2.Mõista kostjalt H.Hlt (isikukood XXX) hageja W.G (isikukood XXX) kasuks välja varalise kahju hüvitis 1473,84 (üks tuhat nelisada seitsekümmend kolm eurot ja 84 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt H.Hlt (isikukood XXX) hageja W.G (isikukood XXX) kasuks välja viivis kahju hüvitiselt 1473,84 eurolt alates 11.07.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
4.Jätta hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt tungis kostja 21. septembril 2022 ja 3. oktoobril 2022 öösel xxx juures olevasse kinnisesse parklasse ja kriimustas terava esemega hageja sõiduautot Volvo XC 60, registreerimismärgiga XXXXXX. Harju Maakohtus tunnistas kostja vandalismiaktis süüdi. Kindlustusandja koostas hageja auto remondi maksumuse kalkulatsiooni, mille järgi oli sõidukile tekitatud kahju 980 eurot.
2.Lisaks tekitas kostja vandalismiaktiga hagejale mittevaralise kahju 3000 eurot. Kuna kostja jälgis hagejat ja hageja sõiduki liikumist ning kahjustas kahel korral terava esemega sõidukit, tundis hageja alates septembrist 2022, et tema elu ja tervis on ohus. Hagejal olid moraalsed ja vaimsed kannatused, halvenesid elukvaliteet ja töövõime. Hageja pidi 2022. ja 2023. aasta jooksul korduvalt vaimse seisundi ja töövõime halvenemise tõttu pöörduma Lullabedi taastusravikeskusesse. 2023. aastal pidi hageja kaks korda võtma töövõimetuse lehe ja pöörduma 2022. ning 2023. aastal psühhiaatri poole, kes registreeris hageja seisundi halvenemise. Sama tuvastas perearst.
3.Hageja tunneb pidevat ärevust ja hirmu, ei suuda keskenduda oma tööle, ei saa magada, ei näe põhjust edasi elada. Hageja kogeb pidevast närvipingest tingitud lihaskrampe ja valu. Hageja pidas õiglaseks hüvitada mittevaraline kahju summas 3000 eurot, sest hageja töövõime on langenud, arst on keelanud tal nädalavahetustel ja öötundidel töötamise, mis mõjutab hageja sissetulekuid ja sissetulekut. Lisaks peab hageja ostma psühhiaatri välja kirjutatud ravimeid, millega kaasnevad lisakulud.
4.Vandalismiaktiga seoses nõudis hageja kostjalt omavastutuse kulu 300 eurot ja pärast vandalismiakti suurenenud kindlustusmakset 48,01 eurot kuus alates novembrist 2022 kuni novembrini 2024 ehk 24 kuu eest kokku 1152,24 eurot. Hageja nõudis kostjalt taksoarvete hüvitamist sõiduks 03.10.2022 EUEST OÜ autoteenindusest Kadaka tee 72a, kus sõiduk oli remondis, Pärnu mnt 139 politseijaoskonda, kus hageja kirjutas 03.10.2022 avalduse kostja tekitatud kahju kohta. Samuti tuleb kostjal hüvitada taksoarve 10.10.2022 EUEST OÜ autoteenindusse Kadaka tee 72a, kui kostja läks järgi, summas 35,60 eurot. Kokku on hageja kahju 1487,84 eurot.
5.Hagiavalduse täienduses palus hageja kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise 1 509,44 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot või alternatiivselt kohtu mõistlikuks peetud ulatuses. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise hüvitistelt VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates 11.07.2023 kuni kohustuste kohase täitmiseni.
6.Hageja töötab delfi.ee toimetuses ajakirjanikuna kajastades muuhulgas Ukraina sõjaga seotud sündmuseid. Seoses sellega, et kostja poliitilised vaated ei ühti hageja kajastatud Ukraina sündmuste tõlgendatutega, hakkas kostja hagejat jälgima ja hirmutama. 26.07.2022 ründas kostja hagejat füüsiliselt ning ähvardas hagejat ja tema abikaasat tappa. Hageja esitas selle kohta politseile avalduse, kuid kriminaalmenetlust ei algatatud.
7.21. septembril ja 3. oktoobril 2022 tungis kostja öösel hageja kodu xxx juures olevasse kinnisesse
parklasse ja kriimustas terava esemega hageja sõiduautot Volvo XC 60, registreerimismärgiga XXXXXX. Nimetatud asjaolu on tõendatud väärteoasjas nr XXXXXXX kogutud tõenditega. Kostja kriipis sõidukile Z tähe hageja hirmutamiseks. Kostja tegevus on kaasa toonud olukorra, kus hageja tunneb tõsist ohtu oma tervisele, elule ja varale. Hageja ei saa magada ja rahulikult töötada. Magamatus on põhjustanud hageja töövõime vähenemise.
8.Hageja on korduvalt olnud sunnitud pöörduma arsti, sh psühhiaatri poole. Hageja pöördus mitu korda Lullabedi taastusravikeskusesse, võttis 2023. aastal kaks korda töövõimetuslehe ning pöördus 2022. ja 2023. aastal psühhiaatri poole. Hagejal on tekkinud vaimse tervise kahjustused, mis on aja jooksul süvenenud. Hagejal on tuvastatud osaline töövõime kaotus ja keskmine puue. Hageja vajab teraapiat, samuti on talle välja kirjutatud rahustid ja uinumiseks unerohud. Kostja tegevuse negatiivne mõju hageja turvalisusele, vaimsele heaolule ja -tervisele on olnud märkimisväärne. Kuigi otseseid ründeid hageja ja tema perekonna vastu hiljem ei ole toimunud, jälgib kostja hagejat tänaseni. Seega elab hageja tänaseni kostja põhjustatud hirmu all.
9.Kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud varaline kahju. Hageja sõiduautole tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks tehtud remont läks maksma kokku 980 eurot koos käibemaksuga. Hageja auto oli kindlustatud kaskokindlustusega, mistõttu hüvitas suurema osa kahjust kindlustusselts. Hagejal tuli tasuda remondi eest omavastutus 300 eurot. Auto kahjustamise tõttu tõusis hageja igakuine kindlustusmakse. Kui algselt oli see 35,08 eurot, siis peale kindlustusjuhtumit pidi hageja alates 07.09.2022 tasuma kindlusseltsile 83,99 eurot kuus, so 83,99 - 35,08= 48,91 eurot kuus rohkem. Arvestades perioodi september 2022 – september 2024 (vt lisad 11 – 13), tuleb hagejal 24 kalendrikuu eest kostja tegevuse tõttu tasuda kindlustusseltsile suurenenud kindlustusmaksetena kokku 24 x 48,91 eurot= 1 173,84 eurot rohkem. Seega on tekkinud ja tekib hagejale täiendav kahju summas 1 173,84 eurot.
10.Hagejal tekkisid kulud ka seoses taksosõitudega. 03.10.2022 sõitis hageja EUEST OÜ autoteenindusest Kadaka tee 72a politseijaoskonda aadressil Pärnu mnt 139, kus hageja tegi avalduse kostja tekitatud kahju kohta.10.10.2022 sõitis EUEST OÜ autoteenindusse Kadaka tee 72a, et minna autole järgi. Taksokulud kokku on 7,30 eurot + 12,50 eurot + 15,80 eurot = 35,60 eurot. Kostja õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud varaline kahju on kokku 300 eurot + 1173,84 eurot + 35,60 eurot = 1 509,44 eurot.
