustada saanud korteri omanikule hinnapakkumise (dtl 20) ning arve (dtl 21) korteri elutoa lae ja krohvitud seinte niiskuskahjude parandamiseks summas 2700 eurot. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale 2700 eurot (dtl 22). Eelviidatud tõenditega kogumis on tõendatud, et kindlustusandja hüvitas kannatanule kahju 2700 eurot. Puudutatud isik oli kahju tekkimise eest vastutav. Puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, milliste esinemise tõttu ta tekkinud kahju eest ei vastuta. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista kahju hüvitis 2700 eurot.
19.Lisaks põhinõudele palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista viivise. Avaldaja palus välja mõista ajavahemikul 27.11.2021 kuni 15.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivisena 666,06 eurot, samuti edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates 16.05.2024 põhinõudelt seadusjärgses määras. Alternatiivselt juhul, kui kohtu arvates ei saa 16.11.2024 kirja lugeda puudutatud isikule kätte toimetatuks, palus avaldaja mõista puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 05.01.2022 kuni 15.05.2024 eest summas 643,88 eurot ning sissenõutavaks muutuva viivise alates 16.05.2024 põhinõudelt seadusjärgses määras.
20.Kohus leiab, et avaldaja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ning alternatiivne nõue rahuldamisele ei kuulu. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lõikest 2 tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust tulenevalt saab avaldaja nõuda puudutatud isikult enne avalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist, kui ta on kohtueelselt puudutatud isikule oma nõudest teatanud. Avaldaja ei ole aga nõuetekohasel viisil tõendanud ühegi kohtueelse nõude saatmist puudutatud isikule.
21.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 16.11.2021 on kindlustusandja töötaja saatnud e-kirja (dtl 23) tagasinõudega summas 2700 eurot ning on palunud summa hüvitada hiljemalt 10 päeva jooksul. E-kirjast aga ei nähtu, kellele see on saadetud. E-kirja alusel ei saa kohus veenduda, et puudutatud isikut on nõudest enne avaldusega kohtusse pöördumist teavitatud. Kohus selgitas 14.10.2024 istungil (dtl 39-40), et esitatud tõenditest ei nähtu puudutatud isiku teavitamist nõudest kohtumenetluse eelsel ajal. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud avaldaja ühegi kohtueelse nõude saatmist puudutatud isikule.
22.Avaldaja esitas kohtule 17.10.2024 menetlusdokumendi, mille teksti oli kleebitud erinevaid pilte. Menetlusdokumenti kleebitud pilte ei saa kohus arvestada tõenditena, vaid menetlusdokument tervikuna on avaldaja lepingulise esindaja seletus, mida ei saa hinnata tõendina. TsMS § 273 lg 1 sätestab, et kirjalik dokument esitatakse kohtule algdokumendi või ärakirjana. Seega oleks e-kirjade saatmist tulnud tõendada e-kirjade ärakirjadena. TsMS § 274 näeb ette, et elektrooniline dokument esitatakse kohtule väljatrükina või edastatakse elektrooniliselt sellises formaadis, et oleks võimalik sellega tutvuda ja see turvaliselt säilitada kohtu infosüsteemis. Ühtlasi tuleneb TsMS § 339 lõikest 2, et avaldusele lisatakse avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud.
23.Eelviidatud menetlusnormidest tuleneb, et e-kirjad, millistele on avalduses viidatud või milliseid on avalduses tsiteeritud, tuleb tõenditena menetlusdokumendile lisada. Üksnes selliselt esitatud ärakirju saab kohus arvestada tõenditena ning muuhulgas tuvastada, kes, kellele ja millal on e-kirja saatnud. Andmebaaside väljavõtted tuleb kohtule esitada kas väljatrükina või muul moel elektrooniliselt, kuid samuti viisil, et kohus saaks tuvastada, et tegu on tõepoolest andmebaasi väljavõttega, mitte esindaja seletusega. Kuna avaldaja ei ole nõuetekohasel viisil tõendanud ühegi kohtueelse teavituskirja edastamist, kuigi kohus seda avaldajale selgitas, ei loe kohus tõendatuks, et avaldaja teavitas puudutatud isikut oma nõudest kohtueelselt. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata avaldaja nõue mõista puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivisena 666,06 eurot või alternatiivselt 643,88 eurot.
24.Viivisenõue kuulub rahuldamisele üksnes edaspidi sissenõutavaks muutuvas osas. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis alates avalduse esitamisele järgnevast päevast 16.05.2024 põhinõudelt 2700 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
25.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
26.Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel, mis oli põhjendatud ja kuulus osalisele rahuldamisele. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda osas, milles need vastavad rahuldatud nõude ulatusele. Kui arvestada rahuldamata jäänud viivise nõudeid, rahuldas kohus avaldaja nõude 80% ulatuses. Seega tuleb avaldaja menetluskulud jätta 80% ulatuses puudutatud isiku kanda.
27.Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista riigilõivu 50 eurot ja kulud õigusabile ilma käibemaksuta. Avaldajale osutati õigusabi 169 eurot tunnis. Avalduse koostamisele ja lisade komplekteerimisele kulus 2 tundi. Istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 0,5 tundi. 17.10.2024 seisukoha koostamisele kulus 1 tund. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 591,50 eurot. Avaldaja palus puudutatud isikult kogumis menetluskuludena välja mõista 641,50 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
28.Kohus leiab, et arvestades avaldaja esindaja kvalifikatsiooni ning menetluse vähest keerukust, on põhjendatud tunnitasu suuruseks mitte 169 eurot, vaid 110 eurot. Seega on avaldaja põhjendatud kulud õigusabi osutamisele 3,5 tunni eest 385
eurot, millele lisandub tasutud riigilõiv 50 eurot. Kogumis on avaldaja menetluskulud põhjendatud 435 euro ulatuses, millest 80% on 348 eurot. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 348 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 348 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.