M7 OÜ, rk 14979401, lepinguline esindaja Ervin Nurmela
KOSTJA
DFS OÜ, rk 12291592, seaduslik esindaja A K Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus M7 OÜ hagis DFS OÜ vastu põhinõude 1000 eurot osas seoses loobumisega.
2.Rahuldada hagi ja välja mõista kostjalt DFS OÜ hageja M7 OÜ kasuks tasumata põhivõlgnevuselt (1000 eurolt) arvestatud sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis perioodi 11.08.2023 kuni 29.08.2024 summas 129,25 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt DFS OÜ hageja M7 OÜ kasuks menetluskulude katteks 1384,17 eurot (sh riigilõiv 157,50 eurot ja esindajatasu 1226,67 eurot). Hagejal on õigus, esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks riigivahenditest summas 122,50 eurot.
Välja mõista kostjalt DFS OÜ hageja M7 OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1384,17 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta kostja DFS OÜ menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.17.07.2024 esitas M7 OÜ hagi DFS OÜ vastu võlgnevuse nõudes.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja T T 30.05.2023 Xxxx asuva korteriomandi nr xxxx müügilepingu (dtl 9). Müügilepingu punkti 5.7. alusel edastas T T01.08.2023 hagejale kostja poolt 31.07.2023 väljastatud arve nr. xxxx, selgitusega „Tellimuse kinnitus 1219 mööbel (teine osa)“, summas 7000 eurot, maksetähtajaga 03.08.2023 (dtl 44). Müügilepingu punktist
5.7.tuleneva kohustuse täitmiseks, tasus hageja 10.08.2023 hagiavalduse punktis 1.3. märgitud kostja arve nr. xxxx täies ulatuses, tehes vastava ülekande LHV Panga kontolt kostja kontole (dtl 49).
3.Hageja raamatupidaja A-K H sisestas ekslikult panka kostja poolt 31.07.2023 väljastatud arve nr. xxxx topelt, mille tulemusel teostas hageja uuesti 11.08.2023 ülekande kostjale arve nr. xxxx tasumiseks (dtl 50). Oma vea avastanud, pöördus A-K H koheselt 11.08.2023 telefoni teel kostja juhatuse liikme A Ku poole, paludes alusetult tasutud summa hagejale tagastada. Kostja tagastas 11.08.2023 hagejale alusetult makstud summast 5000 eurot (dtl 51).
4.Kuivõrd kostja poolt oli 2023 augustikuu lõpuks alusetult saadud summast tagastamata veel 2000 eurot, pöördus hageja raamatupidaja A-K H uuesti 31.08.2023 kostja juhatuse liikme poole, viidates, et kostja esindaja oli 15.08.2023 telefonivestluse käigus lubanud tagastada tasumata 2000 eurot ning paludes tagastamata summa täies ulatuses koheselt hagejale tagastada (dtl 52). Kostja tagastas 04.09.2023 hagejale alusetult saadud summast täiendavalt 1000 eurot (dtl 55). Hageja raamatupidaja pöördus taaskord 13.09.2023, 19.09.2023, 25.09.2023 ja 27.11.2023 kostja juhatuse liikme poole, paludes uuesti tagastada alusetult saadud 1000 eurot. Hageja esindaja pöördus täiendavalt kostja poole 31.01.2024 (dtl 56), paludes alusetult saadud summa tagastada hiljemalt 01.02.2024, kui ka uuesti 05.03.2024 (dtl 58), andes alusetult saadud tasumata 1000 euro tasumiseks täiendava tähtaja 12.03.2024.
5.Alusetult saadud 1000 eurot, kostja hagiavalduse esitamise hetkeks hagejale tagastanud ei ole. Hageja ja kostja vahel ei eksisteeri eraldiseisvat võlasuhet. Hagiavalduses viidatud kostja poolt väljastatud arve nr. xxxx väljastati hageja nimele tulenevalt hageja ja T T vahel sõlmitud müügilepingu punktis 5.7. kokku lepitust.
6.Hageja leiab, et kõik VÕS § 1027, § 1028 lg 1 tähenduses alusetu rikastumise alusel saadu üleandmise nõude eeldused on käesolevas asjas täidetud. Ei ole kahtlust, et hageja poolt kostja kontole 11.08.2023 tehtud makse tehti ekslikult ning hageja oli kostjale arve nr. xxxx täies ulatuses tasunud 10.08.2023 tehtud ülekandega. Antud fakti on kostja oma tegudega ka
tunnistanud, tagastades alusetult saadud summast 5000 eurot 11.08.2023 ülekandega hageja kontole ning 1000 eurot 04.09.2023 teostatud ülekandega hageja kontole. Seega, on kostjal VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel kohustus anda hagejale üle kostjale 11.08.2023 hageja poolt õigusliku alusena makstud 1000 eurot.
