2-23-8738 W.G hagi H.H vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasi Harju Maakohtu 14.06.2024 kohtuotsus Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
H.H 17.07.2024 apellatsioonkaebus ja W.G 06.08.2024 vastuapellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse osas 1350,70 eurot vastuapellatsioonkaebuse osas 3360 eurot
Hageja W.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Menetlusosalised ja nende advokaat Ardi Rebane esindajad ringkonnakohtus Kostja H.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu
1(10)
11.11.2024 kohtuistung Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata hageja 18.11.2024 ja 26.11.2024 menetlusdokumendiga esitatud tõendid. 2.Tühistada Harju Maakohtu 14.06.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-23-8738 osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000 euro ulatuses ja sellelt arvestatud viivise nõudes ning rahuldas hagi varalise kahju nõudes rohkem kui 300 euro ulatuses. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise nõuetes vastavalt tervikresolutsioonis sätestatud ulatusele. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.Mõista H.H-lt W.G kasuks välja rahalise kahju hüvitis 300 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot.
6.Mõista H.H-lt W.G kasuks välja viivis varalise kahju hüvitiselt (300 eurot) ajavahemiku 11.07.2023–29.11.2024 eest 51,07 eurot ja alates 30.11.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Mõista H.H-lt W.G kasuks välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt (1000 eurot) alates 29.11.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Rahuldada osaliselt nii apellatsioon- kui ka vastuapellatsioonkaebus.
9.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2(10)
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.W.G (hageja) esitas 15.06.2023 Harju Maakohtule hagi H.H (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista varalise kahju hüvitise 1509,44 eurot, mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot või alternatiivselt kohtu poolt mõistlikuks peetud ulatuses ning viivise hüvitistelt VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates 11.07.2023 kuni rahaliste kohustuste kohase täitmiseni.
1.1.Hagi asjaolude kohaselt töötab hageja XXX toimetuses ajakirjanikuna ning ta on kajastanud mh Ukraina sõjaga seotud sündmusi. Kuna kostja poliitilised vaated ei ühti hageja Ukraina sündmuste kajastustega, hakkas kostja hagejat jälgima ja hirmutama. 26.07.2022 ründas kostja hagejat füüsiliselt ning ähvardas hagejat ja tema abikaasat tappa. Hageja esitas selle kohta politseile avalduse, kuid kriminaalmenetlust ei algatatud. 21.09.2022 ja 03.10.2022 tungis kostja XXX juures olevasse kinnisesse parklasse ja kriimustas terava esemega hageja sõiduautot Volvo XC 60. Harju Maakohus tunnistas kostja vandalismiaktis süüdi. Hagejale on tekkinud sellega seoses varaline kahju 980 eurot, millest hagejal tuli tasuda omavastutus 300 eurot. Kindlustusjuhtumi tõttu tõusis hageja igakuine kindlustusmakse 35,08 eurolt 83,99 euroni. Ajavahemikul septembrist 2022 kuni septembrini 2024 tuleb hagejal 24 kalendrikuu eest kostja tegevuse tõttu tasuda kindlustusseltsile kokku rohkem 1173,84 eurot. Hagejale tekkis kulu 35,60 eurot taksosõidu näol, kui ta sõitis 03.10.2022 autoteenindusest politseijaoskonda ning 10.10.2022 autoteenindusse autole järgi.
1.2.Kostja on tekitanud sama tegevusega hagejale mittevaralist kahju. Hageja tundis alates septembrist 2022, et tema elu ja tervis on ohus, halvenesid elukvaliteet ja töövõime. Hageja tunneb pidevat ärevust ja hirmu, ei suuda keskenduda tööle, ei saa magada ega näe põhjust edasi elamiseks. Hageja kogeb pidevast närvipingest tingitud lihaskrampe ja valu. Hageja pidi 2022. ja 2023. aasta jooksul korduvalt pöörduma taastusravikeskusesse, võtma kahel korral töövõimetuslehe ja pöörduma psühhiaatri poole. Hagejal on tuvastatud osaline töövõime kaotus ja keskmine puue. Ta vajab teraapiat, samuti on talle välja kirjutatud rahustid ja uinumiseks unerohud. Õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks on 3000 eurot.
