Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Sonmak Group OÜ, OÜ SampoEhituse ja Tuulesoojus OÜ hagi Pärnu linna vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 1. detsembri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Pärnu linna apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
128 429,28 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Sonmak Group OÜ (registrikood 12096946) esindajad ringkonnakohtus Hageja OÜ SampoEhituse (registrikood 10918911) Hageja Tuulesoojus OÜ (registrikood 11021790) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu Kostja Pärnu linn (linnavalitsuse, registrikood 75000064, kaudu), lepinguline esindaja Virgo Tamm Menetluse liik
Kohtuistung, 01.11.2024
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 1. detsembri 2023 otsus resolutsiooni punkti 3 osas, milles maakohus mõistis kahjuhüvitiselt välja viivise alates 10.02.2021 ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kahjuhüvitiselt välja viivis alates 10.03.2021.
2.Täpsustada Pärnu Maakohtu 1. detsembri 2023 otsuse resolutsiooni punkti 3 selliselt, et viivis kahjuhüvitiselt mõistetakse välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Täpsustada Harju Maakohtu 1. detsembri 2023 otsuse resolutsiooni punkti 2 selliselt, et töövõtulepingust tulenevalt tasult hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on arvutatud 10.03.2021 seisuga, ning et hagi esitamise ajaks veel
mitte sissenõutavaks muutunud viivis 0,5 % päevas mõistetakse välja põhinõudelt (63 035,04 eurot) alates 11.03.2021 kuni põhinõude tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 63 035,04 euro ulatuses.
4.Täpsustada Harju Maakohtu 1. detsembri 2023 otsuse resolutsiooni punkte 2 ja 3 selliselt, et töövõtulepingust tulenev tasu ja viivis, ning kahjuhüvitis ja viivis mõistetakse Pärnu linnalt Sonmak Group OÜ, OÜ SampoEhituse ja Tuulesoojus OÜ kasuks välja solidaarselt.
5.Muus osas jätta Harju Maakohtu 1. detsembri 2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
6.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 6.1 Rahuldada Sonmak Group OÜ, OÜ SampoEhituse ja Tuulesoojus OÜ hagi. 6.2 Mõista Pärnu linnalt Sonmak Group OÜ, OÜ SampoEhituse ja Tuulesoojus OÜ kasuks solidaarselt välja töövõtulepingust tulenev tasu summas 63 035,04 eurot, 10.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 19 225,69 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis 0,5% päevas põhinõudelt (63 035,04 eurot) alates 11.03.2021 kuni põhinõude tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 63 035,04 euro ulatuses. 6.3 Mõista Pärnu linnalt Sonmak Group OÜ, OÜ SampoEhituse ja Tuulesoojus OÜ kasuks solidaarselt välja kahjuhüvitis summas 2185 eurot ning viivis kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 10.03.2021 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. 6.4 Jätta menetluskulud tervikuna Pärnu linna kanda. 6.5 Määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõista Pärnu linnalt Sonmak Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena 16 175 eurot (14 375 eurot õigusabikulusid (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 1800 eurot). 6.6 Mõista Pärnu linnalt Sonmak Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (16 175 eurot) alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Pärnu linna kanda.
8.Mõista Pärnu linnalt Sonmak Group OÜ, OÜ SampoEhituse ja Tuulesoojus OÜ kasuks solidaarselt välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1900 eurot, mis tuleb Pärnu linnal tasuda Sonmak Group OÜ arveldusarvele nr EE427700771003459107.
