Noorte Luuletajate Selts MTÜ hagi Mahe Mulk OÜ vastu 2500 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. juuni 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Noorte Luuletajate Selts MTÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja) Noorte Luuletajate Selts MTÜ (rg-kood 80612823), lepinguline esindaja Priit Janu Kostja: Mahe Mulk OÜ (rg-kood 16122716), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 13. juuni 2024 määrus ja saata tsiviilasi samale kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Rahuldada Noorte Luuletajate Selts MTÜ määruskaebus.
3.Jätta asja materjalide juurde võtmata Noorte Luuletajate Selts MTÜ määruskaebusele lisatud tõendid (lisad 1 ja 2; 15. juuli ja 12. augusti 2022 e-kirjad). Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1 ja § 372 lg 5).
Noorte Luuletajate Selts MTÜ (hageja) esitas 28. detsembril 2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mahe Mulk OÜ-lt (kostja) 1600 euro väljamõistmiseks. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja esitas vastuväite.
2.Hageja esitas 12. veebruaril 2024 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 2500 eurot. Hagiavalduse kohaselt võõrandas Algne Mahe Mulk OÜ (Algne Mulk) 29. detsembri 2020 müügitehinguga oma põhivara kostjale, mille kohta juhatuse liige Jaanus Kask koostas ja väljastas müügiarve nr 1008 20 000,01 eurole. Kostja ei ole arvet tasunud. Algne Mulk loovutas tehingust ja arvest tuleneva nõudeõiguse hagejale. Algse Mulgi raamatupidamises puuduvad dokumendid, millest nähtuks, et müügiarvest tulenev kohustus oleks täidetud või lõppenud.
3.Maakohus jättis hagi 28. veebruari ja 27. märtsi 2024 määrustega käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli mh selgitada, kas ta on sama nõude esitanud ka pankrotimenetluses, ning lisada müügiarve ja nõude loovutamisega seotud dokumendid. Maakohus selgitas, et olukorras, kus kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja nõue on väidetavalt loovutatud, on vaja hagi perspektiivikuse ja õigusliku olukorra hindamiseks esitada ja hinnata tõendeid hagi menetlusse võtmise staadiumis.
4.Hageja vastuste järgi ei ole ta Algse Mulgi pankrotimenetluses nõuet esitanud; Tartu Maakohus lõpetas 18. septembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4222 Algse Mulgi pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Hageja esitas 5. aprilli 2023 nõude loovutamise lepingu ja 20. jaanuari 2021 käibemaksudeklaratsiooni. Algne Mulk ja kostja deklareerisid Maksu- ja Tolliametis tehingu ja müügiarvest tuleneva maksukohustuse. Algse Mulgi raamatupidamise algdokumendid on jätkuvalt Jaanus Kase valduses. Hageja ei saa esitada müügiarvet enne, kui see on kohtu kaasabil kostjalt ja Jaanus Kaselt kogutud. Hageja taotles tõendi kogumist. Kohus ei saa enne hagi menetlusse võtmist nõuda ja hinnata tõendeid.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Tartu Maakohus keeldus 13. juuni 2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 168 ja 172. VÕS § 168 lg-st 1 tulenevalt peab nõude loovutaja uuele võlausaldajale mh andma üle nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. Olukorras, kus Priit Janu loovutaja esindajana loovutas nõude hagejale, kelle esindaja ta praeguses asjas on, ei ole hageja taotlus 29. detsembri 2020 müügiarve nr 1008 originaali (algdokumendi) tõendina kogumiseks tõsiseltvõetav. Kohtu ülesanne ei ole õigusemõistmise funktsiooni täitmisel tagada hageja ja/või loovutaja eesmärgi saavutamine, s.o loovutamise kaudu omandatud nõudega seotud asjaolu tõendamiseks algdokumentide kogumine. Samuti ei ole põhjendatud algdokumentide väljanõudmine kolmandalt isikult. Hageja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et küsis loovutajalt algdokumente või muud teavet ja loovutaja keeldus nende esitamisest. Hageja ei ole pärast hagi korduvat käiguta jätmist puudusi kõrvaldanud, st algdokumenti esitanud. Hageja ei ole esitanud vajalikul määral hagi aluseks olevaid asjaolusid ning esitatud asjaolude põhjal ei saa tema nõude põhjendatuse kohta seisukohta võtta. Seega tuleb jätta hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 esimese alternatiivi alusel menetlusse võtmata.
MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS
6.Hageja esitas 10. juulil 2024 määruskaebuse, milles palub maakohtu 13. juuni 2024 määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, samuti tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv. Määruskaebuse järgi on kohatu teha hagi menetlusse võtmise eelselt etteheiteid nõude alusdokumentide esitamata jätmise kohta. Selles faasis ei puutu asjasse, kas ja kuidas hageja oma nõuet tõendab. Enne hagi menetlusse võtmist on ennatlik hinnata hagi sisulist perspektiivikust või nõuete kujunemist. Maakohus asus lahendama materiaalõiguslikku vaidlust, sh tuvastama, kas täidetud on nõude loovutamise materiaalõiguslikud eeldused (VÕS § 164 lg 1). Maakohtu põhistusest ei nähtu, et 29. detsembri 2020 müügitehingust ja arvest nr 1008 tulenev nõudeõigus ei oleks hagejale üle läinud. Maakohus heidab ette üksnes nõudeõigust tõendavate dokumentide üleandmisega seonduvat; dokumentide üleandmine ei mõjuta nõude üleminekut. Algse Mulgi varasem esindaja, kes on praegu hageja lepinguline esindaja, on üritanud nõude alusdokumente korduvalt (15. juulil ja 12. augustil 2022) ka iseseisvalt koguda, kuid kostja ja Jaanus Kask on dokumentide esitamisest keeldunud (määruskaebuse lisad 1 ja 2). Seega on vältimatult vajalik nõuda alusdokumendid välja eelmenetluses kohtu kaasabil. Hagejal on võimalik täpsustada asjaolusid ja nõuet kogu eelmenetluse vältel (TsMS § 392 lg 1).