1.3.Kostja jälitas 12.08.2023 hagejat ja tema abikaasat sõiduautoga. 24.08.2023 kella 22.00 paiku, kui hageja sõitis koos abikaasaga autoga koduhoovi väravatest sisse, viskas hageja autoakna pihta tomati. Samuti käis kostja ööl vastu 25.08.2023 hageja ukse taga ja lasi uksekella, misjärel jooksis minema. Hageja uinus sellest tekkinud hingelise vapustuse tõttu alles kell 04.00 hommikul. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja ja kostja elavad naabermajades. 02.05.2023 lõpetati kriminaalmenetlus hageja abikaasa C. W.G suhtes süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kohustades tead hüvitama kostjale kui kannatanule 1500 eurot. Kostja tundis pärast tema suhtes toime pandud kehalist väärkohtlemist pahameelt ning ebaõiglust, mille tõttu otsustas ta C. W.G autot kriimustada. Kostja tegevus oli ajendatud hingelisest erutusest ning ebaõiglustundest. Kostja kahetseb tehtut ning on proovinud vaidlust kohtuväliselt lahendada.
3(10)
Kostja ei tunnista esitatud nõudeid, välja arvatud kindlustusvõtja omavastutus 300 eurot. Ülejäänud osas ei ole tegemist kahju tekitamisega seoses kantud mõistlike kuludega. Hageja väited tema ründamise, ähvardamise, hirmutamise ja jälgimise kohta on tõendamata. 24.05.2023 koostatud epikriisist tuleneb, et hagejal esineb äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomitega – ägeda stressiga (diagnoos F23.11), mille on kinnitanud psühhiaater. Tegemist on korduvhaigestumisega. Seega olid hagejal psüühilised ja kognitiivsed häired juba varem. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 1473,84 eurot ning viivise kahju hüvitiselt 1473,84 eurolt alates 11.07.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Maakohus jättis hageja mittevaralise kahju hüvitise nõude rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - hageja, tema abikaasa ja kostja elavad naabermajades; - hageja, tema abikaasa ja kostja vahel toimus 26.07.2022 vahejuhtum, mille käigus ründas hageja abikaasa füüsiliselt kostjat; - kostja tungis 21.09.2022 ja 03.10.2022 XXX kinnisesse parklasse ja kriimustas terava esemega hageja sõiduautot Volvo XC 60 registreerimismärgiga YYY; - 04.11.2022 otsusega väärteoasjas nr XXXXXXXXXXXXXXX määrati kostjale sõiduki kahjustamise eest karistus; - 02.05.2023 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus asjas nr XXXXXXXXXXX hageja abikaasa suhtes ning viimast kohustati tasuma kostjale kui kannatanule 1500 euro; - hageja sõiduki remondikulu hüvitas kindlustusandja, kuid hageja pidi ise tasuma omavastutuse osa 300 eurot; - kaskokindlustuse juhtumi tõttu suurenes hageja kindlustusmakse hagis toodud ajavahemikul 1173,84 euro võrra. Maakohus viitas kahju nõude rahuldamisel VÕS § 127 lg-tele 1 ja 2, § 132 lg-tele 3 ja 4, § 1045 lg 1 p-le 5, § 1050 lg-le 1 ja mittevaralise kahju osas ka VÕS § 134 lg-tele 2 ja 4.
3.2.Hageja auto kriimustamisega tekkinud kahju 300 euro osas rahuldas maakohus kostja õigeksvõtu alusel.
3.3.Kui kannatanu sõidukit on kahjustatud, saab ta nõuda sõiduki remontimise ajal samaväärse asja kasutamise ehk teise sõiduki kasutamise kulude hüvitamist üksnes siis, kui sõiduk oli talle vajalik tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks. Hagejal oli üldtuntud asjaoluna võimalik kasutada Tallinna linnas liikumiseks tasuta ühistransporti, mis oleks välistanud kulutuste tegemise. Hageja ei tõendanud, et kahjustada saanud sõiduk oli talle vajalik kutsetegevuseks või tööks. Seetõttu ei kuulunud taksokulu nõue rahuldamisele.