11.Hageja viitas VÕS § 1045 lg 1 punktidele 2, 4 ja 5. Kostja on rikkunud tahtlikult hageja omandit ja tema isiklikke õigusi. Hagejale on tekkinud nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Esineb põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kostja on kahju tekkimises süüdi. Hagejale tekitatud varaline kahju on otsene kahju. Varalise kahjuna tuleb kostjalt välja mõista 1 509,44 eurot. Hageja viitas VÕS § 134 lõigetele 2, 5 ja 6. Hageja palus mittevaralise kahju hüvitisena välja mõista 3000 eurot või summa kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
12.Hagiavalduse täienduses 22.08.2023 jäi hageja nõuete juurde ning palus viivise välja mõista seadusjärgses määras alates 11.07.2023. 24.08.2023 kella 22.00 paiku, kui hageja tuli koju ja sõitis koos abikaasaga autoga koduhoovi väravatest sisse, varitses kostja neid prügikastide taga ning viskas hageja auto kaassõitja akna pihta, kus istus hageja, suure tomati. Seda tõendavad fotod. Samuti käis kostja ööl vastu 25.08.2023 hageja ukse taga ja laskis uksekella, misjärel jooksis minema. Hageja sai sellest tekkinud hingelise vapustuse tõttu magama alles orienteeruvalt kell 04.00 hommikul. Nende asjaolude kohta on andnud oma kirjaliku seletuse ka hageja abikaasa C.
13.Hageja haigusloos on selgelt kirjas, et alates oktoobrist tema enesetunne pidevalt halveneb: pidev hirm. Sama nähtub teisest haigusloo väljavõttest, mille järgi oli hagejal osaline töövõime. See, et
hageja tervisekahjustuse põhjustas kostja pikaajaline õigusvastane tegevus, tuleneb kohtule esitatud tõenditest nähtuvast sündmuste ahelast. Kohtule esitatud Lullabed rehabilitatsioonikeskuse tõend kinnitab, et hageja pöördus nende poole psühholoogilise abi saamiseks kolm päeva pärast seda, kui kostja teda ründas. Kostja ründas hagejat 26.07.2022 ja hageja läks taastusravikeskusesse 29.07.2022. Hageja sai selles keskuses konsultatsioone 29.07- 15.08.2022 ja 26.09-20.10.2022. Edasi tegeles hagejaga psühhiaater E.E. E.E koostatud haigusloost nähtub, et peale traumaatilist kogemust septembris 2023 hageja seisund halvenes.
14.Hageja lisab täiendava tõendina Libertas Kliinik MTÜ arvamuse hageja terviseseisundi ja selle põhjuste kohta. Spetsialisti kirjaliku arvamuse kohaselt on hageja seisund tekkinud tänu eelmisel suvel toimunud agressiivse naabri rünnakule. Sealhulgas selle tõttu, et kostja on ähvardanud hagejat tappa, jälginud tema liikumisi ja kahjustanud tema vara.
15.Seda, et kostja jälgib provokatiivselt hagejat, tõendab asjaolu, et kostja jälitas hagejat ja ta abikaasat 12.08.2023 sõiduautoga Range Rover Sport XXXXXX. Tänavalt, kus hageja elab, on kolm väljapääsu, kuid kostja sõitis sihikindlalt välja samal ajal, kui hageja ja jälitas tema autot. Sellised episoodid esinesid ka varem, enne kui hageja sai aru, et teda jälgitakse ja suutis kostja autot filmida. Hageja lisab tõendina videosalvestise eelnevalt märgitud jälitamise kohta. Seda, et viidatud auto kuulus kostjale, tõendab portaalis auto24.ee avaldatud sama auto müügikuulutusest, milles auto müüjana on märgitud nimi Stanislav ja lisatud mobiiltelefoni number xxxxxx, mis kuulub kostjale. Tõendid näitavad kogumis, et hageja isiklike ja varaliste õiguste rikkumine on seotud kostja pikaajalise tegevusega.
16.Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna uurija V.J põhistustest 24.11.2023 kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXX osalise lõpetamise määruses nähtub, et kriminaalasjas alustati menetlus 26.07.2022 KarS § 121 lg. 1, § 120 lg 1 tunnustel, kuna 25.07.2022 23:10 Tallinnas aadressil xxx asuva maja juures lükkas võõras meesterahvas lahtise käega lükkas hagejat, mille tagajärjel tundis hageja füüsilist valu. Sama võõras meesterahvas kasutas kannatanu suhtes ebatsensuurseid väljendid ning ähvardas hagejat ning tema abikaasat ära tappa. Intsidendi toimumist, vägivalla tarvitamist ning tapmisega ähvardamist kinnitasid hageja ja tema abikaasa kriminaalmenetluses antud ütlused.
17.Kostja mõtles kriminaalmenetluses ütlusi andes välja oma versiooni, mille kohaselt hoopis hageja abikaasa ründas teda. Kuivõrd muid tõendeid, mis hageja ja tema abikaasa ütlusi kinnitaksid, ei suutnud uurija tuvastada, lõpetati kriminaalmenetlus kostja suhtes ära. Uurija leidis, et kriminaalasjas ei leidnud usaldusväärselt ja ümberlükkamatult tõendamist, et kostjat oleks alust kahtlustada kuriteo toimepanemises. Kahtlused tuli tõlgendada kahtlustatava kasuks KrMS § 7 lg 3 järgi.
18.Kuna C kaitses hagejat kostja ründe eest ja seeläbi tekkisid kostjal mõningad vigastused, algatati kostja avalduse alusel hoopis hageja abikaasa suhtes kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 p 1 (kehaline väärkohtlemine) alusel. Kuigi C tegevus oli KarS § 28 mõttes hädakaitse, mis välistab kriminaalvastutusele võtmise, soovis ta edasise pika menetluse ja närvipinge vältimiseks menetluse kiiresti lõpetada. Seetõttu nõustus C oma kaitsja soovitusel kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1 alusel (nö oportuniteediga). See ei tähenda, et C oleks ennast kuriteos süüdi tunnistanud. Kriminaalasjas antud ütlused tõendavad sellele vaatamata, et kostja ründas hagejat.
19.Kostja ei ole vaatamata menetluses esitatud väidetele oma tegevust kunagi kahetsenud. Kostja soovib oma õigusvastast käitumist õigustada. Kostja kahjustas hageja autot terava esemega kokku kolmel korral: 21.09.2022 kell 00:35; seejärel samal ööl kell 00:51, kraapides kõrvalistuja uksele, kus istub hageja, Z-tähe, ning 03.10.2022 öösel kell 00:43, tehes kriipsu jällegi kõrvalistuja uksele, kus istub hageja ning sümbolid O ja V, mis on samuti Venemaa agressiooni sümboliteks. Hageja esitas
tõenditena turvakaamera salvestised. Sellist kostja korduvat käitumist ei saa kuidagi seostada väidetud hingelise erutusega.
20.Kahetsuse puudumist näitab asjaolu, et kostja proovis kolm korda otsust väärteoasjas nr XXXXXXXX tulutult vaidlustada. Kui kostja oleks oma käitumist kahetsenud, oleks ta eksimust tunnistanud ega oleks väärteootsust edasi kaevanud.
21.Kostja ei ole oma tegevust lõpetanud, vaid pärast hagi materjalide kättesaamist see hoogustus. Ainus kord, mil kostja püüdis kohtuväliselt asja lahendada, oli tema 24.08.2023 telefonikõne hageja esindajale vahetult pärast hagiavalduse menetlusse võtmist ja hagimaterjalide kostjale saatmist. Hageja endaga ei ole kostja kunagi ühendust võtnud. Ebaõige on kostja väide, et hageja pöördus kohtusse alles peale seda, kui kohtuväline kokkulepe ebaõnnestus.
22.Kindlustusandjale makstud omavastutuse summa 300 eurot on kostja sisuliselt õigeks võtnud. Puudub vaidlus selle üle, et kostja kriimustas süüliselt hageja autot. Kostja vastuväidetega ülejäänud varalisele nõudele hageja ei nõustunud. Kui kostja ei oleks hageja autot kahjustanud, ei oleks kindlustusmaksed suurenenud. Seega on kindlustusmaksete suurenemine kostja õigusvastase käitumise otsene ja vahetu tagajärg. Hageja esitas e-kirjavahetuse kindlustusseltsi töötajaga, milles viimane seda sõnaselgelt kinnitas. Kindlustusmaksete suurenemine pidi olema keskmise objektiivse inimese seisukohalt kostjale ettenähtav, sest tegu on üldtuntud asjaoluga.
