Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
Harju Maakohus Karin Mölder 03.12.2024.a Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-22-133960 Krediidikaitse Grupp OÜ hagi T. T. vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmise nõudes 6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Lelle tn 24-65, 11318 Tallinn) Hageja
esindaja: advokaat Päivi Margna (e-post [email protected]) Kostja: T. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostjale määratud esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (e-post [email protected]) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista T. T.lt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks põhivõlgnevus 1880,08 eurot, intress 114,84 eurot ja viivis 665,55 eurot.
3.Välja mõista T. T.lt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1880,08 eurolt) määraga 0,2% päevas alates 29.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3333,55 eurot.
4.Jätta Krediidikaitse Grupp OÜ viivisenõue 5,98 euro osas rahuldamata.
Välja mõista T. T.lt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks menetluskulu summas 1842,07 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb T. T.l tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Välja mõista T. T.lt Eesti Vabariigi kasuks 105 eurot (s.o. osaliselt tasumata riigilõiv), mis tuleb tasuda vastavalt määruse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.
9.Kohustada T. T.t tasuma välja mõistetud menetluskulult summas 105 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni tasumiseni (TsMS § 179 lg 9). Edasikaebamise kord
Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 31.08.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. T. (kostja) ja E OÜ vastu 2331,78 euro väljamõistmiseks. Võlgnikud esitasid makseettepanekule 06.11.2022 vastuväite. Pärnu Maakohtu 16.11.2022 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.11.2022 Harju Maakohtule hagi T. T. ja E OÜ vastu, milles palub võlgnikelt välja mõista võlgnevus 1880,08 eurot, intress 114,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 671,53 euro ja täiendava viivis põhinõudelt määraga 0,2% päevas alates 29.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3333,55 eurot. Kohus jättis E OÜ (kustutatud) suhtes hagi 24.03.2023 määrusega läbivaatamata.
3.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid C OÜ ja E OÜ 04.06.2019 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 3000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 04.06.2019, arvestades laenulepingu p-de 3.7 ja 4.9 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige T. T. sõlmisid 04.06.2019 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxxx. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 6000 eurot.
4.Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja esialgu laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 04.07.2019. Laenulepingu p-s 3.10.2 on pooled kokku leppinud, et laenusaajal on õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul. Tagastustähtaja pikendamiseks peab laenusaaja tasuma eelneva perioodi intressi. Laenutagastustähtaeg pikeneb automaatselt ühe kuu võrra kui laenuandja arveldusarvele on laekunud enne laenu tagastustähtaja saabumist või samal päeval eelneva perioodi intress. Käesoleval juhul on laenusaaja pikendanud laenu tagastamise tähtaega laenuandja nõusolekul 35 makseperioodi võrra. Laenusaaja tasus 35-l korral laenusaajale eelmise perioodi intressi, mistõttu pikenes laenuleping iga kord ühe kuu võrra. Seega kohustus laenusaaja tagastama laenu koos intressiga laenuandjale hiljemalt 04.06.2022. Laenusaaja laenu koos intressiga tähtajaks ei tagastanud.
5.Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 2666,45 eurot, millest põhinõude jääk on 1880,08 eurot, intressinõude jääk on 114,84 eurot (perioodi 05.05.2022 kuni 04.06.2022 eest) ja viivisejääk 671,53 eurot (perioodi 05.06.2022 kuni 28.11.2022 eest). Hageja selgitab, et laenulepingu p-s 6.5 on pooled kokku leppinud, et laekunud maksed tuleb arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Antud juhul on laenusaaja tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 5599,31 eurot, millest 1090,19 eurot on laenusaaja tasunud põhivõlgnevuse katteks, 4485,12 eurot intressi katteks laenulepingu pikendamiseks. Ülejäänud summast 24 eurot on laenusaaja tasunud laenuandja poolt laenulepingu p 7.3 alusel laenusaajale edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks - tasuline nõudekiri on laenusaajale edastatud 02.02.2021.