7.VÕS § 113 lg 1 ja lg 2 alusel nõuab hageja kostjalt alusetult tagastamata summalt 1000 eurolt viivise väljamõistmist alates 11.08.2023 kuni kohustuste kohase täitmiseni. Perioodil 11.08.2023 kuni 16.07.2024 on viivise suuruseks 114,53 eurot. TsMS § 367 alusel taotleb hageja lisaks viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni, kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi kuni põhinõude täitmiseni. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub VÕS § 94 lg-s 1 koosmõjus VÕS § 113 lg-ga 1 sätestatud viivisemäär, mis käesoleva hagi esitamise ajal on 12,5% aastas.
8.Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning välja mõista viivise menetluskuludelt vastavalt TsMS § 177 lõikele 4. Hageja on kandnud õigusabikulusid kokku summas 1255,60 eurot (käibemaksuga) (7 h 40 min x 160 eurot). Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu palub hageja menetluskulude suurus kindlaks määrata käibemaksuta. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 160 eurot/tund + käibemaks. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 280 eurot.
9.Menetluse kestel 05.09.2024 esitas hageja taotluse menetluse lõpetamiseks loobumisega põhinõude 1000 eurot osas, kuna kostja tasus selle hagivastuse esitamisega samaaegselt. Kostja vastuväited
10.Kostja poolt elektronkirjana (st allkirjata) 29.08.2024 esitatud taotluses soovitakse menetlus lõpetada/jätta läbi vaatamata, sest tänase päeva seisuga on puuduolev summa tasutud. Kostja selgitab, et hageja tõepoolest kandis tema poolt esitatud arve topelt, mida ta ei jälginud ja avastas selle hiljem. Oli selle summa juba jõudnud mujale kanda. Jõudumööda on seda ülelaekumist tagasi kandnud, osade kaupa. Raha kandmine ei ole tekkinud kostja süül ja ta on seda lahendanud ise laenu võttes (viimase osamakse osas). Firmal on ja oli raske aeg ja see topelt raha kandmine on tekitanud raske olukorra DFS OÜ-le. Tänase seisuga on see topeltarve tasumine makstud tagasi hagejale. Kostja leiab, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud, eriti hagi koostamisele kulunud 5 h osas ning palub kulud jätta kostja kanda, va riigilõiv. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust hagi asjaolude üle- hageja on teinud kostjale rahalise ülekande nn topelt ulatuses. Kostja on raha kätte saanud ja tema enda selgituse kohaselt, selle kohese tagastamise asemel, seda mujal kasutanud. Vaidlust ei ole selle üle, et kohtueelselt ei ole kostja alusetult saadud summat kogu ulatuses hagejale tagastanud, vaatamata hageja poolt korduvalt esitatud päringutele ja palvetele. Kostja on ka ise alusetult saamist sõnaselgelt tunnistanud ja olles osaliselt summat ka tagastanud. Kostja versiooni kohaselt on maksed toimunud osalise tagastamisena ettevõtte tõepoolest raske majandusliku olukorra tõttu. Kostja on nõuet tunnistanud hagivastusega samaaegselt hagis põhinõudeks oleva summa äratasumisega.
Kohus märgib, et kostja väidetavad makseraskused ei ole argument jätta hagi rahuldamata, sest põhjendamatult (õiguslikus tähenduses - alusetult) talle laekunud summa tulnuks koheselt ja viivituseta tagastada selle maksjale, mitte hakata seda realiseerima muude toimingute katteks.
13.Kuivõrd aga hagimenetluse ajal on kostja siiski põhinõude tasunud, siis on hageja põhjendatult selles osas hagist loobunud. Kostja ei ole loobumisele vastuväiteid esitanud. Kohus võtab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel vastu nõudest (osalise) loobumise ja lõpetab menetluse 1000 eurose põhinõude osas.
14.Lisaks põhinõudele esitas hageja põhjendatult ka seadusjärgse viivise nõude. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seadusjärgne viivis oli 2023 aastal 12% aastas, 01.01.2024 - 30.06.2024 12,5% aastas ning alates 01.07.2024 on see 12,25% aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
15.VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist (s.o mõistlik aeg pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimisest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust). Mõistlik aeg eelnimetatud tähenduses algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest. Alusetu rikastumise võlasuhe tekib alusetu rikastumise ajast ehk VÕS § 1028 lg 1 järgi tekib alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe olematu või kehtetu kohustuse täitmisest.
