Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-24-14997/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 29.11.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1680

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Hepsor Finance OÜ12362565 OÜ Paepargi 5712423527

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. november 2024

Tsiviilasja number

2-24-14997

Tsiviilasi

T2T4 OÜ kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 13. septembri 2024. a määrus nr Ä 50131391 / 8

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T2T4 OÜ määruskaebus

Menetlus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindaja

Avaldaja (määruskaebuse (registrikood 14833175), vandeadvokaat Carry Plaks

esitaja) T2T4 OÜ lepinguline esindaja

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 13. septembri 2024. a määrus nr Ä 50131391 / 8 ja saata T2T4 OÜ 30. augusti 2024. a kandeavaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.

Rahuldada T2T4 OÜ määruskaebus.

Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud T2T4 OÜ kanda.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 3 ja § 599 lg 1).

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1.T2T4 OÜ (avaldaja) esitas 30. augustil 2024 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles taotleb kanda äriregistrisse avaldaja jagunemine selliselt, et

omandavateks ühinguteks on Hepsor Finance OÜ (registrikood 12362565) ja OÜ Paepargi 57 (registrikood 12423527) ning kustutada jagunev (jaotuv) ühing ehk avaldaja äriregistrist.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus

2.Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi (registripidaja) jättis 13. septembri 2024. a määrusega nr Ä 50131391 / 8 kandeavalduse rahuldamata. Määruse kohaselt ei saa kannet teha, sest kandeavaldus ei vasta seadusele. Kandeavaldus on esitatud enne seaduse nõuetele vastavate jagunemisotsuste tegemist. Kandeavaldusele on lisatud 30. juuli 2024. a jagunemisleping. Jagunemisotsused sisalduvad jagunemislepingus (jagunemislepingu p 3). Jagunemisotsused on tehtud enne jagunemislepingu sõlmimist. Jagunemisotsused on tehtud enne seaduses sätestatud jagunemislepinguga tutvumise tähtaja möödumist. Jagunemisel jaotumise teel on jagunemise aluseks jagunemisleping. Jagunemislepingu jõustumiseks tuleb jagunemisleping jagunemises osalevate ühingute osanike poolt jagunemisotsustega seaduses sätestatud korras heaks kiita. Kandeavaldust jagunemise äriregistrisse kandmiseks ei saa esitada enne jagunemislepingu jõustumist seaduse nõuetele vastavate jagunemisotsuste tegemisega. Otsuste tegemisel tuleb arvestada seaduses sätestatud otsuse tegemise korra ja tähtaegadega. Jagunemisotsust ei saa teha enne jagunemislepingu nõuetekohast koostamist ehk notariaalset tõestamist. Kui jagunemisotsus sisaldub jagunemislepingus, ei ole täidetud jagunemislepingu notariaalse tõestamise nõue enne jagunemisotsuse tegemist. Äriseadustik (ÄS) ei näe ette võimalust koostada jagunemisleping ja jagunemisotsus ühe dokumendina samaaegselt. ÄS ei näe ette võimalust loobuda seaduses sätestatud tähtaegade järgimisest jagunemiseks vajalike toimingute teostamisel. Jagunemisleping peab ÄS § 435 lõike 3 kohaselt olema notariaalselt tõestatud. Jagunemislepingu heakskiitmisel peab järgima ÄS § 440 lõikes 3 sätestatud tähtaega. Kandeavalduses ei saa anda kinnitust jagunemisotsuse vaidlustamata jätmise kohta, kui jagunemisotsuse tegemisel ei ole arvestatud seaduses sätestatud korra ja tähtajaga. Registripidaja ei saa kande aluseks oleva dokumendina aktsepteerida seadusega vastuolus olevat kandeavaldust. Tartu Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2023. a määruse (tsiviilasi nr 2-23-12709) kohaselt analoogses registriasjas saab registripidaja hinnata, kas on täidetud seaduses sätestatud nõuded taotletud toimingu tegemiseks, lähtudes kehtivast õigusest. Registripidaja ei saa hinnata normide otstarbekust. ÄS § 435 lg 1 kohaselt sõlmivad jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemiseks jagunemislepingu. Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist ÄS §-s 440 sätestatud korras. ÄS § 440 lg 3 kohaselt tuleb vähemalt kaks nädalat enne jagunemislepingu heakskiitmise otsustamist osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvumist jagunemislepingu, jagunemisaruande ja audiitori aruandega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 443 lg 1 kohaselt esitab jagunemisel osaleva ühingu juhatus mitte varem kui ühe kuu möödumisel jagunemislepingu heakskiitmisest avalduse jagunemise äriregistrisse kandmiseks. Avalduses peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud kinnitama, et jagunemise otsust ei vaidlustatud või vastav avaldus on jäetud rahuldamata (ÄS § 443 lg 3). Jagunemisleping kiidetakse heaks jagunemisotsusega, jagunemisotsus lisatakse kandeavaldusele (ÄS § 440 lg 1; § 443 lg 1 p 2). Jagunemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist jaguneva ühingu registrikaardile (ÄS § 446 lg 7). Kohus võib osaniku, aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva jagunemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest (ÄS § 441 lg 1). Riigikohtu 4. veebruari 2009. a määruse (tsiviilasi nr 3-2-1-139-08) ja 18. oktoobri 2016. a määruse (tsiviilasi nr 3-2-1-89-16) kohaselt võib registripidaja kontrollida kande aluseks olevat dokumenti ja keelduda kande tegemisest, kui esitatud dokument on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87).