6.Laenuandja on nõudnud nii laenusaajalt kui ka kostjalt võlgnevuse tasumist. Lisaks eeltoodud nõudekirjale on laenuandja edastanud 29.07.2022, 08.08.2022 ja 09.08.2022 laenusaajale laenulepingus fikseeritud e-posti ja kostjale käenduslepingus fikseeritud e-posti aadressile hagihoiatuse, milles palus tasuda laenulepingust tulenev võlgnevus. Laenusaaja ega kostja laenulepingust tulenevalt võlgnevust ei tasunud. 22.08.2022 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas laenusaajat ja kostjat nõuete loovutamisest samal päeval. Kostja vastuväited
7.Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud. Kostja märkis, et COVID-19 pandeemia peatas sisuliselt E OÜ (kustutatud) tegevuse. Kõik äriühingu poolt potentsiaalsetele klientidele eelnevalt tehtud pakkumised, mis oleksid jõudnud lepinguteni, öeldi pankade poolt tellijatele üles või lükati teadmata perioodile edasi. Lisandusid materjalide tarneraskused, kontrollimatu hinnatõus, mida ei olnud võimalik ette prognoosida. Lubatud riigipoolset toetust seoses COVID-19 pandeemiast tingitud piirangute ja keeldudega ehitusega tegelevatel ettevõtetel ei olnud võimalik taotleda, kuigi seaduseandja seda avalikult lubas. Lähtuvalt eelnevast oli E OÜ (kustutatud) sunnitud oma tegevuse lõpetama. Tegevuse lõpetamine oli tingitud kolmandate poolte tegevusest. Kostja tegutses heast tavast ja usust lähtuvalt ning ei näe endal mingit süüd makseraskuste tekkimisel. Kostja on seisukohal, et tegemist on vääramatu jõuga, mis ei sõltu kostja tahtest või tegevusest. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud nõudega. Hagejal on võimalus nõuda oma haginõue välja piiranguid ja keelde kehtestanud ning E OÜ-le (kustutatud) kahju põhjustanud kolmandatelt osapooltelt.
8.Kostja ei saa vastutada 04.06.2019 käenduslepingu alusel, kuna laenu tagastamise kohustuse rikkumine laenuvõtja poolt toimus COVID-19 piirangute tõttu tekkinud majanduslanguse tagajärjel. Kostja haigestus raskelt 15.06.2022 tromboosi ja kopsupõletiku tagajärjel ning oli pikka aega haiguslehel. Rahalisi võimalusi käendatava eest võlakohustust täita tal ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjalidega, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi
oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §- s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
12.Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - C OÜ ja E OÜ sõlmisid 04.06.2019 laenulepingu nr xxxx, mille alusel andis C OÜ E OÜle laenu summas 3000 eurot, intressimääraga 6% kuus ehk 180 eurot kuus, viivise määraga 0,2% päevas, lepingutasuga 100 eurot (dtl 52-56); - C OÜ kandis 04.09.2019 E OÜ arvelduskontole laenusumma 3000 eurot, millest oli eelnevalt maha arvestatud lepingutasuga 100 eurot, s.o 2900 eurot (dtl 57); - Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja esialgu laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 04.07.2019 (laenulepingu p 3.4 (dtl 52)). Laenulepingu p-s 3.10.2 on pooled kokku leppinud, et laenusaajal on õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul piiramatu arv kordi. Tagastustähtaja pikendamiseks peab laenusaaja tasuma eelneva perioodi intressi. Laenutagastustähtaeg pikeneb automaatselt ühe kuu võrra kui laenuandja arveldusarvele on laekunud enne laenu tagastustähtaja saabumist või samal päeval eelneva perioodi intress. Käesoleval juhul on laenusaaja pikendanud laenu tagastamise tähtaega laenuandja nõusolekul 35 makseperioodi võrra. Laenusaaja tasus 35-l korral laenusaajale eelmise perioodi intressi, mistõttu pikenes laenuleping iga kord ühe kuu võrra. Seega kohustus laenusaaja tagastama laenu koos intressiga laenuandjale hiljemalt 04.06.2022. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud (dtl 61); - C OÜ ja E OÜ juhatuse liige T. T. sõlmisid 04.06.2019 laenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxxx käendaja vastutuse maksimumsummaga 6000 eurot (dtl 59-60); - E OÜ on tasunud võlgnevuse katteks kokku 5599,31 eurot, millest hageja on arvestanud 1090,19 eurot põhivõlgnevuse katteks, 4485,12 eurot intressi katteks ning 24 eurot tasulise nõudekirja tasu katteks (dtl 61); - C OÜ loovutas 04.06.2019 laenulepingust nr xxxx ja käenduslepingust nr xxxx tulenevad nõuded 22.08.2022 hagejale (dtl 62).
