Võlaõigus

on

õigus

esitada

tagaseljaotsuse

peale

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Xxxx Eesti filiaal (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) sõlmisid 03.11.2020 kostja poolt kauba ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr xxxx (laenuleping), mis koosneb hagiavaldusele lisatud eri- ja üldtingimustest, maksegraafikust ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks laenu 181,49 eurot. Laenulepingu eritingimustes on avaldatud järgmine avaldamiseks kohustuslik teave lepingutingimuste kohta (millega on täidetud seaduse nõuded andmete avaldamiseks), mille põhjal on arvutatud ka lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr: Saatekulu 2.49 €; nutitelefon Samsung Galaxy A21S -32GB, valge 179.00 €, kauba netohind (Krediidisumma): 181,49000 €, krediidijääk (sisaldab lepingutasu): 181,49 €, lepingu periood ja osamaksete arv: 54 kuud, maksete kogusumma (Krediidi kogusumma): 387,30 €, intressimäär algsummalt: 25,00 % aastas, viivitusintressi määr: 24,15% aastas, 0,067% päevas, lepingutasu: 0,00 €, lepingu haldustasu: 0,00 €, intressimäär laenujäägilt: 37,32 % aastas, 0,104 % päevas, esialgne krediidi kulukuse määr aastas: 38,23%, maksetähtaeg: iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev, kampaania nimetus: maksepuhkus 6 kuud, kampaania intress: 0 %, kampaania periood: 6. Kostja pole lepingu täitmiseks tasunud ühtki makset. Kõik lepingust tulenevad kohustused jäid alates 10.06.2021 maksest täitmata. Lähtudes kostja (põhiosa)maksete võlgnevusest saatis laenuandja kostjale enne igakordse tasulise meeldetuletuse saatmist korduvalt tasuta meeldetuletusi. Tasulised meeldetuletused, hinnaga 4,85 eurot iga kirja eest, saadeti kostjale 15.06.2021, 20.07.2021, 20.08.2021 ja 08.09.2021 kirjadega. 08.09.2021 saatis laenuandja kostjale viimase hoiatusena laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, sisult samuti meeldetuletuse, milles tuletas täitmata jäänud kohustusi meelde, palus 14-päevase täiendava tähtaja jooksul võla tasuda ning hoiatas, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning edastatakse nõue sissenõudmiseks inkassofirmale. Samuti pakuti Kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlga ei tasunud. 23.09.2021 ütles laenuandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist.

Ühtlasi teatas laenuandja nõude loovutamisest hagejale. Pärast lepingu lõppemist saatis hageja kostjale samuti tasulisi meeldetuletuskirju: 27.09.2021, 16.12.2021, 27.10.2023, 04.12.2023, 08.01.2024, 08.03.2024, 16.04.2024 ja 15.05.2024. Kostja pole reageerinud hoiatusele ega meeldetuletustele. Kuivõrd hagejal ei ole esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, asub hageja hagis seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti, ja esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli 0 % ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne ning hageja neid ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduslikus määras. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 181,49 eurot, viivis 55,54 eurot ja sissenõudmisega seotud kulud 49,40 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt; menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetluskulude nimekiri ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 30.10.2024 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Hageja tõi hagiavalduses välja, et kuivõrd hagejal ei ole esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, asus hageja seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti, ja esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli 0 % ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne ning hageja neid ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduslikus määras. Seega ei kontrolli kohus vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 100 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 120 eurot (100+20), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (120 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.