23.VÕS § 132 lg 3 ei näe ette ammendavat kulude loetelu. Hüvitamisele võivad kuuluda ka muud asja kahjustamisega seotud kulud. Kuna kostja käis kolmel korral hageja autot tereava esemega tahtlikult kahjustamas, on selline käitumine muuhulgas käsitletav VÕS § 1045 lg 1 punktis 8 sätestatud heade kommete vastase tahtliku käitumisena. Sellisel juhul kuulub hüvitamisele ka puhtmajanduslik kahju. Isegi kui kohus leiab, et suurenenud kindlustusmaksed ei ole hüvitavad VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, tuleb kostjal need hagejale hüvitada VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel.
24.Hageja ei nõustunud, et kulud taksosõitudele ei olnud mõistlikud kulud. Hageja pidi 03.10.2022 auto viima Tallinnas Kadaka tee 72a asuvasse EUEST autoteenindusse kell 10.00, et lasta parandada kostja 21.09.2022 tekitatud kahjud. Hommikul autosse minnes avastas hageja oma autol uued kostja tekitatud kahjustused. Hageja kutsus kahju fikseerimiseks sündmuskohale politseipatrulli, mistõttu oli ta sunnitud sündmuskohal viibima 2 tundi. Kuna hagejal oli vaja lubatud tööülesandeid täita, ei saanud hageja enam viivitada. Seetõttu pidi hageja kiiresti pärast sõiduki remonti viimist jõudma Pärnu mnt 139 politseijaoskonda, kus ta tegi avalduse autole tekkinud uute kahjude kohta. Kohe järgmisena suundus hageja koju aadressil xxx, et oleks aega oma tööülesandeid kodus ära teha.
25.Google Maps veebilehe kohaselt kulub vahemaa Kadaka tee 72a, Tallinn - Pärnu mnt 139, Tallinn ühistranspordiga läbimiseks kokku sõltuvalt täpsemast marsruudist ca 24 – 38 minutit. Sealjuures tuleb osa vahemaast läbida jalgsi ning kasutada üsna mitut erinevat ühistranspordi vahendit. Kuna ühistranspordivahendit tuleb veel peatuses oodata, pikeneks ajakulu veelgi. Autoga sõites kuluks sama vahemaa läbimiseks aga kõigest ca 17 minutit. Vahemaa Pärnu mnt 139, Tallinn - xxx Tallinn läbimiseks kulub sama veebilehe andmetel ühistranspordiga ca 45 minutit kuni 1 tund ja 2 minutit. Autoga üksnes 26 minutit. Kuna hagejal oli tööülesannete tõttu kiire, ei saa talle takso kasutamist ette heita.
26.10.10.2022 autole kodust remonditöökotta järgi minekuks taksole kulunud raha 15,80 eurot oli igati vajalik ja põhjendatud. Google Maps veebilehe kohaselt kulub selle vahemaa läbimiseks ühistranspordiga kokku ca 1 tund 15 minutit kuni 1 tund ja 30 minutit. Autoga jõuab kohale üksnes ca 46 minutiga. Hagejal ei olnud võimalik oma tööaega liigselt ühistranspordi peale kulutada.
27.Mittevaralise kahju nõue on põhjendatud hageja kirjeldatud asjaolude alusel. Kostja ründas ja ähvardas hagejat ning jälgis pidevalt hagejat ja tema abikaasat. Pikaajaline hageja hirmutamine ja tema isiklike õiguste rikkumine on hagejale kui naisterahvale eriti traumeeriv. Hageja on esitanud spetsialisti arvamuse, millest nähtub, et kostja tegevus on põhjustanud kahju hageja vaimsele tervisele. Hageja ei ole arsti vastuvõtul midagi ebaõiget väitnud, hageja vaimsed kahjustused ongi tekkinud kostja hirmutava tegevuse tagajärjel.
28.Hagejal on õigus VÕS § 1043 ning VÕS § 128 lg 1 ja 5 alusel nõuda talle tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist, kui esineb VÕS § 1045 lg 1 p-s 2, 4 ja 8 sätestatud õigusvastane tegevus. Olenemata sellest, millise õigusvastase tegevusena kohus kostja käitumise kvalifitseerib, tuleb kostjal hagejale mittevaraline kahju hüvitada.
29.Hageja viitas VÕS § 134 lõikele 5. Hageja palus kohtul hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hageja palus arvestada, et kostja õigusvastane tegevus on olnud intensiivne ja pikaajaline. Tegelikkuses ei ole kostja oma õigusvastast tegevust kunagi kahetsenud.
30.Kostja kompromissettepanekuga hageja ei nõustunud. Olukorras, kus kostja võttis nõude 300 euro osas õigeks, hageja nõue on aga oluliselt suurem, ei ole tegemist tõsiseltvõetava kompromissettepanekuga. Kostja vastuses viidatud nõue hageja abikaasa vastu ei ole VÕS § 197 mõttes vastastikune nõue, mida oleks võimalik hageja nõuetega tasaarvestada. Lisaks on hageja abikaasa tänaseks kostjale hüvitise 1500 eurot tasunud.
31.Hageja palus esimese alternatiivina kostjalt mittevaralise hüvitisena välja mõista 3000 eurot. Kui see ei ole kohtu arvates mõistlik, palus hageja TsMS § 233 lg 1 alusel mõista kostjalt nimetatud hüvitis välja kohtu poolt mõistlikus peetavas ulatuses.
32.15.11.2023 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostja sai hagi materjalid kätte juba 24.08.2023, mida tõendab asjaolu, et samal õhtul kostja ähvardav tegevus hageja suhtes aktiveerus. 24.08.2023 kella 22.00 paiku, kui hageja tuli koju ja sõitis koos abikaasaga autoga koduhoovi väravatest sisse, varitses kostja neid prügikastide taga ning viskas hageja auto kaassõitja akna pihta, kus istus hageja, suure tomati. Hageja esitas selle kohta fotod. Samuti käis kostja ööl vastu 25.08.2023 hageja ukse taga ja laskis uksekella, seejärel jooksis minema. Hageja sai sellest tekkinud hingelise vapustuse tõttu magama alles orienteeruvalt kell 04.00 hommikul. Neid asjaolusid kinnitab hageja abikaasa kirjalik seletus.
33.Ebaõige on kostja lähenemine, nagu tuleks eraldi hinnata seda, millised asjaolud sisaldusid hageja esialgses hagiavalduses ning millised asjaolud olid uues hagiavalduse terviktekstis. Kuna esialgne hagiavaldus oli puudustega, esitas hageja uue täiendatud hagiavalduse. Hageja võis kuni hagi menetlusse võtmiseni faktilisi asjaolusid täiendada. See, et hageja tervisekahjustuse põhjustas kostja pikaajaline õigusvastane tegevus, tuleneb kohtule esitatud tõenditest nähtuvast sündmuste ahelast.
34.12.08.2023 toimunud jälitamise kohta esitas hageja videosalvestise. Seda, et viidatud auto kuulus kostjale, tõendab väljavõte portaalist auto24.ee. Kostja tegevus oli pikaajaline ja kostja ei ole oma hirmutavat tegevust lõpetanud.
35.29.01.2024 seisukohtades teatas hageja, et talle on selgunud, et kostja on rikkunud ka teiste naabrite asju, ähvardanud naabreid ja nende lapsi. Kostja näol on tegemist ohtliku käitumisega isikuga. See kinnitab kaudselt, et kostja hagejat ründas ja ähvardas. Hageja esitas naabrite avaldused ja Luku
Ekspert OÜ tõendi.
