Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
Harju Maakohus Reena Lember Kairi Lints 30.06.2026, Tallinn 2-25-20697 Swedbank P&C Insurance AS avaldus Tallinn, Läänemere tee 36 korteriühistu vastu kahjuhüvitise 2366,06 euro, viivise 18,42 euro ja edasiulatuva viivise nõudes 2624,64 eurot
nende Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248),
asukoht Liivalaia tn 34, 15040 Tallinn Avaldaja volitatud esindaja: Marjel Mõis; e-post: xxx Puudutatud isik: Tallinn, Läänemere tee 36 korteriühistu (registrikood 80172577), asukoht Läänemere tee 36 Tallinn; e-post: [email protected] Puudutatud volitatud esindaja: Oksana Smirnova (isikukood XXX)
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Swedbank P&C Insurance AS avaldus Tallinn, Läänemere tee 36 korteriühistu vastu.
2.Jätta menetluskulud Swedbank P&C Insurance AS kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Swedbank P&C Insurance AS esitas Harju Maakohtule 01.12.2025 avalduse Tallinn, Läänemere tee 36 korteriühistu vastu kahjuhüvitise 2366,06 euro, viivise ajaperioodi 04.11.2025 kuni 01.12.2025 eest summas 18,42 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes alates 02.12.2025 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus võttis avalduse 06.01.2026 menetlusse.
2.Avaldaja nõue puudutatud isiku vastu tuleneb Läänemere tee 36 31.12.2022 toimunud kahjujuhtumist, kus hoone kuumaveetorustiku lekkimise tagajärjel sai korteri nr 35 siseviimistlus veekahju. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr O1015194821. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr O2310096 ning tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja hüvitise summas 3526,52 eurot. Varale tekkis kahju kuumaveetorustiku lekkimise tõttu. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel fikseeriti järgmised kahjustused WC-s: 1) ripplael tumedad veejäljed; 2) plaaditud kipssein avatud, töö käigus seinaplaat purunes; 3) uks sulgub raskelt, ilmselt on pundunud koridoriseinal ukseleng nihkunud; ning koridoris: 1) värvitud betoonsein pundunud, 2) laminaatparkett pundunud.
3.Avaldaja koostööpartner LKB OÜ edastas 10.01.2023 remonttööde hinnapakkumise, milles väljatoodud kahjustuste likvideerimise kogumaksumus oli kokku 5037,88 eurot. Avaldaja on kahjusaajale maksnud välja rahalise hüvitisena 3526,52 eurot.
4.Avaldaja saatis 02.04.2024 puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/180, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa hiljemalt 16.04.2024. Kuivõrd nõuet ei tasutud, saatis avaldaja puudutatud isikule 24.07.2024 kirja, kus andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 31.07.2024. Eesmärgiga jõuda puudutatud isikuga kohtuvälisele kokkuleppele on avaldaja vähendanud nõudesummat 1160,46 euro võrra ning edastanud puudutatud isikule 27.10.2025 kirja, kus andnud veelkord nõude tasumiseks tähtaja kuni 03.11.2025. Avaldaja Swedbank P&C Insurance AS avaldus
5.Avaldaja põhjendab oma avalduses, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, on avaldajal kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu kindlustushüvitisena väljamakstud summas.
6.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 4 lg 3 järgi ei ole eraomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. KrtS § 4 lg 4 kohaselt on korteriomandi kaasomandi osa esemeks maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis. Seega ei kuulu eriomandi eseme hulka ka kuumaveetorustik – see kuulub kõikide korteriomanike kaasomandisse.
7.Avaldaja väidab, et varale tekkis kahju kuumaveetorustiku lekkimise tõttu. Seega ei ole korteriühistu täitnud kaasomandi eseme korrashoiukohustust kohaselt. Avaldaja on seisukohal, et nimetatud rikkumine on kahju tekkimisega otseses kausaalsuses.
