2-26-1757
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
08.06.2026. a, Tartu kohtumaja
Kohtunik
Kristiina Kask
Tsiviilasja number
2-26-1757
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi K.W vastu krediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova; Kostja: K.W (isikukood XXX)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kirjalikus menetluses
Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõlgnevuse 1204,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 31,82 eurot ja pool tasutud riigilõivust 140 eurot, s.o võlgnevuse kokku summas 1376,40 eurot igakuiselt summas 50 eurot alates 15.07.2026. a kuni kogu võlgnevuse tasumiseni.
Kostja kohustub tasuma maksegraafikuga kokkulepitud summad hageja, B2 Impact OÜ arveldusarvele nr EE452200221066697508, makse selgitusse märkida: kompromiss 2-26-1757, K.W ja viitenumber: 74044600091947603.
Võimaluse tekkimisel kostja kohustub suurendama igakuiseid makseid.
Juhul, kui kostja ei täida nõuetekohaselt käesoleva kompromisslepingu punktis 1.1. märgitud kohustusi, on hagejal õigus koheselt ja ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata pöörduda kohtutäituri poole kompromissi punktis 1.1. kajastatud ja kostja poolt tasumata summade (ka nende, kus maksetähtaeg pole veel saabunud) sissenõudmiseks täies ulatuses. Kostja kohustub tasuma viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates võlgnevusse jäämise järgnevast päevast kuni kogu põhivõlgnevuse tasumiseni.
Käesolevas kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud jäävad poolte endi kanda.
Pooled kinnitavad, et käesoleva kompromissi sõlmimine on nende vaba tahte avaldus ning kompromissi ei ole tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse ja/või vägivalla mõjul. Pooltele on teada kõik kompromissi sõlmimise asjaolud ja tingimused.
Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise materiaal- ja menetlusõiguslikest tagajärgedest.
Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (TsMS § 432, § 457).
Lühendada käesolevas tsiviilasjas määruskaebuse esitamise tähtaega 1 kalendripäevani määruse pooltele kättetoimetamisest alates.
maksehäired. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja jäi viivitusse kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega (2024. aasta oktoobri, novembri ja detsembri osamaksed). Krediidiandja saatis 30.12.2024. a kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.01.2025. a ja hoiatas, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb lepingu üles. Kostja määratud täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, mistõttu luges krediidiandja krediidilepingu ülesöelduks 14.01.2025. a ning 03.02.2025. a loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostjal on krediidilepingu järgi tagastamata krediidi põhiosa summas 1204,58 eurot ja lepingu ülesütlemise seisuga tasumata intress summas 183,94 eurot. Hageja nõuab kostjalt tagastamata krediidi põhiosa ja tasumata intressi ning ka viivist tagastamata krediidi põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.10.2025.a kuni nõude täitmiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid kokku summas 35 eurot. Kohtuväliselt püüdis hageja korduvalt võtta kostjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks ja selleks saatis kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile kui ka e-posti aadressile. Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 03.02.2025. a nõudekiri, 02.07.2025. a kiri ja 24.07.2025. a kiri. Kostja nõuet ei täitnud.
Kohus leiab, et poolte 08.06.2026. a sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus sel alusel lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3
TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe kalendripäevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaega on võimalik lühendada. TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse ühe kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja maksab hagejale maksegraafiku alusel 1376,40 eurot, mis sisaldab endas põhivõlga summas 1204,58 eurot, sissnõutavaks muutunud viivist summas 31,82 eurot ja pool hageja tasutud riigilõivust summas 140 eurot. Pooled on kokku leppinud, et kompromissis nimetamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale pool hagilt tasutud riigilõivust summas 140 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 280 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on põhjendatud tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust summas 140 eurot (280 / 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.