36.11.03.2024 seisukohas jäi hageja oma nõuete juurde. Kuna kostja on omavastutuse nõude omaks võtnud, tuleb selles osas nõue rahuldada õigeksvõtu alusel. Asjaolu, et kostja on tahtlikult hageja autot kahjustanud, tõendavad väärteootsus, fotod ja videosalvestis. Igal juhul on tõendatud, et kostja kahjustas tahtlikult 3 korral hageja autot. Arvestades, et teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi piisab ka sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Hageja on tõendanud kindlustusmaksete suurenemist.
37.Hageja on esitanud kohtule enda konto väljavõtte, mis on tõendi ülaosas kirjas. Kindlustusandja esindaja Rita Vana kinnitas 18.11.2022 e-kirjas, et makse suurenes nimelt kaskojuhtumi tõttu. Kuna konto väljavõttest ei nähtu, et tegu on just kaskokindlustuse maksetega, esitas hageja uue tõendina uue AS SEB Pank konto väljavõtte „Maksegraafik kapitalirendi tüüpi liisingulepingule L20109061“, milles lisaks liisingu- ja intressimaksetele nähtuvad veerus „kindlustusmaksed“ tehtud maksed. Hageja esitas kaskokindlustuse poliisi, millest nähtub, et kindlustatud on sama hageja sõiduk. Kindlustuslepingu vahendajaks oli liisinguandja AS SEB Liising, mistõttu sisalduvad kaskokindlustuse maksed liisingulepingu maksegraafikus.
38.Kahju on hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 punktis 8 toodud kaitse eesmärgiga. Õigusvastasust välistavaid aluseid ei esine. Hageja kulutusi taksosõitudele tõendavad tšekid, kus on märgitud taksosõitude aeg, marsruut ja maksumus. Hageja oleks võinud põhimõtteliselt võtta kogu remondi ajaks asendusauto ning nõuda kostjalt kahjuna nende kulude hüvitamist. Hageja seda aga ei teinud, vaid kasutas taksot üksnes äärmise vajaduse tõttu.
39.Kriminaalasjas ei saa lähtuda uurija V.Je järeldustest, vaid kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXX osalise lõpetamise määruse põhistustes toodud menetlusosaliste ütlustest. Hageja ja Cu ütlused kattuvad, kuid kostja ütlused on nendega vastuolus.
40.Hageja ei ole hagi alust täiendanud ning hageja viitas TsMS § 376 lg 4 punktile 1. Üksikute faktiväidete lisamine, täpsustamine, täiendamine või tagasivõtmine ja uutega asendamine ei ole käsitletav hagi aluse muutmisena. Hagi alus muutub alles siis, kui uued asjaolud loovad hagiavalduses esitatud elulistest asjaoludest hoopis teistsuguse pildi. Olukorras, kus hageja kahjunõue põhineb muuhulgas kostja õigusvastasel jälitamisel, ei ole uute episoodide esile toomine hagi aluse muutmine. Kuna tegu on korduva käitumisega, tuleb seda arvestada hüvitise suuruse määramisel VÕS § 134 lg 5 alusel.
41.Hageja tervisekahjustus tekkis kostja tegevuse tõttu. Hageja esitas oma raviarsti psühhiaater E.E arvamuse, millest nähtub, et hagejale tekkinud vaimse tervise kahjustus on tekkinud kostja rünnete ja käitumise tõttu. Diagnoosi põhjendustes on kirjutatud, et hagejal ei ole diagnoositud xxx, vaid hirm oma elu ja tervise pärast vallandusid pideva stressi tingimustes peale pahatahtliku naabri poolset kiusu ja ähvardusi. Tegu ei olnud varem diagnoositud haiguse ägenemisega. Hagejal on tekkinud raskekujuline depressioon, hirm ja unetus.
42.Hageja viitas mittevaralise kahju nõude osas VÕS § 1045 lg 1 punktile 2, mille kaitsealas on lisaks kannatanu füüsilise tervisele tema vaimne tervis ja heaolu. Hageja on tõendanud mittevaralise kahju nõude hüvitamise eeldusi. Isegi kui kohus leiaks, et hageja vaimse tervise kahjustused ei ole tekkinud kostja õigusvastase käitumise tagajärjel, tuleb kostjal hagejale tekkinud mittevaraline kahju hüvitada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel.
43.Hageja ründamine, tema ähvardamine ja pikaajaline jälgimine ning jälitamine on hageja
isikuõiguste intensiivne rikkumine. Kostja rikub intensiivselt hageja isiku- ja eraelu puutumatust (PS § 26). Samuti rikub kostja intensiivselt hageja õigust kodu puutumatusele (PS § 33). Tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest on isiklike õiguste rikkumine õigusvastane. Samuti puuduvad muud so VÕS § 1045 lg 2 ja § 1046 lg 2 sätestatud õigusvastasust välistavad asjaolud.
44.Kuna kostja õigusvastane tegevus on olnud intensiivne ja pikaajaline, hagejale on tekkinud kostja tegevuse tõttu vaimse heaolu- ja tervise kahjustused, kostja ei ole oma õigusvastast tegevust kunagi kahetsenud ning jätkas hageja hirmutamist ka peale hagimaterjalide kätte saamist, on kohane hüvitise suurus 3000 eurot.
45.03.05.2024 seisukohtades leidis hageja, et 25.07.2022 intsidendi videomaterjalist nähtuvalt tuli kostja ise hagejat ja tema abikaasat verbaalselt ähvardama ning ründama. Kostja ähvardas muuhulgas hageja tappa. See, et kostja hagejat füüsiliselt ründas, kaamera nurga ja halva kvaliteedi tõttu videolt küll näha ei ole, kuid seda kinnitavad C kriminaalmenetluses antud ütlused. Ülejäänu hageja ja C ütlustes toodu nähtub selgelt politsei edastatud 25.07.2022 videosalvestusest. Muuhulgas nähtub sealt, et C asus oma abikaasat kaitsma, kasutades selleks jõudu. Jõu kasutamise ulatus ja iseloom vastab video põhjal täpselt C kriminaalmenetluses antud ütlustele. Viimast arvestades ei saa muus osas kahelda hageja ja C ütluste tõele vastavuses. Hageja abikaasa nägi hagejat ohustatuna. Kostja edasine tegevus põhjustas samuti hagejale mittevaralist kahju. Kostja kahjustas hageja vara, jälitas ja ahistas hagejat.
46.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 7900,83 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 315 eurot. Hageja õigusabikulud on 7 722,92 eurot koos käibemaksuga. Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
47.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja elavad Tallinnas naabermajades aadressil xxx ja xxx. Hagiavalduses tugines hageja üksnes oma sõiduki kahjustamisele, kuid hagi täienduses on väidetud, et kostja on hagejat korduvalt füüsiliselt ja vaimselt rünnanud.
48.Hageja ei ole esitanud tõendeid füüsilise ja vaimse ründamise kohta, lubade. Kostja on veendunud, et tõendeid ründamise kohta ei olegi olemas. Samas lõpetati 02.05.2023 kriminaalmenetlus asjas nr. XXXXXXXXXX hageja abikaasa C suhtes süüdistuses KarS § 121 lg 1 p 1 alusel, kohustades hüvitama kostjale kui kannatanule 1500 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks oli määratud 02.11.2023.
49.Kostja tundis pärast tema suhtes toime pandud kehalist väärkohtlemist pahameelt ning ebaõiglust, mille ta tõttu otsustas solvaja autot kriimustada. Kostja tegevus oli ajendatud hingelisest erutusest ning ebaõiglustundest. Hageja abikaasa on kostjast 20 aastat noorem, mistõttu kohene füüsiline vastupanu oli raskendatud. Kostja kahetseb tehtut ning on proovinud vaidlust kohtuväliselt lahendada, pakkudes hagejale vastastikustest nõuetest loobumist.