13.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2666,45 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 1880,08 eurot, intressist 114,84 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga
sissenõutavaks muutunud viivistest 671,53 eurot, millele lisandub viivis põhivõla summalt 1880,08 eurolt, lugedes viivise määraks 0,2% päevas, alates 29.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 3333,55 eurot. Põhivõlgnevus
14.C OÜ andis E OÜ-le laenu summas 3000 eurot, milles oli maha arvestatud lepingutasu 100 eurot. E OÜ-l tuli laen C OÜ-le tagastada hiljemalt 04.07.2019. Laenusaaja on laenulepingut pikendanud 35 korda. Laenusaaja tasus 35-l korral laenusaajale eelmise perioodi intressi, mistõttu pikenes laenuleping iga kord ühe kuu võrra. Seega tuli E OÜ-l tagastada laen hiljemalt 04.06.2022. 04.06.2022 seisuga oli E OÜ-l C OÜ-le tagastamata laen summas 1880,08 eurot (dtl 61).
15.Harju Maakohtu 06.12.2022 kohtumäärusega lõpetati E OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtumäärus jõustus 06.01.2023. Kuivõrd kohus lõpetas E OÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuulus E OÜ PankrS § 29 lg 8 alusel kustutamisele. E OÜ on äriregistrist kustutatud 19.04.2023. E OÜ äriregistrist kustutamise seisuga oli hagejal laenulepingust nr xxxx tulenev nõue E OÜ vastu 2666,45 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 1880,08 eurot, intressist 114,84 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivistest 671,53 eurot (dtl 61).
16.Lepingu lõppemisega muutuvad kõik tasumata summad sissenõutavaks ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda tasumata põhivõla maksmist.
17.C OÜ ja E OÜ juhatuse liige T. T. sõlmisid 04.06.2019 laenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxxx käendaja vastutuse maksimumsummaga 6000 eurot. Käenduslepingu punktis 1.2 on pooled kokku leppinud, et käendaja vastutab laenusaaja poolt tagastamata laenu summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 6000 eurot.
18.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lgst 1 tuleneb, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 143 lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käenduslepingu punktist 1.2 nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et käendaja vastutab võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 6000 euro tasumise eest. Seega käendusleping ei ole tühine.
19.Kostja on seisukohal, et kostja ei saa vastutada 04.06.2019 käenduslepingu alusel, kuna laenu tagastamise kohustuse rikkumine laenuvõtja poolt toimus COVID-19 piirangute tõttu tekkinud majanduslanguse tagajärjel. Kohus märgib, et kostja ei ole esile toonud, kuidas COVID-19 pandeemia ja sellega seotud piirangud mõjutasid kostja võimalusi teha hagejale lepingujärgseid makseid. Kohtupraktikast nähtuvalt ei tule rikkumise vabandatavus rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla (Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2024 otsus tsiviilasjas 222-1409, p 11; Riigikohtu 12.06.2006 otsus tsiviilasjas 3-2-1-50-06, p 15).
20.Põhivõlgnik võlgneb hagiavalduse esitamise seisuga hagejale põhivõlgnevuse summas 1880,08 eurot. Kuivõrd pooled on käenduslepingus kokku leppinud, et kostja vastutab mh laenusaaja poolt tagastamata laenu eest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1880,08 eurot. Intress
21.Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Laenuleping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses ning pooled on laenulepingu punktis 3.6 kokku leppinud, et laenult tuleb maksta intressi 6,00% kalendrikuus (dtl 52). Hagejal on õigus arvestada tasumata võlgnevuselt intressi perioodi 05.05.2022 kuni 04.06.2022 eest summas 114,84 eurot (dtl 61). Vastavalt tuleb intressinõue rahuldada. Viivis
22.Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt alates 05.06.2022 kuni 28.11.2022 summas 671,53 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
23.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hageja ei ole kohtule viivisearvestust esitanud. Kohtu hinnangul on VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6, § 108 lg-st 1 ja § 113 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud hageja viivise nõue põhivõla summalt 1880,08 eurot lepingujärgses määras 0,20% päevas alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 05.06.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.11.2022 summas 665,55 eurot.
