Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number
2-24-12734
Kohtuasi
Holm Bank AS-i hagi H.C väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Holm Bank AS (registrikood lepinguline esindaja Jaana Jostmann
vastu võlgnevuse
14080830),
Kostja H.C (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1 (4)
Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.
Selleks, et kohtule oleks arusaadav, kas leping on kehtivalt üles öeldud, tuli hagejal mh välja tuua: 1) asjaolud, millest nähtub, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega;
2 (4)
2) millal andis krediidiandja kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist; 3) mis kuupäevast on lepingu ülesütlemise avaldus kostja poolt kätte saadud. Hagi täpsustusest nähtub, et hageja edastas 23.10.2023 kostjale kirja, milles selgitas, et lepinguliste kohustuste hiljemalt 02.11.2023 mittetäitmisel on hageja sunnitud kostjale edastama lepingu ülesütlemise avalduse täiendava tähtajaga ja kokkuleppe mittesaavutamise korral pöörduma kohtusse. Hageja teavitas kostjat 01.12.2023 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.12.2023. Hageja informeeris kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 15.12.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Hageja saatis kostjale 15.12.2023 ka ülesütlemisavalduse. Kohus märgib, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (TsÜS § 135 lg 1). Hagist ja selle täpsustusest nähtuvalt andis hageja kostjale täiendava tähtaja 13 päeva puudujääva summa tasumiseks. Kui kostjale anti 01.12.2023 tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, siis tuli kostjale anda vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg, mis oleks saabunud 15.12.2023. Seega sai hageja kõige varasemalt lepingu üles öelda alates 16.12.2023, mitte 15.12.2023. Kohus märgib, et nendel asjaoludel on hagi muutunud perspektiivituks, sest kostjale ei ole antud vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks. Ülesütlemine peab vastama VÕS § 416 lg 1 sätestatule. Kuna hageja väljatoodud asjaoludel ei antud kostjale vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega võla tasumiseks, siis ei ole leping kehtivalt üles öeldud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus selgitas hagejale 18.10.2024 kohtumääruses, et hagis toodud asjaoludel ei ole leping erakorraliselt üles öeldud. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisega seonduv on üheks hagi rahuldamise eelduseks. Hageja hagi ei täiendanud ja uut nõuet ei esitanud. Hagi muutmine pärast selle menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist on võimalik üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kui hagejal puudub soov haginõuet enne selle menetlusse võtmist muuta, ei saa kohus eeldada, et selline valmisolek tekiks eelmenetluses. Arvestades, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ja hageja ei ole uut nõuet kohtule esitanud, siis on hagis toodud asjaoludel hagi õiguslikult perspektiivitu. Kohus ei saaks hagis toodud asjaoludel hagi rahuldada. Hagis toodud asjaoludel ei saa eeltoodu tõttu asuda ka seisukohale, et põhinõue oleks muutunud tervikuna sissenõutavaks, nagu hageja oma nõude on esitanud, mistõttu on hageja nõue selles osas perspektiivitu. Kuivõrd leping ei ole ülesütlemisega lõppenud, siis on hagis toodud asjaoludel muutunud ebaselgeks ka hageja ülejäänud nõuded. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks võtta perspektiivitut hagi menetlusse. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus selgitab hagejale, et kui lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, siis saab hageja esitada nõude juba sissenõutavaks muutunud võla tasumiseks ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumiseks VÕS § 108 lg 1 alusel ning paluda kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel.
3 (4)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.