8.Avaldusele lisatud PLM hooldus OÜ aktis on kohale läinud avarii-san.tehniku poolt fikseeritud konkreetne toru, mis lekkis. Nimelt on aktis märgitud, et: „veeavarii põhjustas sooja tarbevee tagasivoolu püstiku PPR plastoru põlve tekkinud pragu“. Seega kahjustatav asjaolu lähtus kaasomandi osast, ning saab eeldada, et puudutatud isik on rikkunud oma hoolsuskohustust. Puudutatud isiku Tallinn, Läänemere tee 36 korteriühistu seisukoht
9.Puudutatud isik nõudeid ei tunnista ja vaidleb nendele vastu. Kuigi puudutatud isik ei vaidle vastu asjaolule, et 31.12.2022 toimus korteris nr 35 kahjujuhtum, mille käigus sai vara veekahjustusi, ei tähenda see automaatselt, et korteriühistu vastutab tekkinud kahju eest.
10.Korteriühistu vastutus ei ole piiramatu ning see ei laiene automaatselt kõikidele torudele ja veekahjudele, mis korteris tekivad. Korteriühistu ei vastuta üldjuhul korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui probleem pärineb korteri sisemisest torustikust ehk sellest osast, mis asub pärast esimest sulgemisventiili. Omanikul on lisaks omandiõigusele ka kohustus oma vara korras hoida ja sellest tulenevaid riske kanda. Kui korteris olev toru on vana, valesti paigaldatud või lihtsalt kulunud ning see puruneb, ei ole tegemist ühistu kohustuste rikkumisega. Ühistu ei ole selle toru seisukorda kontrollinud, ei ole seda paigaldanud ega saa ka igapäevaselt selle hooldust korraldada. Seetõttu ei saa panna ühistule vastutust olukorras, kus kahju põhjus peitub omaniku kontrolli all olevas süsteemi osas. Korteriühistu vastutab siis, kui ta jätab oma kohustused täitmata – näiteks ei hoolda ühiseid torusid, ignoreerib teadaolevat lekkekohta püstakus või lükkab põhjendamatult edasi avarii kõrvaldamise. Kui aga rike tekib kohas, mis ei kuulu ühistu hooldada, ei ole ühistu midagi valesti teinud. Ilma kohustuse rikkumiseta ei teki ka kahju hüvitamise kohustust. Korteriühistul ei ole õigust ega võimalust siseneda igasse korterisse ja regulaarselt kontrollida iga toru, segistit või ühenduskohta.
11.Avaldaja lisatud piltmaterjalist ega ka avaldusest endast ei nähtu, mis torust täpselt vett lekkis (väide kuumaveetorustiku lekke kohta ei ole piisavalt tõendatud), ja kas see toru on kaasomandi või eriomandi objekt. Kahju hüvitamise kohustuse puudutatud isikule panemiseks ja vastutuse tekkimiseks tuleb esmalt üheselt tuvastada lekke täpne asukoht, toru kuuluvus (kaasomand või eriomand) ning põhjuslik seos väidetava tegevuse või tegevusetuse ja tekkinud kahju vahel. Avaldusest nähtub (p 3.1.3), et korteri nr 35 WC-s oli kipssein plaaditud ning tööde teostamiseks tuli seinaplaati purustada. See tähendab, et lekkekoht ei olnud tavapäraselt nähtav ega vahetult ligipääsetav, vaid olid kaetud viimistluskihiga koos plaatidega, mille oli paigaldanud korteriomanik. Kui torustik – sõltumata selle õiguslikust kvalifikatsioonist (eriomand või kaasomand) – on kaetud viisil, mis takistab selle seisukorra visuaalset kontrolli ja kiiret ligipääsu avariiolukorras, suurendab see objektiivselt riski, et võimalik rike jääb pikemaks ajaks avastamata ning kahju ulatus suureneb. Korteriühistu kohustuseks on küll korraldada kaasomandi eseme korrashoid, kuid see kohustus ei saa olla piiramatu olukorras, kus korteriomanik on oma tegevusega muutnud tehnosüsteemidele ligipääsu keerulisemaks või ajamahukamaks. Kui torud asusid seina sees, mis oli omaniku poolt täiendavalt viimistletud ja suletud viisil, mis ei võimaldanud torustiku seisukorda tavapäraselt kontrollida, siis ei saa korteriühistule ette heita, et ta ei avastanud võimalikku varjatud leket varem. Kui kaasomandisse kuuluvad torud on kaetud nii, et nende seisukorda ei ole võimalik ilma viimistlust rikkumata kontrollida, muutub sisuline kontroll praktiliselt võimatuks. Seega saab ka väita, et korteri omanik on enda tegevusega viinud olukorrani, kus sai ise ennast rohkem kahjustada. Kui korteriomanik on oma tegevusega loonud olukorra, kus rikete avastamine ja kõrvaldamine on raskendatud, tuleb seda arvestada kahju ulatuse määramise osas. Samuti tuleb arvestada, et korteriühistu ei teosta korterite siseste ehituslike lahenduste üle pidevat järelevalvet ega anna tavapäraselt nõusolekut iga viimistlustöö jaoks. Kui torude katmine plaatidega toimus ilma, et oleks jäetud hooldusluuke või muud mõistlikku ligipääsu, on see risk, mille tagajärgi ei saa täielikult panna korteriühistu kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb
korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
13.Kohus leiab, et avaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
14.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.