24.TsMS § 367 järgi on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuse summalt viivist 0,20% päevas kuni selle kohase täitmiseni, mida hageja on piiranud selliselt, et edasiulatuv viivis ei ületaks kokku 3333,55 eurot. Kokku ei ületa kohustused käenduslepingus märgitud kostja vastutuse maksimumsummat.
25.Kostja on 13.11.2024 esitanud kohtule seisukoha täiendava viivisenõude osas. Kostja esitatud avaldust ei saa käsitleda VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 mõistes viivise vähendamise taotlusena, sest kostja palub jätta viivisenõude rahuldamata. Kohus ei saa seda lugeda viivise vähendamise taotluseks. Samuti märgib kohus, et 13.11.2024 esitatud avaldus on esitatud hilinemisega. Kohus määras 16.10.2024 kirjas tähtaja lõplike seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks kuni 30.10.2024. Kostja taotlusel pikendas kohus nimetatud tähtaega kuni 04.11.2024. Seega jätab kohus kostja 13.11.2024 avalduse tähelepanuta.
26.Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et Krediidikaitse Grupp OÜ hagi T. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1880,08 eurot, intressi 114,84 eurot, viivise 665,55 eurot ning viivise põhivõla summalt 1880,08 eurot, lugedes viivise määraks 0,2% päevas, alates 29.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 3333,55 eurot. Hagi jääb rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 5,98 eurot osas.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud (TsMS § 444 lg 2). Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
28.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29.Käesoleva hagihind on 6000 eurot. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõuded osaliselt summas 5994,02 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 99,9%. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldama ulatuses, mis moodustab alla 1% hagihinnast, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.
30.Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirjad 23.12.2022 (dtl 77-80) ja 30.10.2024 (dtl 228-231). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1954,39 eurot (käibemaksuga).
31.Käesoleva hagi hind on 6000 eurot, millelt kuulus RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 595 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 111,13 eurot riigilõivu ja hagi esitamiselt 378,87 eurot riigilõivu, s.o kokku 490 eurot. Seega on hageja tasunud 105 eurot riigilõivu vähem. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna mh riigilõiv 490 eurot.
32.TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 146 lg 1 p-st 1 ja 3 lähtuvalt on kohustatud isikuks menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik või isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt riigi kasuks välja mõista hageja poolt vähem tasutud riigilõiv 105 eurot, sest kostja on isikuks, kelle kanda jäävad käesoleva määruse alusel menetluskulud.
33.TsMS § 179 lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Riigilõiv on menetluskulu (TsMS § 138 lg 1 ja 2).
34.Hageja esindaja on teinud menetluses järgmiseid toiminguid (dtl 80, 231):
35.TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488 1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega kuulub hagejale maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingute (toimingud 1-3) eest hüvitamisele 20 eurot. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Seega hageja põhjendatud ajakuluks on 7,89 tundi (8,68-0,5-0,13-0,16).
36.Hageja on märkinud, et tema esindaja osutas talle õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot. Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 140 eurot ei ületa oluliselt keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Seega kujuneb kostja põhjendatud õigusabikuluks 1104,60 eurot (7,89x140). Lisaks mõistab kohus TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 alusel kostjalt välja 20 eurot hageja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.
37.Vastavalt TsMS § 174 lg 10 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Hagejale hüvitamisele kuuluvaks õigusabikuluks on seega 1332,07 eurot (kuni 01.01.2024 tehtud toimingutele tuleb juurde arvestada käibemaks 20%, s.o 155,40 eurot (5,55h x 140 eur x 20%) ja alates 01.01.2024 tehtud toimingutele 22%, s.o 72,07 eurot (2,34h x 140 eur x 22%)).
38.Hagejale hüvitamisele kuuluva menetluskulu rahaline 1842,07 eurot (490+1332,07+20).
suurus on
39.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.