3.Avaldaja esitas 24. septembril 2024 määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja 30. augusti 2024. a kandeavalduse rahuldada. Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele (ÄRS § 41 lg 1). Registripidajale on esitatud kandeavaldus ja selle lisana jagunemisleping, jagunemisotsus, bilanss. Jagunemisotsus on tehtud 30. juulil 2024. Kandeavaldus on esitatud üks kuu peale jagunemisotsust, millega kiideti jagunemisleping heaks. Seega on järgitud seaduses sätestatud tähtaega avalduse esitamisel. Jagunemisotsust ei ole vaidlustatud. Jagunemisotsuse tegemise korda ei ole rikutud, kuna seadus ei keela osanikul jagunemislepingut ka enne 2-nädalase tutvumisaja möödumist heaks kiita (teha jagunemisotsust enne 2 nädala möödumist). Jagunemislepinguga tutvumisaeg (ÄS § 440 lg 3) on dispositiivne. Sh ei keela seadus teha neid tehinguid vahetult üksteisele järgnevalt või üheaegselt. Jagunemisotsus ei sisaldu jagunemislepingus. Seadus ei keela vormistada jagunemislepingut ja jagunemisotsust ühes kobardokumendis. Jagunemisleping ja seda heakskiitvad jagunemisotsused on tehtud erinevate isikute ringi poolt ning jagunemisotsused järgnevad jagunemislepingule. Seega jagunemisleping ja jagunemisotsused on küll füüsiliselt vormistatud ühes dokumendis (nn jagunemise kobardokument), aga tegelikkuses on need eraldi, üksteisele järgnevad iseseisvad tehingud. Kahenädalase tutvumisaja mittejärgimise tagajärg ei ole jagunemisotsuse tühisus. ÄS järgi tuleb lugeda kehtivaks ka otsuse tegemise korda rikkudes tehtud otsused, kui kõik osanikud on olnud otsusega nõus. Seega on jagunemisotsused kehtivad, kandeavaldus on esitatud äriregistrile seaduses sätestatud tähtajal (ei ole esitatud enne või pärast seaduses sätestatud tähtaega), mis omakorda tähendab, et kandeavalduse ja sellele lisatud dokumentide alusel tuleb teha kanne jagunemise kohta äriregistrisse. Registripidajal ei olnud alust lugeda kehtivat jagunemisotsust ja jagunemislepingut puudulikuks (või tühiseks) ja keelduda jagunemise kohta kande tegemisest.