50.Kostja ei tunnista tema vastu esitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid, välja arvatud kindlustusvõtja omavastutuse summa 300 euro osas. Omavastutuse summa kuulub parandamise mõistlike kulude hulka. Sõiduki kahjustamisel on kahju nõude aluseks üksnes VÕS § 132 lg 3. Arvestada tuleb, kui ettenähtav oli kahjulik tagajärg. Suurenenud kindlustusmaksed VÕS § 132 lg 3 alusel hüvitamisele ei kuulu. VÕS § 128 lg 3 sellise nõude esitamiseks alust ei anna. Tegu oli hageja enda valitud liikumisviisiga. Tallinna elanikele on kättesaadav tasuta ühistransport ning oktoobrikuu
ilm ei ole tavaliselt nii vastuvõtmatu, et isik peaks eelistama ühistranspordile taksot. Üldise põhimõtte kohaselt peab kahjustatud isik ise võimalikult kahju vähendama, s.t võimaluse korral valima soodsaima lahenduse.
51.Hageja väited tema ründamise, ähvardamise, hirmutamise ja jälgimise kohta on tõendamata ning neid asjaolusid ei saa tõendada üksnes ambulatoorsete epikriisidega. 24.05.2023 visiidil koostatud epikriisist, tuleneb, et hagejal esineb xxx xxx xxx – ägeda stressiga (diagnoos XX), mille on kinnitanud psühhiaater. Tegemist on korduvhaigestumisega. Seega olid hagejal psüühilised ja kognitiivsed häired juba varem ega saa olla seotud sõiduauto kriimustamisega.
52.Algses hagiavalduses on hageja oma mittevaralise nõude seostanud üksnes sõiduki kahjustamisega ega ole maininud solvamist, ründamist ja muid tegevusi. Kui need tegevused oleksid tõesti toiminud ja hagejat isiklikult puudutatud, ei oleks ta neid tähelepanuta jätnud.
53.Hageja on mittevaralise kahju hüvitamise nõude formuleerimisel tuginenud VÕS § 134 lg-le 2, kuid ei ole põhjendanud ega esitanud ühtegi tõendit sättes nimetatud rikkumiste kohta. Ainult epikriisid ei saa hageja väiteid tõendada, sest anamnees koostatakse patsiendi väidete alusel. Hageja väited peavad olema tõesed. Kostja leidis, et hageja on asjaolusid juurde kirjutanud, et õigustada mittevaralise kahju hüvitise suurust. Ainult sõiduki kahjustamine praktikas seda ei õigustaks.
54.Kompromissina pakkus kostja omavastutuse summa 300 euro tasaarvestamist hageja abikaasa tasumisele kuuluva 1500 euroga. Nõuded on tihedalt seotud. Kostja ettekujutuses ei olnud auto kriimustamise eesmärgiks tekitada kahju hagejale, vaid hageja abikaasale. Sellist seisukohta kinnitab väärteootsus asjas nr XXXXXXXX, kus tunnistajaks olnud C avastas enda sõidukil kriimustusi.
55.11.12.2023 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja väited tema ründamise kohta on vastuolus esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega. Määruse põhistustes on esmalt toodud kannatanute hageja ja kostja ütlused, seejärel kahtlustatava C ütlused ning lõpuks menetleja järeldused. Menetleja leidis, et hageja ja kostja versioonid on vasturääkivad, kuid hageja ütlused ei ole kooskõlas kogutud tõenditega. Menetlaja pidas võimalikuks, et kostja soovis rahulikult suusõnaliselt olukorda lahendada, mida kinnitab videosalvestis, kus kostjat ründas hageja abikaasa. Menetleja ei pidanud reaalseks hageja väidetavat hirmutunnet kostja ees, sest varem ei olnud poolte vahel ühtegi füüsilist vahejuhtumit või konflikti, mis oleks selleks põhjust andnud. Hageja tõukamist ei pidanud menetleja usutavaks, sest pooled olid teine teisel pool aeda.
56.Määruse põhistusest tuleneb, et kriminaalmenetluse käigus koguti kuriteo avastamiseks kõik tõendeid, mida oli võimalik koguda. Hageja ründamist ei tuvastatud, kuid tuvastati, et hageja abikaasa ründas kostjat.
57.Hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja põhistab nõuet eeskätt füüsilise vägivalla ja ähvardamisega, mis on tõendamata. Hageja tõendid tõendavad, et füüsilist ründamist ei ole toimunud. Hageja ja tema abikaasa on kinnitanud, et varem ei ole konflikte olnud. Sisuliselt on hageja tõendanud üksnes sõiduki kahjustamise, mis ei ole piisavaks aluseks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks.
58.Auto kriimustamisel ei olnud kostja eesmärgiks tekitada kahju hagejale, vaid hageja abikaasale. Hageja abikaasa ütlustest ning hageja esitatud videotest samuti tuleneb, et sõiduk Volvo XC 60 registreerimisnumbriga XXXXXX on hageja abikaasa sõiduk. Väärteoasjas nr XXXXXXXX tehtud otsuse kohaselt pöördus politseisse avaldusega hageja abikaasa, väitega, et tema sõidukile tekitati kahju. Seega ei ole võimalik, et auto kriimustamisega tekkis hagejale mittevaraline kahju.
59.Hageja epikriisides toodud diagnoosi olemusest tulenevalt ei saanud see tekkida auto kriimustamise ja verbaalsete konfliktide tõttu. Seega ei ole võimalik, et kostja põhjustas hagejale tervisekahjustuse. Kliinikutest saadud arvamuskirjad ei ole usaldusväärseteks tõenditeks, kuivõrd need on koostatud pelgalt patsiendi öeldu põhjal. Hageja esitas uue tõendina Libertas Kliinik MTÜ arvamuse, millest tuleneb, et asjaolud on kirja pandud hageja seletuste alusel, millistes on kostjat nimetatud agressiivseks naabriks. Kriminaalmenetluses jõudis uurija vastupidisele järeldusele.
60.Kindlustusmaksete osas pidas kostja ebaselgeks, millises ulatuses sisaldab hageja nõue üldist hinnatõusu. Igal juhul ei ole hüvitatav see osa, mis ei ole seotud kindlustusjuhtumiga. Hagejal tuleb oma nõuet täpsustada. Taksosõitude kulud ei kuulu hüvitamisele, sest tegemist ei ole kahjuga, mis on seotud auto kriimustamisega, vaid hageja enda logistiliste valikutega. Lisatud Google Maps kuvatõmmised ei põhjenda taksoga sõitmise vajadust, taksokulude maksumust ega seost kostja tegevusega.
61.Kostja pidas arusaamatuks, mis olukorras, kus ta sõitis oma maja hoovist välja ning juhuslikult sattus liiklusesse samale teele, kus asus hageja, oli vältimatult tegu jälgimisega. Kostja pidas ebaselgeks, kuidas taoline kokkusattumus mõjutab õigusliku nõude olemasolu ning selle alust.
62.Pooltevahelised arusaamatused ei tekkinud hageja loomingu tõttu ega poolte poliitiliste vaadete pinnalt. Kostja ei olnud enne hagi esitamist teadlik hageja ametikohast. Sündmuste ahel sai alguse vaidlusest, mis tekkis seoses kostja pöördumisega hageja ja tema abikaasa poole liiklusenõuete eiramise tõttu ülekäigurajal. Nimetatud asjaolu kinnitavad hageja ja tema abikaasa ütlused kriminaalmenetluses. Autojuhi rollis oli hageja abikaasa, kuid parklas tuli kostjale vastu hageja. Kostja pidas ebaselgeks, kuidas hageja ettekujutus olukorrast võiks mõjutada nõude olemasolu ning õiguslikku põhjendust.
KOHTU PÕHJENDUSED
63.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hageja varalise kahju nõue kuulub osalisele rahuldamisele. Hageja mittevaralise kahju nõue rahuldamisele ei kuulu.