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
8.Kuna maakohus jättis kostjalt määruskaebuse kohta seisukoha küsimata, tegi seda ringkonnakohus (vt ka RKTKm 1. juuni 2010 nr 3-2-1-46-10, p 33). Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja on kostjale teadmata isik. Kostjale ei ole saadetud teadet või dokumenti nõude loovutamise kohta. Hagi läbi vaatamata jätmist õigustab ainuüksi see, et hageja ei ole esitanud tõendeid nõude omandamise kohta. Müügiarvet nr 1008 ei eksisteeri, selline arve ja arve number on välja mõeldud. Hagejal oleks kohasem läbida eeltõendamismenetlus ja teha selle abil kindlaks tõendi olemasolu ning seejärel otsustada uuesti hagi esitamise mõttekuse ja põhjendatuse üle.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta asja juurde määruskaebusele lisatud tõendeid – Priit Janu Algse Mulgi esindajana 15. juulil ja 12. augustil 2022 saadetud e-kirju (dtl 87–89). Nimetatud e-kirjadel ei ole määruskaebuse lahendamise seisukohast tähtsust, ringkonnakohus ei lahenda ega hinda hageja tõendite kogumise taotluse põhjendatust (TsMS § 238 lg 1 p 1).
11.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 esimese alternatiivi alusel, leides, et hageja ei esitanud vajalikul määral hagi aluseks olevaid asjaolusid ning esitatud asjaolude põhjal ei saa tema nõude põhjendatuse kohta seisukohta võtta. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et enne hagi menetlusse võtmist on ennatlik hinnata hagi perspektiivikust või nõuete kujunemist. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel on
maakohtul hagi õigusliku perspektiivituse korral õigus mh kaaluda, kas kohaldada TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 (vt RKTKm 6. jaanuar 2021 nr 2-19-20574, p 12). Hagiavalduses tuleb TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt mh märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), mille all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude (vt RKTKo 16. november 2005 nr 3-2-1-113-05, p-d 13, 14). Kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest, kui hageja ei ole talle antud tähtaja jooksul täpsustanud hagi määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks (vt ka RKTKm 24. november 2021 nr 2-20-15376, p 15). Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 8. märts 2017 nr 3-2-1-177-16, p 10). Õiguslikult on võimalik nõuda loovutatud ja täitmata nõude täitmist. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hagi menetlusse võtmisel ei ole põhjendatud teha etteheiteid nõude alusdokumentide esitamata jätmise kohta. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust. Kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see välja selgitada ja tõendeid hinnata asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt RKTKm 4. mai 2022 nr 2-19-12055, p 13). Maakohus heitis hagejale ette üksnes seda, et hageja ei esitanud ka pärast hagi korduvat käiguta jätmist algdokumenti ehk 29. detsembri 2020 müügiarvet nr 1008, ning analüüsis hagi menetlusse võtmisest keeldumisel vaid hageja tõendi kogumise taotluse tõsiseltvõetavust ja põhjendatust. Maakohtu määrusest ei nähtu ühtegi põhjendust selle kohta, miks on arve hagiavaldusele tõendina lisamata jätmine niivõrd määrava tähtsusega, et annab alust väita hagi perspektiivitust. Rahalise kohustuse täitmise nõude esitamise (ja ka kohustuse sissenõutavuse) eelduseks ei ole üldjuhul arve esitamine (vt RKTKo 14. juuni 2016 nr 3-2-153-16, p 18). Arve on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 mõttes ning seda on võimalik hinnata koosmõjus teiste tõenditega (vt RKTKo 25. mai 2016 nr 3-2-1-29-16, p 15). Seda, kas hageja nõue, sh nõude hagejale loovutamine, on tõendatud, tuleb hinnata asja sisulisel lahendamisel. Eeltoodut arvestades ei saanud maakohus jätta 13. juuni 2024 määruses toodud põhjendustel hagi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi. Kui maakohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole siiski piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, on tal võimalik jätta hagi veel kord käiguta ja anda hagejale tähtaeg asjaolude täpsustamiseks.
12.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu 28. veebruari ja 27. märtsi 2024 puuduste kõrvaldamise määruste resolutsioon ei vasta nõuetele. TsMS § 442 lg 5 teise lause, § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 7 alusel peab määruse resolutsioon oleme selgelt arusaadav ja täidetav ka muu määruse tekstita. Määruste resolutsioonist ei nähtu ühtegi puudust, mille kõrvaldamist maakohus hagejalt nõudis.
13.Menetluskulude jaotuse otsustab asja uuel läbivaatamisel maakohus (TsMS § 173 lg 3 teine lause).
14.Ringkonnakohus ei lahenda praeguses menetlusetapis hageja riigilõivu tagastamise taotlust. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta
riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Menetluses on lisaks hagejale osalenud ka kostja ning menetluskulude jaotust ei ole veel otsustatud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.