Hageja: HR Kapital OÜ (rg-kood seaduslik esindaja Q.L (ik XXX)
võlgnevuse
14960034),
Kostja: Q.G (ik XXX) lepinguline esindaja Olesja Polehhina (e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
21.04.2025
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja ja kostja poolt 28.07.2026 allkirjastatud ja kohtule esitatud kompromiss:
1.1.Q.G kohustub kompromissi korras tasuma HR Kapital OÜ ́le rahalist hüvitist summas 2500 eurot. Makse tuleb teostada HR Kapital OÜ arvelduskontole nr EE117700771004800690 hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul peale kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist.
1.2.Pooled on leppinud kokku ja kinnitavad vastastikku tingimusteta, et kõikide muude poolte poolt esitatud nõuete osas, mida käesolevas kompromissis ei käsitleta, loetakse kompromissi sõlmimisega tsiviilasja nr 2-24-13465 aluseks olevatest õigussuhetest tulenevad vaidlused kokkuleppel lahendatuks ning alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest ei ole menetlusosalistel üksteise vastu enam mistahes muid vaidluse aluseks olevatest asjaoludest tulenevalt mistahes nõudeid ega pretensioone.
5.Määruse jõustumise järel tagastada hagejale 06.09.2024 tasutud riigilõivust pool, s.o 297,50 eurot, ja kanda see HR Kapital OÜ arvelduskontole nr EE117700771004800690. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Tallinna
Tsiviilasi nr 2-24-13465 Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses on HR Kapital OÜ hagi Q.G vastu põhivõlgnevuse 4295,51 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1132,82 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks. Hagi kohaselt tuleneb nõue kostja tellitud plaatimis- ja lisatöödest ning nende tegemiseks soetatud materjalidest. Hageja väitel jäi kostjal tasumata 28.03.2022 esitatud lõpparve nr 2022025 summas 4295,51 eurot.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et lõpparve kujunemine ei ole piisavalt selge ega tõendatud, muu hulgas tööde mahu, lisatööde, materjalikulu ja ostudokumentide osas. Samuti tugineb kostja tööde puudustele, tööde hilinemisele ning väidetavalt tekkinud kuludele ja kahjule.
3.21.04.2025 toimunud eelistungil arutati eeskätt lõpparve koosseisu, materjalikulu tõendamist ja lisatööde kokkuleppeid. Kohus juhtis poolte tähelepanu vaidluse kesksetele küsimustele ja selgitas kompromissi võimalikkust. Hageja esindaja võttis kohustuse edastada kostja esindajale täiendavad materjalid ning kohus määras pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimisteks.
4.Hageja lepinguline esindaja teatas 30.06.2025 kohtule, et kompromissiläbirääkimised nurjusid, ning palus määrata asjas edasised tähtajad või vajaduse korral kohtuistungi.
5.Kohus täitis 12.06.2026 määrusega TsMS § 392 tähenduses selgitamiskohustust, juhtides poolte tähelepanu sellele, et täpsustamist ja tõendamist vajavad nii hageja nõude aluseks olevad asjaolud kui ka kostja vastuväited. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada lõpparves nr 2022025 kajastatud summade kujunemist, tööde mahtu, töötundide arvestust ja materjalikulu koosseisu, ning kostjale vajadust täpsustada ja tõendada tööde puudusi, nende ilmnemist, kõrvaldamise kulu, hagejale puudustest teatamist ning väidetava kahju põhjuslikku seost hageja tegevusega. Kohus selgitas kostjale ka, et väidetavat kahjunõuet ei saa samas menetluses läbi vaadata vastuhagi esitamata. Kohus tegi pooltele ettepaneku lahendada asi kokkuleppel selliselt, et kostja tasub hagejale kompromissi korras 3270,72 eurot, millest 3121,97 eurot moodustab lõpparve nr 2022025 tööde osa ja 148,75 eurot poolte vahel võrdselt jaotatav riigilõivu osa. Kohus selgitas, et ettepanek lähtus üksnes menetlusökonoomiast ega tähendanud kohtu lõplikku seisukohta poolte nõuete või vastuväidete põhjendatuse kohta.
6.Pooled esitasid 28.07.2026 kohtule allkirjastatud kompromissi, mille kohaselt kostja kohustub tasuma hagejale 2500 eurot 30 kalendripäeva jooksul pärast kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse jõustumist, pooled loevad kõik vaidluse aluseks olevatest
Tsiviilasi nr 2-24-13465 õigussuhetest tulenevad nõuded ja pretensioonid lahendatuks ning lepivad kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on seaduslik, täidetav ega ole vastuolus heade kommetega ega olulise avaliku huviga. TsMS § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt võivad pooled lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni ning kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
8.TsMS § 432 kohaselt on menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud kohtuliku kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, paluvad kompromissi kinnitada ilma kohtuistungit pidamata ning kinnitavad, et kompromiss vastab nende tegelikule tahtele.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et tsiviilasja nr 2-24-13465 raames kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ning kinnitanud, et nad ei soovi esitada menetluskulude nimekirja. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda ega määra hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks.
10.Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel tasus hageja hagiavalduse esitamisel 06.09.2024 riigilõivu 595 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 297,50 eurot, kandes selle hageja avaldatud arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.