Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) Hageja lepinguline esindaja: A. J. Kostja: A. K. (isikukood XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista A. K.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja põhivõlgnevus 40 eurot ja viivis perioodi 22.03.2023–16.06.2026 eest 14,65 eurot.
3.Mõista A. K.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis põhinõudelt summas 40 eurot alates 17.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta AS-i ÜHISTEENUSED hagi rahuldamata sissenõudmiskulude osas summas 25 eurot.
5.Jätta menetluskulud 68% ulatuses A. K. kanda ja 32% ulatuses AS-i ÜHISTEENUSED kanda.
Mõista A. K.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskuludena välja 148,80 eurot.
7.Mõista A. K.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
8.A. K.l puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, on tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsusega. Maakohus ei anna luba vastava otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Hageja võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 20.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K. (kostja) vastu 63,53 euro nõudes. Pärnu Maakohus tegi 21.11.2025 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 02.02.2026 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 05.02.2026 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes. 2/8
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 40 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 13,19 eurot ja viivise alates 06.02.2026 kuni põhinõude summas 40 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 07.03.2023 sõiduki numbrimärgiga XXX parkimistingimusi rikkudes hageja opereeritavale Mahtra tn x, Tallinn parkimisalale. Kostja rikkus lepingutingimusi, parkides sõiduki parkimistasu tasumata. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude summas 40 eurot, paigutades leppetrahvi kviitungi sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole leppetrahvi tasunud.
5.Kohus võttis hagi 09.04.2026 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
6.Kohus proovis hagiavaldust ja 09.04.2026 määrust kostjale kätte toimetada avalikus etoimikus, kostja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil xxx ning saatis need korduvalt kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil xxx ja aadressil xxx. Kostja ei avanud menetlusdokumente e-toimikus ega kinnitanud nende kättesaamist. Samuti ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente tema elukohas isiklikult üle anda, mistõttu toimetas kohus dokumendid kostjale kätte TsMS § 326 lg 1 kohaselt aadressil xxx postkasti panekuga 16.05.2026.
7.Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 01.06.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
9.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (V. Kõve jt. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).
10.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
11.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
12.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse (dtl 29).
13.Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud hageja põhinõude, sissenõutavaks muutunud viivisenõude ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude osas ning selles osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
14.TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine.
15.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 07.03.2023 sõlmitud parkimiskoha üürileping (parkimisleping). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingu 3/8
sõlmimise, lepingu tingimuste, sh leppetrahvikokkuleppe, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise ja kostjale leppetrahvinõude esitamise osas.
16.Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 22.03.2023–16.06.2026 eest 14,65 eurot (põhivõlgnevus 40 eurot, viivitatud päevade arv 1183).
17.Kohus mõistab seega kostjalt välja põhinõude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 14,65 eurot ja viivise alates 17.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Ülejäänud osas jätab kohus TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsusest välja põhjendava osa.
19.Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest lähtudes õiguslikult põhjendatud ning selles osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
20.Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on hageja seoses leppetrahvi nõudega saatnud kostjale 16.06.2023 võlateatise maksumusega 15 eurot ja 10.08.2023 võlateatise maksumusega 5 eurot.
21.Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusest tingitud kulud summas 5 eurot. Muud kulud sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule tehtavate SMSide ja kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega seotud kulusid.
22.Hageja märgib, et tegelikkuses on ligikaudne sissenõudmiskulude suurus ühe nõude kohta 76 eurot, sh meeldetuletuste trükkimine ja saatmine posti või e-kirjaga 15 eurot, päringud rahvastikuregistrisse, Maanteeametile jne 35 eurot, võla menetlemise tööjõukulud kohtuvälises sissenõudmise protsessis 15-25 eurot, IT-süsteemide kulud 5-10 eurot ja üldhalduskulud 3-5 eurot.
23.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kokku võib võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot.
24.VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär ning see ei ole iseseisev alus sissenõudmiskulude hüvitise nõudmiseks (V. Kõve, M. Haamer. VÕS I. Komm vlj. § 113 2 komm p 4).
25.Sissenõudmiskulude hüvitamiseks peab seega olema kas poolte vaheline kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse osas või saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel.
26.Kohus on 10.08.2023 määruses selgitanud, millised asjaolud peab hageja esile tooma selleks, et sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas. Samuti on kohus hagejale selgitanud, et tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning juhul, kui hagiavalduses ei ole asjakohaseid asjaolusid märgitud, mh piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toodud, või need ei ole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada. Hageja ei ole siiski esitanud piisavalt selgeid asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik rahuldada. 4/8
27.Hageja on 16.04.2026 hagiavalduse täienduses esile toonud, et poolte vahel ei olnud kokkulepet sissenõudmiskulude hüvitise suuruse osas. Hageja ei ole selgelt esile toonud, milliseid ja millises suuruses kulusid kandis hageja seoses tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisega.
28.Hageja on selgitanud, et meeldetuletuskirjad saadeti kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Ainuüksi asjaolust, et hageja on saatnud meeldetuletuskirju, ei järeldu, et sellega oleks kaasnenud kulud just summas 15 eurot või 5 eurot. Eelduslikult sõltub meeldetuletuskirjade saatmise kulu sellest, kelle poolt ja mil viisil meeldetuletuskirjad on saadetud ning erineb muu hulgas sõltuvalt sellest, kas need on saadetud lihtkirjana või tähitud kirjana. Hageja on hagiavalduses esitanud üksnes kulude orienteeruva suuruse ühe nõude kohta. Hagiavaldusest ega hagiavalduse täiendusest ei selgu, millises suuruses, millised kulud täpselt on hagejal tekkinud seoses meeldetuletuskirjade saatmisega.