64.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja, tema abikaasa ja kostja elavad Tallinnas naabermajades aadressil xxx ja xxx; 2) hageja, tema abikaasa ja kostja vahel toimus 26.07.2022 vahejuhtum, mille käigus hageja abikaasa ründas füüsiliselt kostjat; 3) kostja tungis 21.09.2022 ja 03.10.2022 xxx kinnisesse parklasse ja kriimustas terava esemega hageja sõiduautot Volvo XC 60, registreerimismärgiga XXXXXX; 4) kostjale määrati sõiduki kahjustamise eest karistus 04.11.2022 otsusega väärteoasjas nr
XXXXXXXX;
5) 02.05.2023 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus asjas nr XXXXXXXXXX hageja abikaasa suhtes ning viimast kohustati tasuma kostjale kui kannatanule 1500 eurot; 6) hageja sõiduki remondikulu hüvitas kindlustusandja, kuid hageja pidi ise tasuma omavastutuse 300 eurot.
65.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb hagejale hüvitada lisaks omavastutusele summas 300 eurot hageja taksosõitude kulud ning kaskokindlustuse maksete suurenemisest tulenevad kulud. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja on hagejat füüsiliselt rünnanud, teda ähvardanud ja jälitanud, mistõttu
on kostja kahjustanud hageja tervist ning peab tasuma mittevaralise kahju hüvitisena 3000 eurot või alternatiivselt hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel määratletud summas. Kohus hindab esmalt, kas või millises ulatuses kuulub rahuldamisele hageja varalise kahju nõue. Seejärel asub kohus hindama, kas hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud.
66.Varalise kahju osas nõustus kostja, et hagejale tekkis kahju summas 300 eurot, mis vastas omavastutuse summale. Kostja nõustus, et ta kahjustas tahtlikult hageja sõidukit. Kuna kostja nõustus nende asjaoludega ja antud nõudega, tuleb hageja nõue 300 euro osas rahuldada kostja õigeksvõtu alusel. Kuna kostja võttis nõude eeltoodud osas õigeks, ei hinda kohus tõendeid, mis on seotud sõiduki kahjustamise ning omavastutuse suurusega.
67.Hageja palus kogumis varalise kahjuna kostjalt välja mõista 1509,44 eurot. Kostja tegevuse ja kaskojuhtumi tõttu suurenesid hageja kindlustusmaksed. Hagejal tuleb 24 kalendrikuu eest kostja tegevuse tõttu tasuda kindlustusseltsile 1 173,84 eurot rohkem. Lisaks pidi hageja kasutama 03.10.2022 ja 10.10.2022 sõitudeks remonditöökotta, koju ja politseijaoskonda taksot, milleks kulus kokku 35,60 eurot. Kuna kostja kahjustas hageja sõidukit tahtlikult, kuulub hüvitamisele ka puhtmajanduslik kahju. Kostja vaidles ülejäänud osas kahju nõudele vastu, sest hageja ei tõendanud, millises summas suurenes kindlustusmakse nimelt kaskojuhtumi tõttu ning takso kasutamine oli hageja enda vaba valik, kuigi hageja oleks saanud Tallinnas kasutada tasuta ühistransporti.
68.VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kahjustas hageja sõidukit 03.10.2022. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt on kahju tekitaja süü vastutuse tekkimise aluseks. Seetõttu ei ole asjakohane hageja väide, et kuna kostja kahjustas tema sõidukit tahtlikult, on tegu hoopis heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Sellest sõltumata ei tulene hagejale õigust nõuda kostjalt kahju, millise nõude esitamise eeldusi ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja põhistanud, miks on tema taksokulude hüvitamise nõue puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõue.
69.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Eeltoodust lähtuvalt kuulub iseenesest hüvitamisele hagejale sõiduki kahjustamisest tulenev kahju.
70.VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Samas sätestab VÕS § 132 lg 4, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. VÕS § 132 lg 4 on kasutuseeliste osas erinorm, mis näeb ette selged tingimused vastava nõude esitamiseks.
71.Eeltoodud sätete koostoimest tuleneb, et kui kannatanu sõidukit on kahjustatud, saab ta nõuda sõiduki remontimise ajal samaväärse asja kasutamise ehk teise sõiduki kasutamise kulude hüvitamist üksnes siis, kui sõiduk oli talle vajalik tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks. Kohus selgitas seda hagejale 05.02.2024 eelistungil (toimiku lk 121-124). Hageja küll asus väitma, et ta pidi taksot kasutama, et täita kiiresti tööülesandeid, kuid hageja ei pidanud isegi tema enda seletuste kohaselt
täitma tööülesandeid sõidukiga, vaid hageja soovis jõuda kiiresti koju. Ainuüksi nendest argumentidest tulenevalt ei ole täidetud kasutuseeliste nõude esitamise eeldused. Kuna need eeldused ei ole täidetud, ei kuulu taksokulude hüvitamise nõue rahuldamisele.
72.Hageja esitas kohtule oma konto väljavõtted kindlustusmaksete tasumise kohta (toimiku lk 8-10, lk 132), uue kaskokindlustuse poliisi (toimiku lk 133-134) ning koopia sõiduki tehnilisest passist (toimiku lk 114), mille kohaselt on tema sõiduki vastutav kasutaja. Hageja esitas kohtule ka e-kirjade vahetuse kindlustusandja esindajaga (toimiku lk 98-99), milles kinnitati, et kaskokindlustuse makse tõusis kaskojuhtumi tõttu. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et kaskokindlustuse juhtumi tõttu tema kindlustusmakse suurenes. Kostja ei ole tõendanud, et makse oleks suurenenud mõnel muul põhjusel. Seega on hageja kindlustusmaksete suurenemisest tulenev nõue põhistatud ja tõendatud.
73.Taksokulude tõendamiseks esitas hageja kohtule taksoarvete tasumise tšekid (toimiku lk 17-19), milliste kohaselt oli hageja sõitnud 03.10.2022 taksiga aadressilt Kadaka tee 72a aadressile Pärnu mnt 139 ning seejärel sealt koju aadressile xxx. 10. oktoobril sõitis hageja kodunt xxx aadressile Kadaka tee 72a. Hageja esitas väljavõtted Google.Map keskkonnast oma liikumiste kohta (toimiku lk 100102). Sõltumata sellest, kui kiiresti sai hageja taksoga ühest kohast teise liikuda, oli hagejal üldtuntud asjaoluna võimalik kasutada Tallinna linnas liikumiseks tasuta ühistransporti, mis oleks välistanud kulutuste tegemise. Kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kahjustada saanud sõiduk oli talle vajalik kutsetegevuseks või tööks, ei kuulu taksokulude nõue rahuldamisele.
74.Hageja varalise kahju nõue kuulub rahuldamisele summas 300 eurot + 1 173,84 eurot ehk kokku summas 1473,84 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kohus rahuldas osaliselt hageja varalise kahju nõude, tuleb rahuldada ka hageja viivise nõue. Kostjalt välja mõistetud rahaliselt hüvitiselt 1473,84 eurolt tuleb välja mõista viivis alates 11.07.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
75.Mittevaralise kahjuna palus hageja kostjalt välja mõista 3000 eurot või alternatiivselt summa kohtu mõistlikuks peetud ulatuses. Algses hagiavalduses leidis hageja, et kostja tekitas talle mittevaralise kahju üksnes sõiduki kahjustamisega, sest selle tõttu hakkas hageja kartma oma elu ja tervise pärast. Hagiavalduse täienduses ja menetluse käigus asus hageja väitma, et kostja ründas hagejat füüsiliselt 26.07.2022 ning ähvardas teda hageja poliitiliste veendumuste tõttu. Kuna kostja hagejat ründas, oli hageja abikaasa hädakaitse olukorras sunnitud hagejat kaitsma. Lisaks jälitas kostja hagejat 12.08.2023 ning viskas 24.08.2023 hageja auto pihta tomati ja lasi seejärel uksekella. Hageja leidis, et kostja hirmutab ja jälitab teda pikaajaliselt ning intensiivselt, mille tõttu on hageja tervis kahjustatud. Kostja eitas ähvardamist ja hageja ründamist ning leidis, et hageja väited on tõendamata. Pooltevaheline konflikt sai alguse arusaamatusest liikluses ning kostja ei olnud teadlik hageja töökohast ega tema tegevusest.