3.4.Hageja varalise kahju nõue kuulub rahuldamisele summas 1473,84 eurot (300 + 1173,84). Nimetatud nõudelt kuulub väljamõistmisele ka viivis alates 11.07.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
3.6.Asja kahjustamise tõttu ei saa asja omanik nõuda lisaks varalisele kahjule mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS § 134 lg 6 järgi võib mittevaralise kahju hüvitise välja mõista ka isiku au teotamise või eraelu puutumatuse korral, kuid sellisel juhul tuleb kannatanul tõendada kas oma
4(10)
au teotamise fakti esinemist või eraelu puutumatuse rikkumist. Hageja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud.
3.7.Asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole usutavalt tõendatud hageja füüsiline ründamine. Kriminaalmenetlus lõpetamise määrusest ja PPA esitatud videotest nähtub, et hageja ja kostja vaheline konflikt sai alguse arusaamatusest liikluses. Seetõttu on eksitavad hageja väited, mille kohaselt ründas kostja teda poliitilistel põhjustel ja tulenevalt hageja töökohast. Hageja ja kostja ei olnud varem omavahel tuttavad, mistõttu on hageja sellised väited ka eluliselt ebausutavad. Turvakaamera videosalvestisest nähtub, et kostja ligines hageja majale ja jõudis aia äärde, kuid vestles hagejaga ega puudutanud teda füüsiliselt. Videokaamera salvestisel puudub heli, kuid võib järeldada hageja ja kostja vahelist elavat vestlust. Seejärel nähtub salvestisest, kuidas hageja abikaasa ründas kostjat esimesena ning sellele ei eelnenud kostja hagejale suunatud rünnet. Pärast esimest füüsilist konflikti kostja ja hageja abikaasa vahel ei ole konflikti osapooled mõnda aega kaamera vaateväljas näha, kuid hiljem nähtub, kuidas hageja abikaasa kostjale järgneb ning teda taas füüsiliselt ründab. Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejat füüsiliselt rünnanud, ähvardanud või solvanud. Hageja abikaasa seletusi ei saa lugeda usaldusväärseteks tõenditeks, sest hageja abikaasa väited asetleidnud konflikti kohta erinevad turvakaamera salvestisest nähtuvast.
3.8.Videolt nähtuvat naabermajades elavate isikute juhuslikku ühekordset kokkupuudet liikluses ei saa kohtu hinnangul pidada jälitamiseks.
3.9.Ainuüksi fotod ei tõenda, et hageja kirjeldatud rünnak tomatiga aset leidis. Hageja abikaasa seletusi ei saa lugeda usaldusväärseks tõendiks. Mistahes muid objektiivseid tõendeid, millest saaks järeldada, et kostja on hagejat hirmutanud, ähvardanud, tema eraellu sekkunud või teda rünnanud, asjas esitatud ei ole.
3.10.Maakohus hindas asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid hageja tervisliku seisundi kohta ja tuvastas järgmised asjaolud: - hageja on käinud psühhiaatri vastuvõtul alates 2016. aastast; - tema seisund halvenes alates juulist 2022. aastal, kui hageja sõnul ründas teda naaber, kes kraapis tema autot, solvas ja alandas teda; - seetõttu tekkis hagejal hirm elu ja tervise pärast; - hageja ei saanud enam öösiti magada, tekkis kurnatuse tunne, töövõime oli häiritud, ta ei suutnud teha enam öiseid vahetusi ega õhtuti töötada; - hageja diagnoositi äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomitega; - psühhiaater kirjutas hagejale välja ravimi 2022. aastal.
3.11.Tõenditest järeldas maakohus, et hagejal esines juba varem diagnoositud tervisehäire, mis võis stressi tingimustes ägeneda. Raviarstid märkisid haiguse ägenemise osas anamneesi need põhjused, millele hageja ise viitas. Hageja kirjeldatud asjaolud ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Ärevusest ja haigusest tingituna võis hageja tajuda sõiduki kahjustamisel ärevust, stressi ja hirmu, kuid nende emotsioonide tekkimine oli tingitud tema varasemast tervisehäirest, mitte objektiivselt tema suhtes toime pandud rünnetest.
