Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised esindajad Menetluse liik
ja
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 09. juuni 2026.a, Tallinn
2-23-146148 Elisa Eesti AS hagi N. L. vastu 05.01.2018.a kliendi- ja teenuse osutamise lepingust ning seadmete rendi- ja/või müügilepingust tuleneva võlgnevuse 156,24 euro, kahju 79,80 euro, sissenõudmiskulu 29 euro, viivise 116,72 euro ja täiendava viivise saamiseks 424,84 eurot nende Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) Kostja: N. L. (isikukood XXX) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista N. L.’ilt Elisa Eesti AS-i kasuks 05.01.2018.a seadmete rendi- ja/või müügilepingust tulenev võlgnevus 79,80 eurot ja viivis seisuga 09.06.2026 summas 75,65 eurot.
3.Välja mõista N. L.’ilt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis 0,05% päevas põhinõudelt summas 79,80 eurot alates 10.06.2026 kuni nõude täitmiseni, kuid viivise summa kokku koos kohtuotsusega väljamõistetuga ei või ületada põhinõude summat (s.o. 79,80 eurot).
4.Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS-i hagi N. L.’i vastu 05.01.2018.a kliendi- ja teenuse osutamise lepingust tulenev võlgnevuse 156,24 eurot, sellelt arvestatud viivise ja kahju 29 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud 68% ulatuses Elisa Eesti AS-i kanda ja 32% ulatuses N. L.’i kanda.
Määrata kindlaks Elisa Eesti AS-i menetluskulud summas 78,40 eurot. Välja mõista N. L.’ilt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulu summas 78,40 eurot.
7.Välja mõista N. L.’ilt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (78,40 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Määrata, et N. L.’il kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
1
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 02.01.2024 määruse punktis 2 (dtl 70). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Hageja nõuded ja põhjendused
4.Elisa Eesti AS esitas Harju Maakohtule hagi N. L. vastu 05.01.2018.a kliendi- ja teenuse osutamise lepingust ning seadmete rendi- ja/või müügilepingust tuleneva võlgnevuse 156,24 euro, kahju 79,80 euro, sissenõudmiskulu 29 euro, viivise 116,72 euro ja täiendava viivise saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.01.2018.a kliendi- ja teenuse osutamise lepingud ning seadmete rendi- ja/või müügilepingud kostjale teenuste Starman Start: XL-internet + XL-digiTV, Viasati filmikanalid, Lastemaailm+, Starbox, Ajamasin, TV Everywhere, Wi-Fi teenus, Digiboksi rent, Modemi rent, DigiTV kaardi rent, Lisa XLdigiTV, Viasat filmikanalid, Lastemaailm+, DigiTV moodulkaardi rent, Lisa XLdigiTV, Viasat filmikanalid, Lastemaailm+, DigiTV moodulkaardi rent ning DigiTV kaart (Rent), Digiboks (Rent), Modem (Rent), DigiTV kaart (Rent), DigiTV kaart
2
(Rent) renditeenuse kasutamise võimaldamiseks. Sõlmitud lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks seadmed koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega. Kostja on arvete tasumisega viivituses ning jätnud alates 01.10.2020-31.03.2021 arved tasumata summas 156,21 eurot. Hageja on edastanud kostjale hoiatava meeldetuletuskirja 20.10.2020. Kostja võlgnevust tasunud ei ole ning hageja on öelnud sõlmitud lepingud üles 26.02.2021. Lepingute lõppemise korral oli kostjal kohustus tagastada hagejale kuuluvad seadmed. Kostja ei tagastanud DigiTV kaarti: 01473324816 maksumusega 39,90 eurot ja DigiTV kaarti: 01473320740 maksumusega 39,90 eurot. Kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt üldtingimuste punktile 10.1. õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,05% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 116,72 eurot ja lisaks viivist põhinõudelt (teenus ja osamaksed) ja kahjuhüvitiselt alates 16.12.2023.a kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassoteenus on tasuline teenus. Antud juhul oli inkassotasuks 24 eurot. Inkassomenetluse käigus on tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 24 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt kokku sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 29 eurot. Kostja käis 22.02.2021 tagastamas seadmeid Viru Keskuse Elisa esinduses. Tagastamata jäi 3 DigiTV kaarti. Kostja väitis, et ei tea, kus need on. 26.02.2021 esitas hageja 3 nõudearvet tagastamata 3-e DigiTV kaardi eest, mida kostja ei tagastanud. Hageja on seisukohal, et esitatud nõue ei ole aegunud. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited ja põhjendused