29.Hageja ei ole esile toonud ka asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et hageja on kandnud muid makseviivitusest tingitud kulusid 5 euro ulatuses. Hageja ei ole esitanud asjaolusid selle kohta, millises suuruses kulud täpselt kaasnesid Transpordiametile päringu tegemisega ja kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks päringu tegemisega või millised ja millises suuruses kulud kaasnesid nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, võlgnikule SMS-ide saatmise ja helistamisega ning võlanõude avaldamisega.
30.Hageja on hagiavalduses märkinud, et riigilõivuseaduse (RLS) § 14271 lg 1 kohaselt tuleb liiklusregistrist andmete väljastamiseks tasuda riigilõivu 10 eurot töötunni eest. Transpordiameti sisemise töökorralduse järgselt on ühe lehekülje väljastamiseks ette nähtud aeg 30 minutit, seega on tõendi väljastamise riigilõiv 5 eurot.
31.RLS § 14271 lg 1 sätestab riigilõivu suuruse ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest. Liiklusseaduse (LS) § 184 lg 12 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda liiklusregistrist dokumendi või muu ühekordse taotluse alusel andmete väljastamise eest. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja päringu Transpordiametile sõiduki omaniku või vastutava kasutaja välja selgitamiseks läbi X-tee. X-tee kaudu on andmeteenust võimalik kasutada X-tee liikmete vahelise andmeteenuse kasutamise kokkuleppe alusel (Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määrus nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ § 12 lg 1). Seega ei teinud hageja sõiduki omaniku või vastutava kasutaja välja selgitamiseks eelduslikult mitte ühekordse päringu RLS § 14271 lg 1 ja LS § 184 lg 12 mõttes, vaid tegi päringu Transpordiametiga sõlmitud lepingu alusel ning maksis selle eest lepingus kokku lepitud tasu. Hageja ei ole välja toonud, millist tasu tuli hagejal tasuda X-tee kaudu tehtud päringu eest.
32.Samuti on hageja viidanud sellele, et RLS § 3191 lg 3 kohaselt tasutakse isiku õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ühe isiku andmete kohta 30 eurot.
33.RLS § 3191 lg 3 asub riigilõivuseaduse 13. peatüki 2. jao pealkirjaga „Eesti välisesinduse toimingud“ 1. jaotises pealkirjaga „Konsulaarteenused.“ Seega on RLS § 319 1 lg-s 3 sätestatud riigilõiv ette nähtud juhul, kui päring rahvastikuregistrisse tehakse Eesti välisesinduse kaudu. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et hagejal oleks kostja andmete väljaselgitamiseks olnud vajalik teha päring Eesti välisesinduse kaudu.
34.Kohus on seega seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 5/8
35.Kohus jätab seetõttu hageja sissenõudmiskulude nõude 25 eurot rahuldamata. Menetluskulud ja kohtulahendi täitmine
36.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
38.Hagiavalduses palus hageja mõista välja põhivõlgnevuse 40 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13,19 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatuse hindamisel üksnes hagi esitamisel rahaliselt määratletud nõudeid, mille kogusuurus oli 78,19 eurot, jättes arvestamata viivisenõudega, mis ei olnud hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja mille suurus oli seetõttu summaliselt määratlemata. Kohus jättis hagi rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitise 25 euro osas ehk ligikaudu 32% ulatuses. Hagi rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 68%.
39.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 68% ulatuses kostja kanda ja 32% ulatuses hageja kanda.
40.Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2).
41.Kostja ei ole käesoleva kohtuasja menetluses osalenud ning kostjal ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.
42.Koos hagiavaldusega esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulud 458 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest 20 eurot ja lepingulise esindaja tasust 338 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale teenust tunnitasuga 169 eurot ilma käibemaksuta.
43.Kohus määras 09.04.2026 määruses hagejale tähtaja enda menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja ei ole taotlenud täiendavate menetluskulude välja mõistmist kostjalt.
44.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 100 eurot, hageja on riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 100 eurot väljamõistmine kostjalt.
45.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1–12.3). Seetõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot väljamõistmine kostjalt.
46.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud 6/8
ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
47.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-254726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.
48.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kohtumenetluses tehtud toimingutele, s.o alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele, 2 tundi.
49.Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega. Säärase hagi koostamine piirdub kohtu hinnangul suuresti nõude suuruse kalkuleerimisega, lünkade täitmisega konkreetse juhtumi asjaolude põhjal asjakohaste nimede, aadresside ja numbritega ning hagi lisade komplekteerimisega. Seetõttu peab kohus hageja välja toodud hagi koostamise ajakulu ülepaisutatuks.
50.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 1 tund. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses.
51.Hageja menetluskulude põhjendatud suurus on 240 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 120 eurot. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud 62% ulatuses kostja kanda ja 38% ulatuses hageja kanda, mõistab kohus kostjalt välja 62% hageja menetluskuludest ehk 148,80 eurot.
52.Hageja on hagiavalduses teatanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).
53.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
54.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
55.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7/8
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.