3.12.Eeltoodule tuginedes ei rahuldanud maakohus hageja mittevaralise kahju nõuet.
5(10)
3.13.Maakohus jättis rahuldatud nõude ulatust arvestades menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi 1473,84 euro ja sellelt arvestatava viivise nõudes rahuldas. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust 300 euro rahuldamise osas. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Suurenenud kaskokindlustusmaksed ei ole kostja teoga põhjuslikus seoses ning ei kuulu hüvitamisele. Kaskokindlustus on vabatahtlik kindlustuse liik. Kostja ei ole kinnitanud, et kahjustas sõidukit tahtlikult. Ka juhul, kui kahju hüvitamine ei sõltu otseselt süü vormist, nagu antud vaidluses on, ei saa kahju hüvitamise nõue olla põhistatud üksnes sellega, et kahju tekitati tahtlikult. Vastuapellatsioonkaebus
5.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hageja mittevaralise kahju nõude rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja ka mittevaralise kahju hüvitis kas 3000 eurot või alternatiivselt kohtu enda poolt mõistlikuks peetud ulatuses ning viivis mittevaralise kahju hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.07.2023 kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
5.1.Hagejale tekkis tervisekahju kostja pikaajalise õigusvastase tegevuse tagajärjel. Kostja ründas hagejat ning ähvardas teda ja tema abikaasat tappa, lisaks sellele rikkus mitmel korral hageja autot kraapides sinna Vene okupatsioonivägede sümboleid, jälgis pidevalt ning demonstratiivselt hagejat ja tema abikaasat. 26.07.2022 toimunud ründe osas hindas maakohus tõendeid ebaõigesti. Kohus pidanuks hindama eraldi kriminaalmenetluses antud ütlusi. Kaamera salvestisele ei jäänud osa nimetatud sündmustest. Võrreldes C. W.G ütlusi turvakaamera salvestisega nähtub selgelt, et tegelikult need suuremas osas kattuvad. Ütlusi ei saa pidada ebausaldusväärseks. Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja taotluse C. W.G tunnistajana ülekuulamiseks TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 238 lg 1 p 2 ega ükski muu TsMS-i säte ei anna kohtule alust keelduda tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamisest põhjusel, et tunnistajad saaksid kinnitada samu asjaolusid, mille kohta on kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et ka 24.08.2023–25.08.2024 sündmused ei ole tõendatud. Nimetatud asjaolusid tõendasid fotod ja C. W.G kirjalikud ütlused. Ka nende asjaolude osas palus hageja C. W.G tunnistajana üle kuulata. Otsusega väärteoasjas tuvastati kostja õigusvastane tegevus, s.o 23.08.2023 varitsemine ning hageja auto pihta tomati loopimine ning täiendavalt veel 12.09.2023 hageja auto peale sülitamine. Kuigi dokument kannab 31.01.2023 kuupäeva, on tegemist kirjaveaga ning tegelikult on otsus tehtud 31.03.2024.
6(10)
Hageja esitatud tõenditest nähtub üheselt, et hageja tervise halvenemine on kostja õigusvastase tegevuse tagajärg. Psühhiaater ei pane haiguslukku haiguse põhjuseid üksnes patsiendi seletuste pinnalt, vaid hindab neid professionaalina ise. Kostja pidanuks tõendama vastupidist.
5.2.Kuna kohtul tulnuks rahuldada ka hageja mittevaralise kahju nõue ning varaline kahju jäi rahuldamata üksnes 35,60 euro ulatuses (mida hageja ei vaidlusta), oleks õiglane, kui kõik menetluskulud jääksid TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
6.Pooled vaidlevad üksteise kaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis mittevaralise kahju hüvitamise nõude 1000 euro ulatuses ja sellelt arvestatud viivise nõude rahuldamata ja rahuldas hagi varalise kahju nõudes üle 300 euro ulatuses. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega rahuldab hagi varalise kahju hüvitamiseks 300 euro ulatuses ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000 euro ulatuses, samuti nendelt nõuetelt arvestatud viivise nõuetes. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust taksoarvete mittehüvitamise osas ja kostja kaskokindlustuse omavastutuse nõude osas. I
8.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et kostja peab hüvitama hagejale auto kaskokindlustuse maksete suurenemise. Põhjendatud on kostja seisukoht, et suurenenud kaskomakseid ei saa kehtiva kohtupraktika kohaselt VÕS § 132 järgi välja mõista.