5.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
Kostja ei vaidle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, mille alusel hageja osutas kostjale erinevaid side ja tv teenuseid. Leping oli lõpetatud kostja avalduse alusel ning vaidlus oli tagastamata asjade pärast – digitv kaardid, modem ja digiboks. Leping oli lõpetatud seoses kostja kolimisega Rootsi. Kostja tagastas kõik hagejale kuulunud tehnilisi vahendeid hageja Viru keskuses olevasse esindusse ning sai ka paberi, et antud asjade valdus on üle läinud hagejale. Kostja palub kohaldada aegumist. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3
TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud:
7.1.1.1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 9) 10)
7.1.2.1) 2) 3) 4)
7.1.3.1) 2) 3) 4)
Hageja ja kostja vahel on sõlmitud järgmised lepingud: 05.01.2018 Kliendi- ja teenuse osutamise leping nr L-1044611, millise kohaselt on hageja poolt kostjale osutatavad järgmised teenused: Starman Start: XL-internet + XL-digiTV Viasati filmikanalid Lastemaailm+ Starbox Ajamasin TV Everywhere Wi-Fi teenus Digiboksi (VOD, HD) rent Modemi (VoIP, Wi-Fi, 3.0, 16x4) rent DigiTV kaardi rent (dtl 28-29). 05.01.2018 Kliendi- ja teenuse osutamise leping nr L-1044611.L1, millise kohaselt on hageja poolt kostjale osutatavad järgmised teenused: Lisa XL-digiTV Viasati filmikanalid Lastemaailm+ DigiTV moodulkaardi rent (dtl 30-31). 05.01.2018 Kliendi- ja teenuse osutamise leping L-1044611.L3, millise kohaselt on hageja poolt kostjale osutatavad järgmised teenused: Lisa XL-digiTV Viasati filmikanalid Lastemaailm+ DigiTV moodulkaardi rent (dtl 32-33).
05.01.2018 Seadmete rendi- ja/või müügileping nr L-1044611, millise kohaselt hageja poolt kostjale antud järgmised seadmed:
05.01.2018 Seadmete rendi- ja/või müügileping nr L-1044611.L1, millise kohaselt hageja poolt kostjale antud järgmised seadmed: Tüüp: DigiTV kaart (Rent), vara maksumus: 39.90 € Seerianumber: XXX Mudel: SmarCAM 3.7 (dtl 36-37);
7.1.6.1)
05.01.2018 Seadmete rendi- ja/või müügileping nr L-1044611.L3, millise kohaselt hageja poolt kostjale antud järgmised seadmed: Tüüp: DigiTV kaart (Rent), vara maksumus: 39.90 € Seerianumber: XXX Mudel: SmarCAM 3.7 (dtl 38-39).
Kostja on jätnud tasumata järgmised hageja poolt esitatud arved:
11.03.2021 on Creditreform Eesti OÜ edastanud kostjale võlateate, millise kohaselt on kostjal hageja ees võlgnevus summas 249,07 eurot, sh viivis 4,79 eurot ja võla sissenõudekulu summas 56,88 eurot (dtl 54);
Lisaks on Creditreform Eesti OÜ poolt kostjale edastatud korduvad võlateatised 18.03.2021 (dtl 55), 26.03.2021 (dtl 56), 31.03.2021 (dtl 57)
Hageja on hagiavalduse kohaselt öelnud sõlmitud lepingud üles 26.02.2021.
Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 156,24 euro, kahju 79,80 euro, sissenõudmiskulu 29 euro, viivise 116,72 euro tasumist ja viivist põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 16.12.2023.a kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas.
Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu
5
sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) sätteid. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi „VÕS“) 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse leping, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale sideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu. Poolte vahel on sõlmitud ka seadmete kasutamise leping, mis oma olemuselt on üürileping VÕS § 271 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 järgi asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada.
10.Vaidlust ei ole, et poolte vahel on sõlmitud 05.01.2008 Kliendi- ja teenuse osutamise leping nr L-1044611, leping nr L-1044611.L1, leping nr L-1044611.L3, leping nr L1044611, leping nr L-1044611.L1, leping nr L-1044611.L3.
10.1.Hageja on nimetatud lepingute alusel esitanud kostjale arved nr A-38008088 summas 9,98 eurot, A-38214879 summas 27,40 eurot, A-38423408 summas 32,40 eurot, A38632239 summas 27,40 eurot, A-38841457 summas 27,40 eurot ja A-39050768 summas 41,66 eurot, s.o kogusummas 166,24 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 156,24 eurot. Kõik nimetatud arved on esitatud digibokside, modemite, TV kaartide ja TV moodulkaartide rendi eest.