3 kohaselt peab jagunemisleping olema sõlmitud notariaalselt. ÄS § 440 lg 1 järgi tekivad jagunemislepingust õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik jagunemises osalevad ühingud. Jagunemisotsus peab olema kirjalik. ÄS § 456 lg 1 kohaselt on jagunemisotsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest ja põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. ÄS § 440 lg 3 näeb ette, et vähemalt kaks nädalat enne jagunemislepingu heakskiitmise otsustamist tuleb osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvumist jagunemislepingu, jagunemisaruande ja audiitori aruandega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 443 lg-st 1 tulenevalt esitavad jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud mitte varem kui ühe kuu möödumisel jagunemislepingu heakskiitmisest avalduse jagunemise äriregistrisse kandmiseks. ÄS § 443 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi lisatakse avaldusele mh jagunemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri ja jagunemisotsus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 47 kohaselt on juriidilise isiku jagunemine lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Jagunemine on üks seadusega lubatud ja reguleeritud kapitaliühingute ümberkorraldamise viis, mis võimaldab osa juriidilise isiku tegevust viia üle teise juriidilisse isikusse seaduses sätestatud korras, tagades samas nii võlausaldajate kui ka aktsionäride/osanike kaitse. Õiguskirjanduses on viidatud, et ühinemisotsus on samasugune juriidilise organi otsus nagu kõik teisedki, kuid seadus näeb ette mõned erinormid, mis reguleerivad selle vastuvõtmise korda ja selle kehtetuks tunnistamist (Saare, Volens, Vutt, Vutt, 2015, Ühinguõigus I, lk 451 (märkus nr 2290)). Sama kord kehtib ringkonnakohtu hinnangul ka jagunemisotsuse kohta. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et ÄS § 440 lg-s 3 sätestatud minimaalne jagunemislepinguga tutvumiseaeg on sätestatud osanike/aktsionäride kaitseks, mitte võlausaldajate kaitseks. Seega saab kehtiva õiguse kohaselt olukorras, kus jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud osalevad jagunemisotsuse vastuvõtmisel ja on jagunemislepingu heaks kiitmisega nõus, teha jagunemisotsused enne seaduses sätestatud jagunemislepinguga tutvumise tähtaja möödumist. Sellisel juhul osanike õigusi ei rikuta. Praeguses asjas osalesid jagunemisotsuste vastuvõtmisel jagunemisel osalevate ühingute kõik osanikud ja nad kiitsid jagunemislepingu heaks. Asjas nähtub esitatud jagunemise (jaotumise) kobardokumendist (jagunemisleping, osanike kinnitused, otsused, jt) muu hulgas see, et selle p 3.2 kohaselt osanikud kinnitavad, et jagunemisdokumendi projekt on osanikele esitatud rohkem kui kaks nädalat enne jagunemisdokumendi allkirjastamist, mis täidab osanike jaoks ÄS § 440 lg 3 nõuded. Lisaks, osanikud loobuvad ÄS § 440 lg 3 tähtaja nõudest. Lisaks on dokumendi p-des 4.2, 4.2.1, 4.2.2 viidatud, et ÄS § 440 lg 3 ajalised nõuded on täidetud sellega, et jagunemisdokumendi projekt on osanikele esitatud rohkem kui kaks nädalat enne jagunemisdokumendi allkirjastamist, mida on kinnitanud osanikud jagunemisdokumendi p-s 3.2 ning osanikud on loobunud § 440 lg 3 tähtajaga seotud õigustest. Selliste tingimuste üheaegsel täitmisel (jagunemisotsuste vastuvõtmisel osalesid jagunemisel osalevate ühingute kõik osanikud ja nad kiitsid jagunemislepingu heaks) ei ole ringkonnakohtu hinnangul keelatud jagunemislepingu ja jagunemisotsuste vormistamine ka ühes kobardokumendis, milles jagunemisotsused järgnevad jagunemislepingule. Registripidajal tuleb sellises olukorras kontrollida, kas jagunemisleping ja seda heakskiitvad jagunemisotsused on tehtud õigete isikute ringi poolt. Seega saab registripidaja jätkuvalt hinnata, kas on täidetud seaduses sätestatud nõuded taotletud toimingu tegemiseks, lähtudes kehtivast õigusest. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kohtunikuabi viidatud tsiviilasjas nr 2-23-12709 oli erinevalt praegusest olukorrast tegemist olukorraga, kus jagunemisotsust polnud tehtud.