8.1.Riigikohtu praktika kohaselt on piiratud teoga liiga kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine (RKTKo 06.06.2018, nr 2-16-14655/24, p 15). Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (VÕS § 1045 lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5) on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk piiritletud VÕS 7. ptk-i sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõuete ulatust kahjustatud objektide kaupa (VÕS §-d 129-132).
8.2.VÕS § 127 lg-t 2 tuleb kohaldada ka lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise juhtudel. See tähendab, et vaatamata põhjusliku seose olemasolule kostja teo ja hageja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4), ei pruugi kostja kahju tekitamise eest lõppkokkuvõttes deliktiõiguslikult vastutada juhul, kui õigusvastase teo tegemise keelu eesmärgiks ei olnud sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, nagu hagejal esines. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muuhulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule (RKTKo 26.09.26, nr 3-2-1-53-06, p 13). Seega peab nõude ulatuse kontrollimisel kohaldama üksnes VÕS §-s 132 sätestatut ja kahju tekitajal tuleb hüvitada kulutused, mis on vajalikud asja viimiseks endisesse seisukorda. Samuti kuulub hüvitamisele asja väärtuse vähenemine, kui asja taastamise korral ei taastu asja esialgne väärtus (VÕS § 132 lg 3). Lõikes 3 toodud kulutuste loetelu ei ole ammendav ja muude kulutustena võivad nt auto kahjustamise puhul kõne alla tulla kulutused alternatiivsele transpordile (bussi- või taksoarved) või saamata jäänud kasutuseelised. Kindlustusmaksete suurenemise kulud ei ole asja parandamise ega selle väärtuse vähenemise kulud.
7(10)
8.3.Asjaolu, et autode ostmiseks kasutavad inimesed liisingufirmasid ja peavad selles tulenevalt sõlmima kaskokindlustuslepinguid, ei ole üldtuntud (TsMS § 231 lg 1 mõttes). Kostjale ei pidanud olema ettenähtav, et hageja on sõlminud kaskokindlustuse lepingu.
8.4.Põhjendamatu on ka hageja käsitlus autole kahju tekitamisest tahtlikult heade kommete vastase käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kui kahju hüvitamise alused on alternatiivsed, saab õigusvastasuse tuvastada ühel alusel korraga (RKTKo 28.02.2018, nr 2-15-4239, p 17). VÕS § 1045 lg 1 p 8 siinsel juhul ei kohaldu, sest see nõuab kahju tekitaja subjektiivse külje osas tahtlust ja hageja ei ole tõendanud, et kostja soovis auto kahjustamisega saavutada hageja kindlustusmaksete suurenemist.
8.5.Kokkuvõttes jääb hageja nõue kostja vastu kaskokindlustuse maksete suurenemisest tingitud kahju hüvitamise nõudes rahuldamata ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 300 eurot. Ringkonnakohus mõistab kahju hüvitiselt hageja kasuks kostjalt välja seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 alusel ajavahemiku 11.07.2023–29.11.2024 eest 51,07 euro ulatuses (viivisekalkulaator.ee järgi) ja edasiulatuvalt arvates 30.11.2024 tegemisest. II
9.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
9.1.Maakohus tuvastas, et kostja kraapis kahel korral hageja autot. 31.03.2024 otsusest väärteoasjas koosmõjus politsei e-kirjaga (tl 188–190) nähtub, et kostja viskas 24.08.2023 hageja sõiduki juhipoolse küljeakna- ja peegli vastu tomati, mis vastu autot purunes ja alla voolas, 12.09.2023 sülitas kostja temast aeglaselt möödunud hageja sõiduki vasakule esitiivale rikkudes sellega hageja ja tema abikaasa rahu ja väljendades nende suhtes lugupidamatust. Fotolt (tl 35) nähtub, et kostja on kraapis sõidukile Z tähe, mis on avalikult kättesaadava allika Vikipeedia kohaselt Venemaa sõjatehnikale kantud eraldusmärk 2022. aasta sissetungil Ukrainasse, mille üheks eesmärgiks võib olla soov eristada tehnikat vastaspoole omast.1
9.2.Kolleegium nõustub hagejaga, et C. W.G kirjalikku seletust (tl 84) 24.08.2023 toimunud intsidendi kohta (hilisõhtul uksekella helistamine Ukraina iseseisvuspäeval), ei saa lugeda ebausaldusväärseks tõendiks üksnes põhjusel, et C. W.G on hageja abikaasa. Tomatiga loopimise tuvastas ringkonnakohus eelnevalt ka väärteoasja otsusega. Ringkonnakohus võtab C. W.G kirjaliku seletuse arvesse ja loeb sellega tuvastatuks, et kostja helistas 24.08.2023 hageja kodu uksekella, kuid kui hageja võttis majatelefoni toru, ei rääkinud ta midagi ja hingeldas vaid torusse. Aknale lähenedes nägid hageja ja tema abikaasa oma hoovis tumedates riietes kostjat, kes liikus hageja ja kostja majade vahelise aiaaugu suunas, mida ta oli kasutanud ka varem auto kraapimiseks.