10.2.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.3.Võlgnikul ei teki tasumise kohustust arve esitamisest, vaid kokkuleppest (lepingust) tasu maksmise kohta. Hageja esitatud lepingutest ei nähtu, et kostja oleks kohustunud tasuma digibokside, modemite, TV kaartide ja TV moodulkaartide rendi eest hageja nõutud summasid. Nimetatud lepingutest renditasu summat sätestatud ei ole. Samuti ei ole hageja esitanud muud tõendit, millest tuleneks kostjale kohustus tasuda asjade rendi eest kostja nõutud summasid.
6
10.4.Kuigi kostja nimetatud arvete alusel renditeenuste saamist vaidlustanud ei ole, siis tõendeid selle kohta, et nendel arvetel on kajastatud poolte poolt kokkulepitud summad, kohtule esitatud ei ole. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks hageja nõudeid (arveid) tasunud, millest saaks tuletada kostja kaudse tahteavalduse nimetatud tasumise kohustuse tunnustamiseks. Kostja ei ole ka kohtumenetluses tasumise kohustust ega hageja arveid omaks võtnud.
10.5.Seega ei ole hageja tõendanud oma nõuet seoses seadmete rendi eest esitatud arvetega ja kohus jätab hageja nõude summas 156,24 eurot rahuldamata.
11.Hageja väitel on kostja lisaks jätnud pärast kliendilepingute kasutuslepingute lõppemist tagastamata kaks DigiTV kaarti.
ja
seadmete
11.1.AS Starman Telekommunikatsiooniteenuste üldtingimuste punkti 5.3.4 kohaselt kui Starman on Kliendile andnud kasutamiseks Seadme, on Klient kohustatud lepingu lõppemisel tagastama Seadme Starmanile seisundis, milles ta selle sai, arvestades normaalset kulumist (dtl 41-42). Pooltevahelise seadme rendilepingute p 3 sätestavad, et lepingu lõppemisel on Klient kohustatud Seadme tagastama 7 päeva jooksul Starmani esinduses või posti teel (Rävala pst 19, Tallinn). Kui Klient ei tagasta Seadet, on Starmanil õigus nõuda Kliendilt sisse Seadme lepingu- või Hinnakirjajärgne väärtus vastavalt Starmani poolt esitatud nõudele. Väärtuse hüvitamisega läheb Seadme omandiõigus Kliendile üle.
11.2.Nimetatud tagastamata DigiTV kaartide nõude aluseks on hageja poolt esitatud järgmised arved: 26.02.2021 arve nr NA-129035 summas 39,90 eurot, arve nr NA129036 summas 39,90 eurot ja arve nr NA-129037 summas 39,90 eurot, kogusummas 119,70 eurot. Hageja ei nõua kohtumenetluses arve nr NA-129037 tasumist (vt dtl 22, p 1.3) ja palub tagastamata DigiTV kaartide osas välja mõista kahjuhüvitise summas 79,80 eurot.
11.3.DigiTV kaart: 01473320740 anti kostjale lepingu nr L-1044611.L1 alusel (dtl 36), vastavalt millele oli selle maksumus 39,90 eurot. DigiTV kaart: 01473324816 anti kostjale lepingu nr L-1044611.L3 alusel (dtl 38), vastavalt millele oli selle maksumus 39,90 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud fakti, et pooltevahelised lepingud on lõppenud. Kostja väitel on ta kõik seadmed hagejale tagastanud, kuid selle kohta tõendeid esitanud ei ole (TsMS § 230 lg 1). Kostja oli lepingute lõppemisel kohustatud kas tagastama seadmed või hüvitama hagejale nende maksumuse. Kuna seadmete tagastamine tõendatud ei ole, siis peab kostja vara maksumuse hüvitama. Hageja on esitanud kostjale DigiTV kaartide nr 01473320740 ja 01473324816 maksumuse hüvitamiseks 26.02.2021 arved nr NA129035 (dtl 49) ja NA-129036 (dtl 50) kokku summas 79,80 eurot. Vastavas maksumuses on pooled lepingus kokku leppinud, mistõttu kuulub hagi selles summas rahuldamisele.
12.Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Hageja on vaielnud sellele vastu.
7
12.1.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
12.2.Riigikohus on 12.11.2008 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 punktis 11 selgitanud, et kolleegiumi arvates tuleb nimetatud teise lause osa „muutub sissenõutavaks arve esitamisega“ mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega.
12.3.Lepingutes oli kokku lepitud, et kostja pidi tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Hageja on esitanud kostjale arveid 01.10.2020 kuni 01.03.2021. Hagi kuulub rahuldamisele kahe 26.02.2021 esitatud arve alusel. Seega algas tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2021. aastal esitatud arvete puhul 2021.a lõppemisest ehk 01.01.2022 kell 00:00. Hageja nõuded oleks aegunud 31.12.2024 kell 24:00.
12.4.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja on esitanud 14.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult võlgnevuse saamiseks (dtl 3-4).