15.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 4 lg 1 kohaselt on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KrtS § 4 lg 3 järgi ei ole eraomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. KrtS § 4 lg 4 kohaselt on korteriomandi kaasomandi osa esemeks maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis.
16.Kohus nõustub avaldajaga selles, et eriomandi eseme hulka ei kuulu hoone veesüsteem. Kuid avaldaja ei ole selgitanud, kuidas soojavee tagasivoolu püstiku PPR plastoru põlv kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse, mitte aga konkreetse korteri eriomandisse. Avaldaja ei ole selgitanud, kas vastava plasttoru põlve on vahetanud remondi käigus korteriühistu, millal on korteriühistu veetorustiku vahetust või remonti teostanud või on nimetatud toruosa vahetanud välja korteriomanik ise. Avaldaja ei ole ka avalduses toonud välja, et korteriühistu veesüsteemi ei ole uuendatud ega remonditud ega ole ka regulaarselt kontrollitud vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsusele. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsetakse korteriomanike kaasomandi üle korteriühistu kaudu ning KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt kuuluvad kaasomandi eseme tavapärase valitsemise hulka kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont.
17.Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (vt nt 11.12.2013 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51) ning vastava nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 (vt nt 08.10.2014 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30). Riigikohus on leidnud, et korteriühistu kui puudutatud isik võib vastutada elamu keskküttetorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest KrtS § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1 ning VÕS § 115 lg 1 alusel. Puudutatud isiku vastutus võib olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav (vt 03.12.2014 Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2- 1-117-14, p 12). Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-1813649, p 17).
18.VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel (koostoimes VÕS § 492 lg 1) on järgmised: -
korteriühistu on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
-
korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest (KrtS § 34 lg 1 ja lg 2 ja 35 lg 2 p 1);
-
korteriühistule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
-
kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
-
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
19.Avaldaja väitel on korteriühistu rikkunud kaasomandi eseme korrashoiukohustust. Samas selgub asja materjalidest, et nimetatud veesüsteemi osa oli korteriomanik kinni ehitanud ja plaatinud korteri eriomandi ruumides WC-s, nii, et puudus ligipääs korteriühistul ja ka teistel korteriomanikel. Avaldaja ei ole selgitanud, milles seisnes korrashoiukohustuse rikkumine (nt tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine või korteriomanikelt raha kogumata jätmine). Kohtu hinnangul ei piisa ainult avaldaja väitest, et varale tekkis kahju kuumaveetorustiku lekkimise tõttu ning seega ei ole korteriühistu täitnud kaasomandi eseme korrashoiukohustust kohaselt.