76.Kohus leiab, et hageja mittevaralise kahju nõue ei kuulu rahuldamisele. Nõude rahuldamise eeldusena tuleks hagejal tõendada kostja õigusvastane tegu ning vastavat tegu ei saa kohtu hinnangul tõendada üksnes hageja enda ja tema abikaasa seletustega. Kostja õigusvastase teona on tõendatud hageja sõiduki kahjustamine, kuid ainuüksi hageja vara kahjustamine ei võimalda kohtul rahuldada mittevaralise kahju nõuet. Hageja väited selle kohta, kuidas kostja on teda füüsiliselt rünnanud ning pikema aja jooksul ähvardanud, hirmutanud ja jälitanud, ei ole menetluses tõendamist leidnud. Asjakohatud on hageja viited sellele, et kostja ei ole oma tegu kahetsenud, sest on vaidlustanud väärteoasjas tehtud otsust. Väärteoasjas tehtud otsus puudutab hageja vara kahjustamist, mitte väidetavaid muid hageja vastu suunatud tegusid.
77.VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega kahju
tekitamine õigusvastane. Olukorras, kus hageja väidete kohaselt kahjustas kostja tema tervist, oleks hagejal tulnud välja tuua ja tõendada, millise teoga kostja tema tervist kahjustas ning milline õigusvastane tegu põhjuslikus seoses sellise kahjustamise kaasa tõi. 05.02.2024 eelistungil selgitas kohus hagejale (toimiku lk 121-124) vajadust tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas vajadust tõendada, milline on kostjale etteheidetav õigusvastane tegu ning et hageja tervis sai kahjustada nimelt kostja tegude tõttu.
78.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Eeltoodust tulenevalt saab mittevaralise kahju hüvitist nõuda, kui isiku tervist on mõne teoga kahjustatud.
79.Samas tuleneb VÕS § 134 lõikest 4, et asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Seega ei tulene seadusest, et ainuüksi mõne asja kahjustamise tõttu saaks asja omanik nõuda lisaks varalisele kahjule mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oli kahjustatud sõiduki osas mõni eriline isiklikest põhjustest tulenev huvi. Seega ei saa hageja mittevaralise kahju nõuet rahuldada üksnes tulenevalt sellest, et kostja kahjustas hageja sõidukit.
80.VÕS § 134 lg 6 järgi võib mittevaralise kahju hüvitise välja mõista ka isiku au teotamise või eraelu puutumatuse korral, kuid sellisel juhul tuleb kannatanul tõendada kas oma au teotamise fakti esinemist või eraelu puutumatuse rikkumist. Hageja ei ole kohtu hinnangul selliseid asjaolusid tõendanud.
81.Esmalt ei nõustu kohus, asjas kogutud tõendite pinnalt oleks usutavalt tõendatud hageja füüsiline ründamine. 26.07.2022 aset leidnud poolte konflikti tõttu alustatud kriminaalmenetlus lõpetati määrusega, milles kohustati hageja abikaasat Ct tasuma kostjale viimase ründamisega tekitatud kahju 1500 eurot (toimiku lk 62-63).
82.Politsei- ja Piirivalveameti põhistatud määrusest (toimiku lk 90-93) nähtub, et kriminaalasjas koguti hageja ja kostja ning hageja abikaasa ütlused, samuti vaadeldi mitmeid turvakaamerate videosalvestisi ja kuulati häirekeskusesse tehtud kõnesalvestisi. Hageja ütluste kohaselt tõukas kostja teda vastu rinda 26.07.2022 lahkarvamuste tekkimisel. Kostja oli sellel ajal teisel pool aeda ning hageja abikaasa lükkas teda eemale. Kostja ütluste kohaselt solvas teda esmalt hageja, misjärel ründas teda hageja abikaasa. Hageja abikaasa ütluste kohaselt toetus kostja vastu aeda ja kallutas end hageja suunas, seejärel küünitas kostja end üle aia ja tõukas hagejat. Hageja abikaasa ja kostja vahel tekkis füüsiline rüselus.
83.Esmalt osundab kohus, et põhistatud määrusest kui ka Politsei-ja Piirivalveameti kohtule esitatud videotest nähtub, et hageja ja kostja vaheline konflikt sai alguse arusaamatusest liikluses. Seetõttu on kohut selgelt eksitavad hageja väited, milliste kohaselt ründas kostja teda poliitilistel põhjustel ja tulenevalt hageja töökohast. Hageja ja kostja ei olnud varem omavahel tuttavad, mistõttu on hageja sellised väited ka eluliselt ebausutavad.
84.Põhistatud määruses leidis menetleja, et hageja ütlused ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Tõendite alusel ei saanud välistada kostja soovi olukorda rahulikult lahendada. Videosalvestisest ei nähtunud, et kostja oleks hageja suhtes olnud füüsiliselt agressiivne, küll aga oli kostja suhtes agressiivne hageja abikaasa. Menetleja leidis, et hageja hirmutunne kostja ees ei saanud
olla reaalne ja kostja ähvardus ei saanud olla veenev. Osapoolte vahel puudusid varasemad sarnased kontaktid. Hageja ründamist videosalvestisest ei nähtu.
85.Kohus nõustub nende menetleja järeldustega, sest need on kooskõlas kohtule esitatud videosalvestuste ja turvakaamera videoga. Politseipatrulli tehtud videotest nähtub, et hageja, tema abikaasa ja kostja ütlused juhtunu kohta erinesid. Kostja sõnul olid agressiivsed hageja ja tema abikaasa. Hageja ja tema abikaasa väitsid vastupidist. Küll aga kinnitasid mõlemad osapooled, et konflikt sai alguse liikluses toimunud intsidendist.
86.Turvakaamera videosalvestisest nähtub selgelt, et kostja ligines hageja majale ja jõudis aia äärde, kuid vestles hagejaga ega puudutanud teda füüsiliselt. Videokaamera salvestisel puudub heli, kuid võib järeldada hageja ja kostja vahelist elavat vestlust. Seejärel nähtub salvestisest, kuidas hageja abikaasa ründas kostjat esimesena ning sellele ei eelnenud kostja hagejale suunatud rünnet. Pärast esimest füüsilist konflikti kostja ja hageja abikaasa vahel ei ole konflikti osapooled mõnda aega kaamera vaateväljas näha, kuid hiljem on näha, kuidas hageja abikaasa kostjale järgneb ning teda taas füüsiliselt ründab.
87.Hinnates kogumis kõiki asjas kogutud tõendeid, ei loe kohus usutavalt tõendatuks, et kostja oleks hagejat füüsiliselt rünnanud. Kas või millisel viisil kostja hagejat ähvardas või solvas, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Kohus ei saa lugeda hageja ründamist, ähvardamist või solvamist tõendatuks ainult hageja enda seletuste või hageja ja tema abikaasa politseile antud ütluste alusel. Hageja enda seletused ei saa hagimenetluses olla arvestatavad tõenditena. Hageja abikaasa seletusi ei saa kohus lugeda usaldusväärseteks tõenditeks, sest hageja abikaasa väited aset leidnud konflikti kohta erinevad turvakaamera salvestisest nähtuvast. Lisaks on hageja üritanud kohut eksitada oma väidetega selle kohta, kuidas poolte konflikt sai alguse poliitilistel põhjustel ja tulenevalt hageja töökohast. Kuigi hagejal oli kahtlemata õigus enne hagiavalduse menetlusse võtmist täiendada asjaolusid, millistele ta nõude esitamisel tugineb, nõustub kohus kostja väitega, et kui väidetav füüsiline rünnak, ähvardamine ja hirmutamine oleksid tõepoolest aset leidnud, oleks hageja koheselt algses hagiavalduses nendele juhtumitele tuginenud. Usutavaks ei saa kohtu hinnangul pidada olukorda, kus sedavõrd tõsised juhtumid meenusid hagejale alles menetluse käigus.