9.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sonmak Group OÜ, OÜ SampoEhituse ja Tuulesoojus OÜ (hagejad) esitasid 10.03.2021 Pärnu Maakohtule hagi Pärnu linna (kostja) vastu, milles palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja töövõtulepingust tuleneva tasu summas 63 035,04 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 19 225,69 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,5% päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks palusid hagejad mõista kostjalt välja kahjuhüvitise summas 2185 eurot ning viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas kostja 20.01.2020 välja riigihanke jääväljaku projekteerimiseks ja ehitamiseks. Edukaks tunnistati hagejate ühispakkumine. Kostja ja hagejate vahel sõlmiti 27.03.2020 töövõtuleping Pärnu linnas Ringi tn 15 Lastestaadioni jääväljaku projekteerimiseks ja ehitamiseks. Töövõtulepingu kohaselt oli tööde põhilise valmiduse tähtpäev 30.09.2020 ja tööde lõpliku täitmise tähtpäev 30.10.2020. Nende tähtaegade järgmine ei olnud võimalik peamiselt kostjatest tulenevatel asjaoludel. Hagejad palusid 04.10.2020 e-kirjaga pikendada töövõtulepingu tähtaegasid. 12.11.2020 saatis kostja hagejatele töövõtulepingu muutmise kokkuleppe projekti, millega tehti töödes muudatusi, samuti muudeti tööde põhilise valmiduse ja lõpliku valmiduse tähtaegasid. Lisaks oli kokkuleppe punktis 4 sätestatud leppetrahvid, mille kohaselt kohustusid hagejad tasuma lepingu tähtaja mittesaavutamisel leppetrahvi 5 % lepingu hinnast ja iga viivitatud päeva eest täiendavalt 0,5 %. Hagejad teatasid kostjale, et nad ei nõustu leppetrahvidega. Kostja saatis 19.11.2020 kokkuleppe parandatud projekti ja märkis e-kirjas, et leppetrahvid on eemaldatud. Töövõtulepingu muutmise kokkuleppes lepiti tööde põhilise valmiduse tähtajaks kokku 30.11.2020 ja tööde lõpliku täitmise tähtpäevaks 31.12.2020. Lepingu muutmise kokkulepe allkirjastati kostja poolt 01.12.2020 ja hagejate poolt 02.12.2020. Hagejad andsid kostjale töö üle 22.12.2020.
3.Hagejad esitasid kostjale 31.12.2020 arve summas 331 103,57 eurot, tasumise tähtajaga 08.01.2021. Kostja esitas hagejatele 08.01.2021 leppetrahvi nõude tööde üleandmisega hilinemise eest ja tasaarvestamise avalduse summas 63 035,04 eurot. Kostja heitis hagejatele ette tööde põhilise valmiduse tähtaja (30.11.2020) ületamist 20 päeva ja tugines töövõtulepingu punktidele 11.4.1 ja 11.4.2, mille kohaselt on tööde üleandmisega hilinemisel esimese päeva leppetrahviks 5 % lepingu hinnast ja 0,5 % lepingu hinnast iga järgmise päeva eest.
4.Kostja poolt leppetrahvi nõudmine ja 63 035,04 euro tasumata jätmine on põhjendamatu. Kostja loobus leppetrahvinõudest. Töövõtulepingu p-s 11.4 sätestatud leppetrahvi
tingimused on tühised tüüptingimused, kuna kahjustavad hagejaid ebamõistlikult. Hagejate rikkumine on vabandatav, kuna Covid-19 põhjustas seadmete tarneraskusi. Kostja on leppetrahvinõude esitanud hilinenult. Kostja on leppetrahvi arvestamisel ebaõigesti lähtunud lepingu käibemaksuga hinnast. Leppetrahvi tuleb vähendada nullini, kuna kostjale ei ole kahju tekkinud.