20.Puudutatud isiku väitel asusid korteri nr 35 torud seina sees, mis oli omaniku poolt täiendavalt viimistletud ja suletud viisil, mis ei võimaldanud torustiku seisukorda tavapäraselt kontrollida. Avaldaja on esitanud kohtule küll fotod kahjudest (dtl 12-20), kuid mitte katkisest torust ega seinast. Avaldaja esitatud kahjujuhtumi 02.01.2023 aktist nähtub, et „Avarii-san.tehnik oli lekke põhjuse kindlakstegemiseks sunnitud avama veepüstikute eest kinni ehitatud seina, mis peab olema projektijärgselt avatava luugiga, et oleks võimalik kontrollida veepüstikute tehnilist olukorda ja vajadusel teostada vajalikke hooldus või remonditöid. Korteriomanik oli katnud kogu seina kipsplaadiga ja pealt plaatinud, mis ei võimalda vajadusel juurdepääsu veepüstikutele“ (dtl 9).
21.Kohtu hinnangul puudub korteriühistul võimalus siseneda ilma omaniku loata korterisse ning õigus lõhkuda korrapäraseks kontrolliks korteriomaniku kinni ehitatud ja plaatidega viimistletud seina. Kohtule ei nähtu, et oleks teatatud torustiku vahetamise või remontimise vajadusest, millega korteriühistu ei ole tegelenud. Seega ei ole korteriühistu veesüsteemi osas rikkunud korrashoiukohustust VÕS § 115 lg 1 mõistes.
22.Lisaks eeltoodule on avalduse kohaselt avaldaja hüvitanud korteriomanikule remondikulud 3526,52 eurot. Avalduse punktist 3.6 nähtub, et avaldaja on vähendanud algsest kahjuhüvitisest 1657,80 eurost (s.o plaatimise ja seina taastamisega seotud kuludest) 30%, kuid ei ole selgitanud, miks just 30%. Kohtule nähtuvalt ei ole vastavalt PLM Hoolduse OÜ avariiaktile (dtl 9) nimetatud kulud seotud mitte veekahjuga, vaid korteriomaniku tegevusega torude kinniehitamiseks ja vajadusega sein lammutada sein torudele ligipääsemiseks. Avaldusest ei nähtu, et selline ehitustegevus oleks korteriühistu tegevusetuse tulemus vaid siiski korteriomaniku enda iseseisev otsus ja ehitustöö sein ligipääsmatuks ehitada. Puudutatud isik on selgitanud, et korteriomanik ei ole jätnud isegi kontrollimiseks ja hooldamiseks vajalikku luuki ning sellise ligipääsu olemasolu ei selgu ka avaldaja kohtule esitatud tõenditest.
23.KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud
(korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Riigikohtu kolleegium leidis otsuses nr 2-18-13649, et kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Seega leiab kohus, et korteriomanik peab aitama kaasa kaasomandi eseme (nt veesüsteemi) korrashoiule ning võimaldama eriomandi piirides olevatele torudele ligipääsu ja võimaluse torude korrashoidu regulaarselt kontrollida.
24.Korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu isiku (nt KrtS §-s 26 sätestatud valitseja) võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise eest (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 115 jt). Need isikud võivad VÕS § 137 lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus). Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras.
25.Käesoleval juhul ei nähtu asjas esitatud tõenditest ja poolte selgitustest, et korteriühistu oleks rikkunud korrashoiukohustust. Avaldaja ei ole esile toonud ega tõendanud korteriühistu korrashoiukohustuse rikkumist. Samuti ei koosne kahjuhüvitise nõue ainult veeavarii tagajärjel tekkinud kahju likvideerimise tööde hüvitamise kuludest vaid ka korteriomaniku enda tegevusest tingitud torustikule ligipääsuks vajaliku lammutustööde tagajärjel taastamisetööde hüvitamisega. Kohtule ei ole aru saadav ega eristatav, millisel määral hüvitise summa katab veeavarii kahjude likvideerimist ning millisel määral lammutustöid ning veetorustiku uuesti kinni esitamise kulusid.
26.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata puudutatud isikult avaldaja kasuks kahjuhüvitise 2366,06 euro nõudes. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata ka viiviste nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
28.Arvestades nõude mitterahuldamist, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.
29.Vastavalt 25.05.2026 toimunud istungile, tuli puudutatud isikul esitada Puudutatud isikul esitada oma menetluskulude nimekiri hiljemalt 01.06.2026. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad.