Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 2. detsember 2024
Tsiviilasja number
2-18-6019
Tsiviilasi
Renita Kure hagi Anne Hestnesi ja Ole Johan Hestnesi vastu kahju hüvitamiseks ning X ja XX kinnistute piirile rajatud tiigi likvideerimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. septembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anne Hestnesi ja Ole Johan Hestnesi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitajad (kostjad): Anne Hestnes (ik:
XXXXXXXXXXX)
ja Ole Johan Hestnes (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Meree Punab Vastustaja (hageja): Renita Kurg (ik: XXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaat Rene Varul ja Peeter Kurg
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30. septembri 2024 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
3.Välja mõista Anne Hestnesilt ja Ole Johan Hestnesilt solidaarselt Renita Kure kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 341,60 eurot.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Maakohtu menetluses on Renita Kure (hageja) hagi Anne Hestnesi ja Ole Johan Hestnesi (kostjad) vastu kahju hüvitamiseks ning X ja XX kinnistute piirile rajatud tiigi likvideerimiseks. 21.11.2023 esitas hageja taotluse menetluse lõpetamiseks tiigi likvideerimise nõudes. Taotluse kohaselt on kostjad andnud teada, et nad on tiigi likvideerinud. Seetõttu ei ole hagejal enam alust nõuda kostjatelt tiigi likvideerimist ning hageja võtab nõude tagasi põhjusel, et kostjad on nõude täitnud. Hageja soovis, et kostjad kannaksid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel nõudega seotud menetluskulud. Kostjad on tiigi vabatahtliku likvideerimisega hageja nõude täitnud. Menetluskulude jätmine kostjate kanda on ka mõistlik ja õiglane, kuna eksperdiarvamusega on tuvastatud tiigi rajamise ja pidamise õigusvastasus mitmes aspektis. Ilmselt oleks kohus sellele tuginedes teinud hagis nõutud kohtulahendi. Hageja menetluskulud seoses tiigi likvideerimisega on riigilõiv, ekspertiisitasud (sh ekspert Mart Poola osa 3000 eurot ja geodeetilise plaani mõõdistustööd 480 eurot) ning õigusabikulud. Hageja õigusabikulud on 21.11.2023 seisuga 3230 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja leidis, et tiigi eemaldamine oli hagi keskne nõue ja sellega seondub hinnanguliselt 50% õigusabikuludest.
2.Kostjad palusid jätta hageja taotlus mõista kostjatelt välja tiigi likvideerimise nõudega seotud menetluskulud rahuldamata, kuivõrd see oleks kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja esitas hagi kõigepealt tsiviilasjas nr 2-15-1756 reaktsioonina kostjate poolt hageja vastu esitatud hagile, st mitte hageja õiguste kaitseks. Hageja esitas nõude tiigi osas ekspertiisi korraldamiseks pärast hagi esitamist, hagi esitati ilma ühegi tiiki puudutava tõendita ja pooled on tiigi osas vahetanud menetlusdokumente vaid ekspertiisi teemal. Tiigi eemaldamine ei olnud keskne nõue ega saa moodustada 50% hageja menetluskuludest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 30.09.2024 määrusega hageja X ja XX kinnistute piirile rajatud tiigi likvideerimise nõude selle tagasi võtmise tõttu läbi vaatamata ning nõude menetlemisega seonduvad kulud solidaarselt kostjate kanda, rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja mõistis nimetatud nõudega seonduvatest menetluskuludest solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja 4470 eurot. Määruse kohaselt on hageja tiigi likvideerimise nõude tagasi võtnud ja hagi tuleb jätta selle nõude osas läbi vaatamata. Ümber ei ole lükatud menetluses avaldatud fakti, et tiik likvideeriti kohtumenetluse ajal. Sellest saab järeldada, et hageja nõue on kostjate poolt kohtuotsuseta rahuldatud, millest lähtudes on omakorda võimalik asuda seisukohale, et puudub alus rakendada TsMS § 168 lg 2, vaid põhjendatud on jätta hageja nimetatud nõudega seonduvad menetluskulud TsMS § 168 lg 5 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Kohtu hinnangul ei esine aluseid, millest tulenevalt saaks pidada tiigi likvideerimise nõude menetluskulude kostjate kanda jätmist TsMS § 162 lg 4 tähenduses äärmiselt ebaõiglaseks.
Kohus leidis, et tiigi likvideerimise nõudega seonduvateks menetluskuludeks on riigilõiv 300 eurot, ekspert M. Poola ekspertiisi kulud kokku 3480 eurot ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulud 690 eurot. Hageja 21.11.2023 menetluskulude nimekirjas kajastatud õigusabi tunnihind (110–140 eurot) vastab keskmisele kõrgelt kvalifitseeritud õigusabispetsialistile makstavale tasule. Hagiavalduses on tiigi likvideerimise nõue kajastatud ühel leheküljel ning kohus hindas nimetatud menetlusdokumendiga seonduvalt põhjendatud kuluks 110 eurot. Hagiavalduses puuduste parandamine ei ole seotud tiigi likvideerimise nõudega. Hageja 31.07.2018 menetlusdokumendiga seoses on põhjendatud kulu 110 eurot – tiigi likvideerimise nõude analüüsile on kulunud 1 lehekülg. Ka hageja 19.02.2019 menetlusdokumendiga seonduvalt on põhjendatud hüvitada 110 eurot. 21.05.2021 ekspertiisitaotlus seondub täielikult tiigi likvideerimise nõudega ja kulu 240 eurot on põhjendatud. 24.08.2021 eelistungiga seoses pidas kohus vajalikuks kuluks 120 eurot – enamik istungist arutleti teiste nõuete üle ning vastavale nõudele on pühendatud 1/6 protokollist. 07.09.2021 taotlus ei sisalda ühtegi uut seisukohta seoses tiigi likvideerimise nõudega, mistõttu ei ole põhjendatud nimetatud dokumendi osas menetluskulude väljamõistmine. Samal seisukohal oli kohus hageja 13.07.2023 menetlusdokumendi osas. Seega kokku on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud tiigi likvideerimise nõudega seonduvalt summas 690 eurot. Eeltoodule tuginedes mõistis kohus tiigi likvideerimise nõudega seonduvalt solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 4470 eurot (300 + 3480 + 690).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.A. Hestnes ja O. J. Hestnes esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 30.09.2024 määruse tühistamist osas, milles tiigi likvideerimise nõudega seonduvad hageja menetluskulud summas 4470 eurot jäeti solidaarselt kostjate kanda, ning uue määruse tegemist, millega jätta tiigi likvideerimise nõude menetlemisega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiivselt paluvad A. Hestnes ja O. J. Hestnes vähendada solidaarselt kostjate kanda jäävate hageja menetluskulude summat, igal juhul ekspertiisikulude (3480 eurot) võrra. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitati hagi kostjate vastu alles 2018. a-l ning esmalt tsiviilasja nr 2-15-1756 raames vastuhagina, st reaktsioonina kostjate poolt hageja vastu 2015. a-l esitatud hagile. Kostjad on mh tuginenud nõude aegumisele. Kuigi kostjad M. Poola eksperdiarvamusega ei nõustunud, otsustasid nad tiigi eemaldada, tõmbamaks pooltevahelisi rohkeid vaidluskohti koomale. Tiigist väidetavalt hageja kinnistule filtreeruva vee kohta hageja hagiavalduses ühtegi tõendit ei esitanud, st kohus menetles tiigi eemaldamise nõuet aastaid hageja paljasõnaliste väidete alusel, mis muutis võimatuks argumenteeritud tsiviilvaidluse pidamise. Eeltoodud asjaolusid arvestades on hageja menetluskulude väljamõistmine kostjatelt äärmiselt ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 tähenduses: kõik viitab sellele, et hageja ei oleks hagi esitanud, kui kostjad ei oleks tsiviilasjas nr 2-15-1756 nõuet esitanud, käesoleva tsiviilasja menetlemine toimus aastaid hageja paljasõnaliste väidete alusel, kuid sellest hoolimata eemaldasid kostjad tiigi vabatahtlikult. Kui hageja ei pöördunud kohtusse põhjendatult, ei saa menetluskulusid kostja kanda jätta (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-21-3088, p 10.3). Hageja ei pöördunud kohtusse põhjendatult, muu hulgas seetõttu, et hageja ei esitanud tiigist väidetavalt hageja kinnistule tuleva vee kohta ühtegi tõendit (nt asjatundja arvamust). Kambja vald kinnitas 29.07.2020 kirjas, et tiigiga probleeme ei esine – tiik on vajalik ja kohustuslik X kinnistu hoonete tuletõrje veevõtukohana, valla läbiviidud kontrolli käigus ei tuvastatud, et tiik vett läbi laseks. Ühtlasi märkis vald viitega mullastikukaardile, et hageja XX kinnistul on alati olnud soine ala, kus olid gleistunud deluviaalmullad ja madalsoomullad (turvas) ning et turbamullad ei
teki mõne aasta ega aastakümnega. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 2-22-130552 (p 16) tõlgendanud TsMS § 168 lg-id 4 ja 5 selliselt, et kuni tõendi esitamiseni peab tõendamiseks kohustatud poole menetluskulud kandma tõendamiseks kohustatud menetlusosaline ise.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.R. Kurg vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kostjate väide, et tiik likvideeriti vabatahtlikult ja seetõttu, et vaidlus „koomale“ tõmmata, usutav ega kooskõlas asja tehioludega. Pooled vaidlevad ka teises tsiviilasjas ning mingit kompromissivalmidust ei ole seni kostjate poolt ilmnenud. Kostjad vaidlesid tiigi likvideerimise nõudele vastu ega nõustunud, et see avaldab hageja kinnistule kahjulikku mõju. Seetõttu oli hageja sunnitud taotlema tiigi mõjude osas kohtulikku ekspertiisi. Ekspert M. Poola hinnang oli ühene – kostjate rajatud tiik ei pea vett ja sellest voolab vesi hageja kinnistule. Eksperdi hinnangul voolab hageja kinnistule vett 23,3 m 3 ööpäevas, mis on väga suur hulk. Ekspert leidis, et tiigi rajamisel ei ole kasutatud veepidavuse tagamiseks hüdroisolatsioonimaterjale, nt kilet, ega järgitud tiikide rajamise traditsioone, soovitusi ja head ehitustava. Ekspert andis arvamuse, et tiigist filtreeruv vesi on tekitanud hageja kinnistul tiigi vahetus läheduses püsiva liigniiskuse, mis on viinud pinnase soostumisele. Seega eksperdiarvamus toetas üheselt hageja positsiooni ning hagi tulnuks ilmselt rahuldada. Seetõttu ei ole juhus, et kostjad ajasid vähemalt 13 aastat tagasi rajatud tiigi kinni vahetult peale eksperdiarvamuse kostjatele edastamist. Kostjad ei ole esitanud mingeid argumente, miks peaks eksperdi seisukohad kahtluse alla panema. Seetõttu jääb arusaamatuks, milles seisneb ebaõiglus, kui ekspert tegi üheselt kindlaks, et kostjad on rajanud tiigi, mis kahjustab hageja kinnistut. Puudub mistahes põhjendus, miks peaks hageja kandma ekspertiisikulu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 659 järgi kohaldub nimetatud säte ka määruskaebuse menetlemisele ringkonnakohtus. Maakohtu määruse vaidlustasid kostjad menetluskulude nende kanda jätmise ja nendelt väljamõistmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Maakohtu määrust osas, millega jäeti X ja XX kinnistute piirile rajatud tiigi likvideerimise nõue selle tagasi võtmise tõttu läbi vaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1), ei ole vaidlustatud ning selles osas ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid kõiki oma määruses (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
8.Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Puudub vaidlus, et hageja võttis tiigi likvideerimise nõude tagasi seoses kostjate poolt kohtumenetluse ajal tiigi likvideerimisega. Kostjad ei ole nõus aga menetluskulude TsMS § 168 lg 5 alusel nende kanda jätmisega ning leiavad, et menetluskulud tulnuks TsMS § 162
lg 4 alusel jätta poolte endi kanda (või alternatiivaselt vähendada nende kanda jäävate menetluskulude summat ekspertiisikulude 3480 eurot võrra).
8.2.TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nimetatud sätet õigesti kohaldanud. Hageja nõudis kostjatelt X ja XX kinnistute piirile rajatud tiigi likvideerimist (vt hagiavaldus I kd, tl 4-10 ja hagiavalduse täiendus I kd, tl 43-48). Maakohus menetles hagi 18.04.2018 määruse alusel iseseisva hagina (mitte vastuhagina). Kostjad vaidlesid hagile vastu ning hageja esitas 06.09.2021 taotluse ekspertiisi läbiviimiseks. Maakohus rahuldas 27.03.2023 määrusega hageja taotluse ning määras viia asjas läbi ekspertiis. Ekspert esitas maakohtule arvamuse 17.05.2023 (III kd, tl 30-44) ning 06.06.2023 menetlusdokumendis teatasid kostjad, et nad on hagi esemeks oleva tiigi nüüdseks likvideerinud (III kd, tl 84-85). Seega saavutas hageja pärast hagi esitamist kostjate tegevuse tulemusena selle, mida ta soovis hagiga saavutada, s.o tiigi likvideerimise. Tegemist on nõude rahuldamisega TsMS § 168 lg 5 tähenduses ning maakohus on põhjendatult jätnud menetluskulud kostjate kanda. Sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et kostjad ei ole ka määruskaebuses kummutanud eksperdi järeldust, mille kohaselt kostjate rajatud tiik põhjustas hageja kinnistule püsiva liigniiskuse.
8.3.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-20-5007). Kostjad on määruskaebuses toonud esile alljärgnevad asjaolud, mis õigustavad veel TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Kostjad on seisukohal, et kuni eksperdi arvamuseni toimus menetlus hageja paljasõnaliste väidete alusel ning seetõttu peab kuni eksperdi arvamuseni tõendamiseks kohustatud poole menetluskulud kandma tõendamiseks kohustatud menetlusosaline ise. Asja materjalidest nähtub, et hagiavaldusele oli lisatud 16 tõendit (I kd, tl 49) ning seega ei ole põhjendatud kostjate seisukoht et kuni eksperdi arvamuse saamiseni peab menetluskulud kandma hageja. Kostjad teatasid tiigi likvideerimisest pärast eksperdi arvamusest teadasaamist (III kd, t. 84-85) ning õige ei ole kostjate seisukoht, et tiigi likvideerimine toimus nende poolt vabatahtlikult sõltumata kohtumenetlusest. Hageja poolt kohtusse pöördumine oli seega põhjendatud ning kostjad pidid hageja nõudele vastuväiteid esitades arvestama sellega, et nõude põhjendatuse korral tuleb neil kanda menetluskulud. Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele märgib ringkonnakohus, et tiigi likvideerimise nõudega seoses ei ole kostjad aegumisele tuginenud. Ringkonnakohus leiab, et eelmärgitud kostjate poolt esiletoodud asjaolud ei ole käsitletavad selliste erandlike asjaoludena, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Eelmärgitud põhjendustel puudub alus rahuldada ka kostjate alternatiivset taotlust, s.o vähendada kostjate kanda jäävaid menetluskulusid ekspertiisikulude (3480 eurot) võrra.
9.Määruskaebuses vaidlustasid kostjad nii menetluskulude jaotust kui menetluskulude nendelt väljamõistmist. Seoses määruskaebuse rahuldamata jäävad menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud määruskaebusele vastuse koostamiseks 2,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks
0,25 tundi ning ta palub kostjatelt välja mõista kokku 469,70 eurot (140 eurot/tund + käibemaks). TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalide kohaselt olid hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud maakohtus kokku 690 eurot. Arvestades, et ringkonnakohtu menetluses koostas hageja lepinguline esindaja üksnes vastuse määruskaebusele, samuti hageja õigusabikulude suurust maakohtus, on ringkonnakohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ringkonnakohtus kokku 341,60 eurot (2x140x1,2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.