5.Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejatele põhivõlana 63 035,04 eurot ja töövõtulepingus sätestatud viivist 0,5 % päevas põhivõlalt. Hagejad kasutasid kohtueelselt õigusabiteenust ning hagejate esindaja esitas kostjale nõudekirja. Samuti võttis hagejate esindaja osa poolte kohtueelsest kohtumisest ja koostas kostja vastusele seisukoha. Hagejad kandsid kohtueelseid õigusabikulusid 2185 eurot, mille väljamõistmist hagejad taotlevad kostjalt kahju hüvitisena. Lisaks paluvad hagejad kahjuhüvitiselt välja mõista seadusjärgse viivise. Kostja vastus
6.Kostja vaidles hagile vastu. Hoolimata töövõtulepingu muudatusest rikkus hageja tööde põhilise valmiduse tähtaega. Põhivalmidus saavutati alles 22.12.2020. Hagejad ei suutnud nendest endist tulenevatel põhjustel töövõtulepingut täita. Töövõtulepingu rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole leppetrahvinõudest loobunud. Lepingu muutmise kokkulepe ei pidanud leppetrahvi sisaldama, kuna selles on sätestatud, et muus osas töövõtulepingut ei muudeta. Kui hagejad leidsid, et lepingut tulnuks muuta ka leppetrahvide osas, siis oleks seda tulnud kokkuleppes ka vastavalt kajastada. Lepingu muutmine eeldab kirjalikku vormi. Kostja esitas leppetrahvi nõude mõistliku aja jooksul. Leppetrahvi tingimused ei ole tühised. Alused leppetrahvi vähendamiseks puuduvad. Põhjendamatu on hagejate seisukoht, et leppetrahvi suuruse arvutamisel tuleb lähtuda lepingu hinnast ilma käibemaksuta. Kostja leppetrahvinõue ja tasaarvestus on põhjendatud. Seega on hageja nõue lõppenud. Kui kohus peab lepingujärgse tasu nõuet põhjendatuks, siis tuleb lugeda, et kokkulepitud viivisemäär on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine. Viivist tuleb vähendada mõistliku suuruseni või mitte mõista viivist välja suuremas summas kui on põhinõue. Põhjendamatu on ka hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue. Sellises mahus õigusabi kasutamine ei olnud vajalik. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus rahuldas 01.12.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja töövõtulepingust tuleneva tasu summas 63 035,04 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 19 225,69 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,5 % päevas alates hagi esitamisest, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 63 035,04 euro ulatuses. Samuti mõistis maakohus kostjalt hagejate kasuks välja kahjuhüvitise 2185 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 10.02.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt Sonmak Group OÜ kasuks välja menetluskulud 16 175 eurot ja viivise menetluskuludelt.
8.Maakohus tuvastas, et hagejate ja kostja vahel sõlmiti riigihanke „Lastestaadioni jääväljaku projekteerimine ja ehitamine“ tulemusel 25.03.2020 projekteerimis- ja ehitustööde töövõtuleping. Pooled on 02.12.2020 sõlminud töövõtulepingu muutmise kokkuleppe, milles leppisid kokku tööde muudatustes ja täiendavates töödes, samuti ehitustööde üldmaksumuse suurenemises. Pooled leppisid kokku, et tööde põhilise valmiduse tähtpäevaks määratakse 30.11.2020 ja tööde lõpliku täitmise tähtpäevaks määratakse 31.12.2020.
9.Vaidlus puudub, et tööd ühes dokumentatsiooniga anti põhilises valmiduses kostjale üle
22.detsembril 2020. Hagejad esitasid kostjale 31.12.2020 arve nr 49E summas 331 103,57 eurot, tasumise tähtajaga 08.01.2021. Kostja esitas hagejatele 08.01.2021 leppetrahvi nõude summas 63 035,04 eurot ja tasaarvestamise avalduse.
10.Kohus oli seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole 31.12.2020 esitatud arvet vaidlustanud, vaid on nõuet sisuliselt täies mahus tunnustanud – osalise tasumise ja tasumata osa osas tasaarvestuse tegemisega, kuulub hageja nõue rahuldamisele täies ulatuses. Seega rahuldas kohus hagi 63 035,04 euro suuruse põhinõude osas.
11.Hagejad taotlesid kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 2185 eurot. Kohus märkis, et Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele kaasa aidata kokkuleppele jõudmisele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Seega on professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (RKTKo 3-2-1-138-10, p 29). Maakohus leidis, et käesoleva vaidluse puhul oli hagejate poolt kohtueelsesse menetlusse advokaadist esindaja kaasamine mõistlik ja põhjendatud. Seega kuulub hüvitamisele ka hagejatel tekkinud kahju kohtueelsete õigusabikulude näol summas 2185 eurot. Samuti mõistis kohus välja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
12.Algse töövõtulepingu punktid 11.4, 11.4.1 ja 11.4.2 sätestavad, et tööde üleandmisega viivitamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi summas kuni 5 % lepingu hinnast viivituse esimese kalendripäeva eest ja leppetrahvi summas kuni 0,5 % lepingu hinnast iga viivitatud kalendripäeva eest alates viivituse teisest kalendripäevast. Maakohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus, et täiendavalt kokku lepitud tähtaegadest peeti kinni. Kostja võttis kohustuse täitmisena pakutu vastu ning väljastas ehitise kasutusloa. VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hagejad saavutasid ehitise lõpliku kasutusvalmiduse poolte poolt kokku lepitud lõpptähtajaks (31.12.2020).
13.Kostja esitas leppetrahvi kohaldamise ja sellest tuleneva tasaarvestuse nõude alles pärast tööde vastuvõtmist 08.01.2021 (dtl 279-281). Hagejad väidavad, et leppetrahvi
kohaldamine oli neile üllatuslik, kuna lisakokkuleppe sõlmimise läbirääkimiste käigus nõustus kostja leppetrahvi kohaldamist puudutava sätte eemaldama. Kostja lepinguline esindaja selgitas 07.10.2022 kohtuistungil, et tellijal oli huvi leppetrahvi täiendavaid kokkuleppeid sõlmida, aga sellest loobuti. Tunnistaja SM andis 13.03.2023 kohtuistungil ütlusi, et peale kokkuleppe projekti saamist palusid hagejad leppetrahvi kokkulepped sealt eemaldada. Seepeale saatis kostja hagejatele 19.11.2020 uue variandi kokkuleppest ning märgiti, et leppetrahvi punktid on eemaldatud. Tunnistaja selgitas, et hagejad said üllatuse osaliseks, kui viimasest arvest jäeti osa kostja poolt tasumata.
14.Hagejad on korduvalt selgitanud, et nad said kostja käitumisest aru selliselt, et kostja pikendab lepingu kehtivuse tähtaega, seega on leping täidetud tähtaegselt ning leppetrahv seetõttu kohaldamisele ei kuulu. Kostja ei ole kordagi lepingu täitmise, sh. ka lepingu tähtaja muutmise käigus viidanud hagejate poolsele lepingurikkumisele ja sellest tulenevalt leppetrahvi kohaldamise kavatsusele. Vastupidi, hagejad ja kostja on lepingu täitmise tähtaega kirjaliku kokkuleppe sõlmimisega pikendanud ning lepingu selleks tähtajaks ka täitnud.
15.Poolte eesmärgiks lepingu muutmisel oli lepingu mahu, tööde nimistu ja tähtaja muutmine ning pooled välistasid leppetrahvi klausli eemaldamisega kokkuleppest läbirääkimise ajal leppetrahvi nõudmise kokku lepitud tööde lõpptähtaja saabumiseni. Sealjuures pikendasid pooled lepingu lõpptähtaega ja võtsid vastu uue ajagraafiku. Kostja ei viidanud sellele, et pikendamise puhul peab ta hageja viivitust lepingu rikkumiseks.
16.Juhul, kui pooled muudavad ühise tahteavaldusega lepingu tingimuseks olevat lõpptähtaega, puudub kostjal, uue tähtaja järgimise korral, õigus viidata lepingu rikkumisele. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal leppetrahvi kui õiguskaitsevahendi rakendamise põhiline eeldus - kohustuse rikkumine, mistõttu kostja taotlus leppetrahvi kohaldamise ja sellest tuleneva tasaarvelduse teostamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue lepingujärgse tasu saamiseks kogusummas 63 035,04 eurot kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
17.Hageja on esitanud viivisenõude, milles nõuab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 19 225,69 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivis 0,5% päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Pooled on töövõtulepingu punktis 11.2 kokku leppinud, et töövõtjal on õigus nõuda tellijalt arvete mitteõigeaegse tasumise korral viivist 0,5 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on kostja olnud viivituses 60 päeva ja võlgneb hagejatele viivisena 19 225,69 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,5% päevas alates hagi esitamisest.