9.3.Kostja rikkus eelnevalt kirjeldatud tegudega hageja isikuõigust eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26), mille esemelisse kaitsealasse tuleb lugeda isiku integriteet, tema füüsiline ja vaimne puutumatus. PS §-s 26 sätestatud eraelu põhimõte on inimväärikuse põhimõtte (PS § 10) elementaarseim väljendus ja esimene tagatis. Samuti rikkus kostja hageja põhiõigust kodu puutumatusele (PS § 33). Kodu puutumatuse rikkumine ei eelda ainuüksi meelevaldset eluruumi sisenemist. Kodu puutumatust võivad rikkuda ka muud teod. Igaühel on õigus tunda end kodus turvaliselt ning nt isiku autole Vene okupatsioonivägede sümbolite kraapimine, varitsemine tema õuealal, tema suunas tomati
https://et.wikipedia.org/wiki/Z_(sümbol)
8(10)
loopimine, uksekella häirimise eesmärgil helistamine võib sõltumata teo tagajärjest vähendada isiku turvatunnet enda kodus viibides. Kodu ei ole üksnes isiku eluruum, vaid ka elumaja ümbritsev aed ja muud kinnisasja osad, mida saab üldlevinud arusaamade järgi pidada tema isiklikuks alaks, kuhu avalik võim või kolmandad isikud tema loata üldjuhul ei tohi tungida (vt RKTKo 25.11.2020, 2-18-15284, p 14). Seega on kostja teod kannatanu isikliku õiguse rikkumiseks VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 mõttes. Sellise õiguse rikkumise puhul tuleb eeldada, et hagejale tekkisid hingelised kannatused. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja hinnata hageja menetluses esitatud väiteid tema tervise halvenemise kohta ja tõendeid tema tervise kohta.
10.Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui keeldus C. W.G ülekuulamisest.
10.1.Maakohtu 05.02.2024 istungi protokolli 5. leheküljelt (tl 123) nähtub, et hageja taotles tunnistaja ülekuulamist küsimuses, kas kostja ründas või ähvardas hagejat. Hageja taotlus ei olnud piisavalt põhistatud TsMS § 238 lg 3 p 4 mõttes ja maakohtul tuli anda hagejale võimalus taotluse täiendavaks põhistamiseks nii, et see vastaks TsMS § 236 lg 3 nõuetele. Tunnistaja ülekuulamise taotluse lahendamine olukorras, kus hageja väidete aluseks olevad asjaolud olid vajaliku detailsusega esitamata, olnuks vastuolus hagimenetluse võistlevuse (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2) ja poolte võrdõiguslikkuse (TsMS § 7) põhimõtetega. Tunnistajat saab üle kuulata asjaolude kohta, mida pool on eelnevalt esitanud.