88.Ülejäänud hageja väidetud juhtumid ei ole samuti tõendamist leidnud. Kohtute infosüsteemis kättesaadavast videost nähtub, et hageja sõidukile sõitis mõne minu jooksul järgi väidetavalt kostja sõiduk. Ainuüksi sellisest mõned minutid kestvast videost ei saa kohus järeldada, et tegu on hageja jälitamisele suunatud tegevusega. Hageja ja kostja elavad naabermajades ning usutavalt kasutavad liiklemiseks oma elukohtade vahetus läheduses samu teid. Ühest mõne minuti jooksul kestvast videost tahtlikku jälitamist järeldada ei saa. Puuduvad ka olukorrad, kus oleks hageja oma sõiduki tee äärde seisma pannud ning kostja oleks korranud sama. Juhuslikku ühekordset kokkupuudet liikluses ei saa kohtu hinnangul pidada jälitamiseks.
89.Lisaks esitas hageja kohtule fotod sõidukist ja asfaldist, millele oli visatud midagi punast (toimiku lk 81-83) ning oma abikaasa seletuse (toimiku lk 84-85), mille kohaselt 24. augustil viskas kostja hageja ja tema abikaasa koju sõitmisel nende sõidukit punase tomatiga. Ühtlasi olevat kostja helistanud nende uksekella. Kohus leiab, et ainuüksi fotod ei tõenda, et hageja kirjeldatud rünnak aset leidis. Hageja abikaasa seletusi ei loe kohus usaldusväärseks tõendiks, sest hageja abikaasa andis kostja vastu suunatud ründe osas politseile muude tõenditega selgelt vastuolus olevaid ütlusi. Lisaks on hageja abikaasa selgelt hagejaga seotud isik, kelle seletusi ei saa arvestada objektiivsete tõenditena. Mistahes muid objektiivseid tõendeid, millest saaks järeldada, et kostja on hagejat hirmutanud, ähvardanud, tema eraellu sekkunud või teda rünnanud, asjas esitatud ei ole.
90.Hageja on esitanud mitmeid tõendeid oma tervisliku seisundi kohta, kuid selles osas nõustub kohus kostja viitega, et anamneesis toodud kirjeldused põhinevad hageja enda arstidele antud seletustel, mitte objektiivsetel asjaoludel.
91.Hageja esitas kohtule psühhiaater E.E 07.02.2024 koostatud epikriisi (toimiku lk 135), milles märgitu kohaselt on hageja käinud psühhiaatri vastuvõtul alates 2016. aastast. Tema seisund halvenes alates juulist 2022. aastast, kui hageja sõnul ründas teda naaber, mistõttu tekkis hagejal hirm elu ja tervise pärast. Hageja ei saanud enam öösiti magada, tekkis kurnatuse tunne, töövõime oli häiritud. Raviarst on epikriisi märkinud, et naaber lõhkus hageja autot, ähvardas teda vägistada ja tappa. Raviarsti selgituse kohaselt vallandusid hageja hirm oma elu ja tervise pärast stressi tingimustes. Hageja diagnoositi xxx xxx xxx.
92.24.05.2023 sama psühhiaatri koostatud epikriisist (toimiku lk 11-12) nähtub, et hageja oli teistkordselt vastuvõtul, sest ta ei suutnud enam öiseid vahetusi teha ega õhtuti töötada. Hageja ütluste kohaselt oli septembris kraabitud tema autot ning teda solvatud ja alandatud rahvuslikul pinnal. Hagejal olid unehäired, süvenev hirmutunne ja langenud töövõime. Kostja toime pandud füüsilist rünnakut hageja aga raviarstile selles epikriisis ei maininud. 26.05.2023 perearsti koostatud epikriisist (toimiku lk 13-14) nähtub, et hagejal oli rohkem kui üks kuu kestnud ärevus, millist seisundit oli esinenud ka varem. Hageja tundis pidevat hirmu, ei saanud töötada ega magada. Ravimi oli psühhiaater hagejale välja kirjutanud juba 2022. aastal.
93.Eeltoodud tõendid kogumis tõendavad kohtu hinnangul seda, et hagejal esines juba varem diagnoositud tervisehäire, mis võis stressi tingimustes ägeneda. Raviarstid märkisid haiguse ägenemise põhjustena anamneesi need põhjused, millistele hageja ise viitas, kuid hageja kirjeldatud asjaolud ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Hageja ärevusest ja haigusest tingituna võis hageja tajuda sõiduki kahjustamisel tõepoolest ärevust, stressi ja hirmu, kuid nende emotsioonide tekkimine oli tingitud tema varasemast tervisehäirest, mitte objektiivselt tema suhtes toime pandud rünnetest.
94.Lullabed MTÜ 09.05.2023 koostatud tõendist (toimik lk 15-16) nähtub, et selle on koostanud keskuse juhataja. Juhataja pädevust tõendist ei nähtu. Tõend oli koostatud Põhja Ringkonnaprokuratuurile ning selles on viidatud apellatsioonkaebuse esitamise kuupäevadele ning aegadele, mil hageja samal ajal sai keskuses psühholoogilist nõustamist. Tõendis on märgitud, et hageja ei suuda täita tööülesandeid ja suhelda teiste inimestega. Hageja töövõime oli langenud ning ta kaebas unehäirete üle. Hageja ei tundnud end kodus turvaliselt, kartis elu ja tervise pärast, kartis jälitamist ja ründamist. Esitatud tõendis puuduvad mistahes viited sellele, et hageja tervisehäired oleksid tekkinud kostja rünnete tõttu. Tõend kajastab pigem objektiivselt hageja terviseseisundit ja oli koostatud selleks, et tõendada menetluses vajalike tähtaegade ületamise objektiivseid põhjuseid.
95.Libertas Kliinik MTÜ koostas 15.10.2023 tõendi (toimiku lk 86-87), mille kohaselt oli hageja nende kliendiks alates 23.05.2023 ning sellest ajast alates on ta kaevanud hirmu, pideva ärevuse, depressiivse meeleolu ja unetuse üle, samuti võimetuse üle keskenduda tööülesannetele. Tõendi kohaselt olevat kliiniku meeskonna arvates hageja seisund tekkinud eelmisel suvel toimunud agressiivse naabri rünnaku tõttu. Hageja sõnul on naaber ähvardanud teda tappa, jälginud tema liikumisi ja kahjustanud hageja vara. Kohus osundab, et ka antud tõend kajastab hageja enda seletusi selle kohta, millised asjaolud tema arvates aset leidsid.
96.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju nõue rahuldamisele ei kuulu. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et kostja on teda füüsiliselt rünnanud, ähvardanud, hirmutanud ning sekkunud tema eraellu. Kohtu hinnangul on hageja sõiduki kahjustamine kostja poolt kahel korral kahtlusteta taunimisväärne ning õigusvastane tegu, kuid ainuüksi selle tõttu ei
saa rahuldada hageja mittevaralise kahju nõuet. Ainuüksi hageja sõiduki kahjustamine, millist juhtumit võis hageja oma varem määratud diagnoosi tõttu tunnetada häirivalt, ei võimalda teha järeldust, et hageja tervis sai kahjustada mõne kostja õigusvastase teo tõttu.
97.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja varalise nõude peaaegu täielikus ulatuses, kuid jättis täielikult rahuldamata mittevaralise nõude. Kohus leiab, et arvestades rahuldatud nõude ulatust, tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024. a otsusega nr 2-23-8738.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.