18.Kostja on esitanud taotluse viiviste vähendamiseks mõistliku suuruseni või alternatiivina mitte mõista välja viivist suuremas osas kui seda on põhinõue. Kohus saab vähendada viivist VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 alusel. Kohus leidis, et viiviseid tuleb vähendada kuni põhinõude suuruseni, lähtudes kehtivast õiguspraktikast, sealjuures arvestades
asjaolu, et kostjaks on Pärnu linn, ning leppetrahv mõjutab läbi linna eelarve kõigi Pärnu linna kodanike huve. Eeltoodust tulenevalt vähendas kohus lepingujärgseid viiviseid kuni põhinõude summani.
19.Kuivõrd kohus rahuldas hagi, siis jättis kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda. Hagejate menetluskulud on alljärgnevad: riigilõiv hagiavalduse esitamiselt summas 1800 eurot ning õigusabikulu lepingulisele esindajale 14 375 eurot (ilma käibemaksuta). Kulud on hagejate eest kandnud Sonmak Group OÜ. Lepingulise esindaja tunnihind kuni 31.12.2021 oli 130 eurot (millele lisandub käibemaks). Alates 01.01.2022 oli tunnihind 150 eurot (millele lisandub käibemaks) ning alates 01.01.2023 oli tunnihind 180 eurot (millele lisandub käibemaks). Kokku on hagejatele käesoleva menetluse raames osutatud õigusteenust 91 tundi kogusummas 14 375 eurot. Kohus pidas hagejate kulutusi õigusabile vajalikuks ja põhjendatuks ning mõistis kostjalt välja menetluskulud kogusummas 16 175 eurot s.o. 14 375 eurot õigusabikulud (ilma käibemaksuta), millele lisandus 1800 eurot riigilõiv. Hagejate taotlusel määras kohus, et hagejate menetluskulud tuleb hüvitada Sonmak Group OÜ-le. Lähtudes TsMS § 177 lg 4 mõistis maakohus menetluskuludelt välja ka viivise. Apellatsioonkaebus
20.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata.
21.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hagejad ei rikkunud töövõtulepingut. Töövõtulepingu muudatuse kohaselt tuli tööde põhiline valmidus saavutada 30.11.2020. Pooled leppisid kokku, et tööde põhiline valmidus tähendab seda, et põhimahus on tööd teostatud, vastav dokumentatsioon on kostjale üle antud ja hagejad alustavad kasutusloa taotlemise menetlusega. Põhivalmidus saavutati 22.12.2020 ehk hilineti 22 päeva. Seega on leppetrahvi nõude tingimus täidetud.
22.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kuna töövõtulepingu muutmise lepingu projektist võeti leppetrahvikokkulepe välja, siis said hagejad eeldada, et kostja neilt leppetrahvi ei nõua. Vaikimine või tegevusetus ei ole aktsepteeritav tahteavaldus tehingu tegemiseks. Seega ei saa töövõtulepingu muutmata jätmine tuua kaasa õiguslikke tagajärgi või luua õiguspärast ootust. Leppetrahvi regulatsiooni ei pidanudki töövõtulepingu muutmise kokkuleppesse lisama, kuna töövõtuleping juba sisaldas seda ning töövõtulepingu muutmise kokkuleppe p 5 kohaselt töövõtulepingut muus osas ei muudetud. Lisaks eeldas töövõtulepingu muutmine lepingu p 14 järgi kirjalikku vormi. Mitte üheski tõendist ei nähtu kostja soovi muuta leppetrahvikokkulepet.
23.Otsusest jääb ebaselgeks, mil määral on kohus viivisenõuet vähendanud olukorras, kus seadusjärgsest määrast suurema viivisemäära puhul saab viivist välja mõista üksnes põhinõudega samas ulatuses. Seega on kohus rahuldanud viivisenõude suurimas
võimalikus ulatuses. Samuti on kohus jätnud lahendamata kostja taotluse lugeda lepingujärgne viivisemäär ebamõistlikult kahjustavaks ja seega tühiseks.
Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kahjuhüvitiselt välja viivise alates 10.02.2021 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kahjuhüvitiselt välja viivis alates 10.03.2021. Lisaks tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 3 täpsustada selliselt, et viivis kahjuhüvitiselt mõistetakse välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-2 tuleb täpsustada selliselt, et hagi esitamise ajaks töövõtulepingust tulenevalt tasult sissenõutavaks muutunud viivis on arvutatud 10.03.2021 seisuga, ning et hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis 0,5 % päevas mõistetakse välja põhinõudelt (63 035,04 eurot) alates 11.03.2021 kuni põhinõude tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 63 035,04 euro ulatuses. Lisaks tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 2 ja 3 täpsustada selliselt, et töövõtulepingust tulenev tasu ja viivis, ning kahjuhüvitis ja viivis mõistetakse kostjalt hagejate kasuks välja solidaarselt. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja 2 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
26.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 25.03.2020 töövõtulepingu Pärnus Ringi 15 Lastestaadioni jääväljaku projekteerimiseks ja ehitamiseks. Töövõtulepingu p 6.3.5 kohaselt on tööde põhilise valmiduse tähtpäev 7 kuud lepingu sõlmimisest. Tööde põhiline valmidus tähendab, et töövõtja on kõik tööd põhimahus teostanud ja vastava dokumentatsiooni tellijale üle andnud ning töövõtja saab alustada kasutusloa taotlemise toimingutega. Vastavalt töövõtulepingu p 6.3.6 on tööde lõpliku täitmise tähtpäev 8 kuud lepingu sõlmimisest. Tööde täitmise tähtpäev tähendab kõikide töövõtja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtpäeva, milliseks ajaks peab töövõtja kõik tööd tervikuna ja lõplikult andma tellijale üle (I kd tl 30). Vaidlus puudub, et 01.12.2020-02.12.2020 allkirjastasid pooled töövõtulepingu muutmise kokkuleppe. Nimetatud kokkuleppes leppisid pooled muuhulgas kokku, et tööde põhilise valmiduse tähtpäevaks määratakse 30.11.2020 ja tööde lõpliku täitmise tähtpäevaks määratakse 31.12.2020 (I kd tl 84).
27.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hagejad ei rikkunud töövõtulepingut. 30. novembriks 2020 ei olnud tööde põhilist valmidust saavutatud. Hagejad on ise hagiavalduses märkinud, et jäämasin pandi paika 11.12.2020 ja jäämasin seadistati
16.12.2020. Ülevaatuse protokollist nähtuvalt anti tööd põhilises valmiduses üle 22.12.2020 (I kd tl 95). Seega rikkusid hagejad töövõtulepingut.
28.Vaidlus puudub, et kostja jättis hagejatele maksmata töövõtulepingujärgse tasu summas 63 035,04 eurot. Kostja avaldas 08.01.2021 kirjas hagejatele, et hagejad ületasid vähemalt 20 päeva tööde põhilise valmiduse tähtaega, mistõttu nõuab kostja hagejatelt leppetrahvi 63 035,40 eurot (töövõtulepingu punktid 11.4.1, 11.4.2,). Kostja tasaarvestab leppetrahvi nõude hagejate töövõtulepingujärgse tasu nõudega ja loeb töövõutulepingu hinna tasumise kohustuse 63 035,04 euro osas täidetuks (I kd tl 102).
