Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MAAKOHTU MÄÄRUS

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

maakohtul hagi õigusliku perspektiivituse korral õigus mh kaaluda, kas kohaldada TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 (vt RKTKm 6. jaanuar 2021 nr 2-19-20574, p 12). Hagiavalduses tuleb TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt mh märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), mille all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude (vt RKTKo 16. november 2005 nr 3-2-1-113-05, p-d 13, 14). Kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest, kui hageja ei ole talle antud tähtaja jooksul täpsustanud hagi määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks (vt ka RKTKm 24. november 2021 nr 2-20-15376, p 15). Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 8. märts 2017 nr 3-2-1-177-16, p 10). Õiguslikult on võimalik nõuda loovutatud ja täitmata nõude täitmist. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hagi menetlusse võtmisel ei ole põhjendatud teha etteheiteid nõude alusdokumentide esitamata jätmise kohta. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust. Kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see välja selgitada ja tõendeid hinnata asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt RKTKm 4. mai 2022 nr 2-19-12055, p 13). Maakohus heitis hagejale ette üksnes seda, et hageja ei esitanud ka pärast hagi korduvat käiguta jätmist algdokumenti ehk 29. detsembri 2020 müügiarvet nr 1008, ning analüüsis hagi menetlusse võtmisest keeldumisel vaid hageja tõendi kogumise taotluse tõsiseltvõetavust ja põhjendatust. Maakohtu määrusest ei nähtu ühtegi põhjendust selle kohta, miks on arve hagiavaldusele tõendina lisamata jätmine niivõrd määrava tähtsusega, et annab alust väita hagi perspektiivitust. Rahalise kohustuse täitmise nõude esitamise (ja ka kohustuse sissenõutavuse) eelduseks ei ole üldjuhul arve esitamine (vt RKTKo 14. juuni 2016 nr 3-2-153-16, p 18). Arve on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 mõttes ning seda on võimalik hinnata koosmõjus teiste tõenditega (vt RKTKo 25. mai 2016 nr 3-2-1-29-16, p 15). Seda, kas hageja nõue, sh nõude hagejale loovutamine, on tõendatud, tuleb hinnata asja sisulisel lahendamisel. Eeltoodut arvestades ei saanud maakohus jätta 13. juuni 2024 määruses toodud põhjendustel hagi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi. Kui maakohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole siiski piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, on tal võimalik jätta hagi veel kord käiguta ja anda hagejale tähtaeg asjaolude täpsustamiseks.

riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Menetluses on lisaks hagejale osalenud ka kostja ning menetluskulude jaotust ei ole veel otsustatud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.