12.5.Kuivõrd aegumise tähtaeg oleks lõppenud 31.12.2024 kl 24:00, ning hageja on esitanud 14.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis on üle läinud käesolevaks hagimenetluseks (nõue peatus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega), siis ei ole hageja nõue aegunud.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 29 eurot. Kostja nimetatud summale sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
13.1.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
13.2.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
13.3.Hageja tugineb vastava nõude esitamisel asjaolule, et kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ
8
inkassomenetluses. Inkassoteenus on tasuline teenus. Antud juhul oli inkassotasuks 24 eurot. Inkassomenetluse käigus on tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks (dtl 24, punkt 2.13).
13.4.Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulu nõue summas 29 eurot põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu. Käesoleval juhul ei ole esitatud kohtule hageja poolt ühtegi tõendite selle kohta, et viimane on tasunud inkassoteenuse kasutamise eest Creditreform Eesti OÜ-le 24 eurot. Asjaolu, et Creditreform Eesti OÜ on pöördunud kohtuväliste nõuetega kostja poole võlgnevuse tasumiseks, ei tõenda veel nimetatud kulutuse tekkimist hageja poolt nõutavas summas. Samuti ei ole tõendatud sissenõudekulu tekkimine summas 5 eurot. VÕS § 113 2 lg 1 ei ole iseseisvaks nõude tekkimise aluseks, vaid seab võlausaldajale piirmäärad. Nõuet ennast tuleb kohtumenetluses sisustada ja tõendada.
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt üldtingimuste punktile 10.1. (dtl 43) on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,05% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
14.1.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 01.04.2021 kuni 15.12.2023 eest summas 116,72 eurot. Lisaks on palunud hageja mõista kostjalt välja viivise alates 16.12.2023.a. kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas. Kostja nimetatud nõudele ja selle kujunemisele vastuväiteid esitanud ei ole.
14.2.Kohus rahuldab hagi 26.02.2021 arvete nr NA-129035 (dtl 49) ja NA-129036 (dtl 50) kokku summas 79,80 eurot alusel, mille tasumise tähtaeg oli 26.02.2021. Kuivõrd kostja on olnud viivituses nende arvete tasumisega, siis on hageja viivisenõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele nende arvete alusel arvestusega alates 01.04.2021.
14.3.Perioodil 01.04.2021 kuni 09.06.2026 on kostja viivitanud arvete tasumisega 1896 päeva. Viivis 0,05% päevas summalt 79,80 on 0,0399 eurot päevas. Kohtuotsuse tegemise seisuga viivitatud 1896 päeva eest on hagejal õigus nõuda viivist summas 75,65 eurot (1896 x 0,0399€), mille kohus kostjalt välja mõistab. Samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise arvates 10.06.2026 kuni võlgnevuse tasumiseni määras
9
0,05% tasumata põhinõude summalt (s.o. 79,80) päevas, kuid viivise summa kokku koos otsusega väljamõistetuga ei või ületada põhinõude summat.
15.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 79,80 eurot, viivis summas 75,65 eurot ning viivis põhinõudelt alates 10.06.2026 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas.
16.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
17.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 on tsiviilasja hagihinnaks 424,84 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
18.1.Esitatud hagi hind on 424,84 eurot. Rahuldatud summas hagi hind oleks olnud 133,82 eurot (põhinõue 79,80 eurot; viivis seisuga 15.12.2023 ehk 989 päeva eest 39,46, lisaks viivis ühe aasta eest 79,80€ x 0,05% x 365 = 14,56€). Seega moodustas rahuldatud hagi hind esitatud hagi hinnast 32%.
18.2.Seega jäävad menetluskulud 68% ulatuses hageja kanda ja 32% ulatuses kostja kanda.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja esindajakulu summas 85 eurot (dtl 68, 133).
19.1.Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 140 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõivust kostja poolt hagejale hüvitamisele 44,80 eurot (140 € x 32%).
19.2.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 484 2 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele ning kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 6,40 eurot (20 € x 32%).
19.3.Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 85 eurot. Kostja vastavalt esindajatasu suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
19.4.Kohus leiab, et hageja esindajatasu on kooskõlas käesoleva tsiviilasja materjalidega ning asja keerukusega. Samuti vastab see tasu suurus esitatud menetlusdokumentide
10
mahule. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 85 eurot, millisest kuulub kostja poolt hüvitamisele 27,20 eurot (85 € x 22%).
20.Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 78,40 eurot, s.o riigilõiv summas 44,80 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 6,40 eurot ja esindajakulu summas 27,20 eurot.
21.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
22.Kostja on teatanud, et viimasel menetluskulusid tekkinud ei ole (dtl 141).
23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.