10.2.Kohus on selgitanud hagejale seoses tunnistaja taotlusega, et tal tuleb esile tuua asjaolud, mis ei nähtu juba kirjalikult esitatud tõenditest. Hageja istungil suuliselt või peale selle toimumist selliseid asjaolusid ei esitanud ega tunnistaja taotlust ei täpsustanud, samuti ei ole hageja taotlenud selleks tähtaja andmist. Sellest tulenevalt jättis maakohus tunnistaja taotluse õigesti rahuldamata. Vale on aga maakohtu viide taotluse rahuldamata jätmisel TsMS § 238 lg 1 p-le 2, sest hageja taotlus oleks tulnud rahuldamata jätta põhjusel, et hageja ei täpsustanud asjaolusid, mille kohta ta tunnistajat üle kuulata soovib.
11.Hageja mittevaralise kahju hüvitise nõude aluseks on VÕS § 134 lg 2. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). Teise isiku isiklikku õigust rikkunud isik vastutab deliktiõiguslikult juhul, kui ta on selles rikkumises süüdi (VÕS § 1043 ja § 1050). Kahju tekitaja teo õigusvastasuse korral eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 järgi, et ta on sellise teo toimepanemises süüdi hooletuse vormis (vt RKTK 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 16). Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi.
11.1.VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Seetõttu saavad hageja esile toodud asjaolud seoses kostja tegevuse jätkumisega arvesse tulla eelnimetatud normi kohaldamisel.
11.2.Hüvitise suuruse määramisel võtab kolleegium praegusel juhul arvesse järgmised asjaolud.
11.2.1.Maakohus tuvastas tõendite põhjal õigesti, et poolte vaheline tüli sai alguse 26.07.2022 intsidendist ja puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejat rünnanud seoses tema elukutsega ja ajakirjanikuna väljendatud vaadetega. Sõltumata sellest, kes keda 26.07.2022 esimesena ründas, on toimikus olevalt dvd-plaadil olevalt videolt näha, et tegemist oli kolmepoolse konfliktiga ja rünnatav on ka kostja. Seega ei ole selle intsidendiga kahjuhüvitise määramisel õige arvestada.
9(10)
11.2.2.Taunitavad on kostja edasised teod (autole sümbolite kraapimine, tomati loopimine, uksekella hilisõhtul helistamine), mis viitavad soovile nii hagejat kui tema abikaasat hirmutada ja alandada. Erinevad tegevused on toimunud ligi aasta kestnud ajavahemiku jooksul (21.09.2022– 12.09.2023).
11.2.3.Kostja poolt hüvitatav mittevaraline kahju on hõlmatud VÕS § 128 lg-st 2 tuleneva normi eesmärgiga, kahju on tekitatud vähemalt hooletusest ja on põhjuslikus seoses kostja tegevusega (VÕS § 127 lg-te 2–4 mõttes).
11.2.4.2023. aastal Riigikohtu poolt koostatud kohtupraktika analüüsi kohaselt oli 2020–2022. aastatel keskmine hüvitise summa oli 1502 eurot, mediaan 500 eurot.
11.2.5.Kolleegiumi hinnangul on kõiki eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes õiglane hüvitis hagejale 1000 eurot.
11.3.Puudub alus hüvitise vähendamiseks VÕS §-de 139 ja 140 alusel.
11.4.Ringkonnakohus mõistab mittevaralise kahju hüvitiselt hageja kasuks kostjalt välja seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 alusel arvates ringkonnakohtu otsuse tegemisest, s.o alates ajast, kui kohtu määramisel hüvitatava kahju suurus on selgunud ja nõue on muutunud sissenõutavaks.
11.5.Ringkonnakohus hindab hagi rahuldamise ulatust 50%-liseks, arvestades nii varalise kui ka mittevaralise kahju nõude rahuldamist osaliselt, sh õigusvastaseks loetud tegevuste ulatust. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1). Seetõttu poolte väljamõistetavate menetluskulude suurust kindlaks ei määrata.
12.18.11. ja 26.11.2024 menetlusdokumentides on hageja esitanud täiendavaid asjaolusid ja tõendeid intsidentide kohta, mis on tekkinud peale kohtuistungit. Uute asjaolude ja tõendite menetlusse võtmine põhjustaks lahenduse viibimist. Seetõttu ringkonnakohus neid ei menetle (TsMS § 331 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.