16.Eeltoodut arvestades on viivist põhjendatud nõuda alates ajast, mil hageja tegi eksliku ülekande ehk 10.08.2023 järgnevast päevast, mis on 11.08.2023. Hageja on esitanud viivisearvestuse kuni hagiavalduse esitamiseni 16.07.2024 summas 114,53 eurot ning 14.10.2024 seisukohas uue viivisearvestuse kuni 29.08.2024, summas 129,25 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Viivise summalist arvestust, metoodikat ja õiguslikku alust, ei ole vaidlustanud ka kostja. Seega juhindudes TsMS § 367 kuulub kostjalt välja mõistmisele seadusjärgne viivis kuni põhivõla tasumiseni 29.08.2024 (kaasa arvatud) ehk perioodil 11.08.2023 – 29.08.2024 385 päeva eest põhivõlalt 1000 eurolt summas 129,25 eurot (vt. viivisearvestus.ee).
17.Kuna pooled ei vaidle hagi asjaolude üle, siis ei pea kohus vajalikuks hagi lisadena esitatud tõendeid analüüsida. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kulud jäävad kostja kanda ka menetluse osalise lõpetamise osas TsMS § 168 lg 5 alusel.
19.Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 280 eurot, esindajatasu 1255,60 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kostja on lõppseisukohas palunud jätta kõik menetluskulud kostja kanda, va hageja riigilõiv.
20.Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kostja arvamus et seda ei peaks tema kandma, ei ole asjakohane. Kostja oleks saanud tema vastu hagi esitamist vältida, kui ta oleks hageja nõudekirjadele reageerimisena alusetult saadud summa tagastanud enne hageja poolt kohtusse pöördumist. Sealjuures arvestab kohus aga seda, et kui hageja vähendab nõuet ja loeb seda nõudest osaliselt loobumiseks, siis on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel lõiv tagasi saada mitte kostjalt vaid riigivahenditest. Käesoleval juhul on selleks summaks 122,50 eurot (riigilõiv 1000 euro suuruselt põhinõudelt on 245 eurot, millest 50% on 122,50 eurot). Lõivu riigivahenditest tagastamiseks on hagejal õigus esitada taotlus (TsMS § 150 lg 4) hiljemalt 2 aasta jooksul (TsMS § 150 lg 6) selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kostjalt kuulub riigilõiv väljamõistmisele ülejäänud osas, ehk 280 - 122,50 = 157,50 eurot.
21.Hageja on selgitanud, et Riigikohus on 28.11.2018 lahendi 2-17-10348 punktis 16 pidanud juristist esindaja mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot/tund (käibemaksuta). Hageja palub kohtul arvestada, et elukallidus sh teenuste maksumus on võrreldes 2018 aastaga oluliselt muutunud (teenused on kallinenud). Riigikohus luges juristist esindaja mõistlikuks tunnitasuks 6 aastat tagasi (2018 aastal) 120 eurot/tund käibemaksuta ning 160 eurot/tund on sellest 33% kõrgem. Arvestades vahepealset elukalliduse tõusu (sh erinevate teenuste kallinemist) on tunnitasu 160 eurot/tund (käibemaksuta) mõistliku suurusega. Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et juristi poolt osutatava tunnitasu kasv 2018 aasta 120 eurolt/tund kuni 2024 aasta 160 euroni/tund (suurenemine 33%) saab pidada ilmselgelt põhjendatuks, kuivõrd märgitud perioodil on hinnad kasvanud 43% ning ka sektori keskmine palk on kasvanud üksnes 2021 kuni 2024 29,6%. Hagejale on osutatud õigusabi 7 tundi ja 40 minutit, s.h. hagiavalduse koostamine ja esitamine (sh poolte eelneva suhtlusega tutvumine) 5 h; kostja 29.08.2024 menetlusdokumendiga seonduv (laekumise kontrollimine, seisukohale vastamine, nõude osalise tasumisega seotud õigusliku olukorra analüüs ning nõudest osaline loobumine, menetluskulude nimekirja koostamine) 1h; kompromissiga seonduv suhtlus (pöördumine kostja poole, kohtu informeerimine) 40 min; lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 h.
22.Kostja ainus vastuväide õigusabi ajakulu osas seisneb tema meelest ülemäärases ajakulus hagi koostamisele. Kohus leiab siiski, et hagiavaldus on menetluse olulisim dokument ja praegusel juhul on ajakulu korrelatsioonis esitatu hagi sisu ja mahuga.
23.Kohus nõustub hageja argumentatsiooniga esindutasu tunnitasu määra osas ning peab põhjendatuks tunnitasu 160 euro/h. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on põhjendatud õigusabikulud arvestamine ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja saab sisendkäibemaksu riigil tagasi. Samas ei pea kohus päris õigeks hageja nimetatud esindustasu suurust kuivõrd 7 h 40 min *160 eurot = 1226,67 eurot, mitte 1255,60 eurot. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid, mis kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 1226,67 + 157,50 = 1384,17 eurot.
24.Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
26.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.