29.Pooltel on vaidlus küsimuses, kas pooled muutsid töövõtulepingut viisil, et kostja kaotas õiguse nõuda leppetrahvi juhul, kui hagejad rikuvad töö valmiduse tähtaegasid. Töövõtulepingu punktid 11.4, 11.4.1 ja 11.4.2 sätestavad, et tööde üleandmisega viivitamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt esimese päeva leppetrahvi summas kuni 5 % lepingu hinnast viivituse esimese kalendripäeva eest ja kuni 0,5 % lepingu hinnast iga viivitatud kalendripäeva eest alates viivituse teisest kalendripäevast (I kd tl 31). Töövõtulepingu muutmise kokkuleppe esialgses variandis oli punktis 4 sätestatud, et kokkuleppega muudetud tööde (sh põhilise valmiduse ja lõpliku valmiduse) tähtaja mittesaavutamisel kohustub töövõtja tasuma tellijale leppetrahvi 5 % lepingu hinnast ning iga viivitatud päeva eest täiendavalt 0,5 % lepingu hinnast. Punktis 6 märgiti, et muus osas lepingut ei muudeta (I kd tl 78). 19.11.2020 on kostja saatnud hagejatele e-kirja, milles märkis, et saadab jääväljaku lepingu kokkuleppe uuesti. Punkt 4 ehk see 5 % ja 0,5 % on eemaldatud (I kd tl 79). Töövõtulepingu muutmise kokkuleppe lõplikus variandis leppetrahvi kokkulepet enam ei olnud. Lõpliku variandi punktis 5 on märgitud, et muus osas lepingut ei muudeta (I kd tl 84).
30.Tunnistaja SM (Sonmak Group OÜ töötaja) ütluste kohaselt nägid nad ette, et nad ei jõua õigeks ajaks valmis ja palusid leppetrahvipunkti välja võtta. Kostja oli sellega nõus. Lepingujärgse tasu osaline väljamaksmata jätmine oli hagejatele üllatuslik (III kd tl 5859). Tunnistaja SM ütlusi, et leppetrahvi puudutav lepingupunkt võeti kokkuleppest välja hagejate algatusel, kinnitab ka kostja 19.11.2020 e-kiri hagejatele, et punkt 4 on eemaldatud (I kd tl 79). Tunnistaja AT (kostja tollaegne teenistuja) ütluste kohaselt muudeti lepingut tähtaja osas, muid lepingu osasid ei muudetud. Leppetrahvi kokkuleppe eemaldati lepingu muudatusest. Kuna leppetrahvi kokkulepet ei muudetud, siis polnud seda vaja lepingu muutmise kokkuleppesse lisada (III kd tl 66 pöördel, 68). Kolleegiumi hinnangul ei ole veenev tunnistaja AT ütlustest järelduv, et töövõtulepingu muutmise kokkuleppest võeti leppetrahv välja põhjusel, et vältida leppetrahvikokkuleppe dubleerimist. Usutavad on tunnistaja SM ütlused, et hagejad palusid leppetrahvi kokkuleppe töövõtulepingu muutmise kokkuleppe projektist eemaldada, kuna nad arvasid, et nad ei jõua tööga tähtajaks valmis. Seda, et töövõtulepingu muutmise kokkuleppe projektist leppetrahvikokkuleppe eemaldamise näol ei olnud tegemist sooviga vältida leppetrahvikokkuleppe dubleerimist, kinnitab ka kostja lepingulise esindaja T. Käärid
selgitus maakohtu 07.10.2022 istungil, et tellijal oli huvi sõlmida täiendavaid leppetrahvi kokkuleppeid, kuid sellest loobuti. Kolleegiumi hinnangul ei saanud tegemist olla täiendava leppetrahvi kokkuleppega, kuna töövõtulepingu punktide 11.4.1 ja 11.4.2 ja lepingu muutmise kokkuleppe projekti punkti 4 sisu on sama. Ka kostja lepinguline esindaja V. Tamm kinnitas ringkonnakohtu 01.11.2024 istungil, et tegemist ei olnud täiendava leppetrahvi kokkuleppega. Kostja lepinguline esindaja V. Tamm selgitas, et see ei olnud midagi uut.
31.TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kolleegiumi hinnangul on tunnistaja SMi ütlustega tõendatud, et taotledes töövõtulepingu muutmise kokkuleppe projektist leppetrahvi tingimuse väljavõtmist, avaldasid hagejad kostjale tahet töövõtulepingu muutmiseks selliselt, et töö põhilise valmiduse tähtaja ja lõpliku täitmise tähtaja ületamisel ei kohaldata hagejate suhtes leppetrahvi. Kostja saatis hagejatele 19.11.2020 e-kirja, milles märkis, et punkt 4 ehk see 5 % ja 0,5 % on eemaldatud. Lepingu muutmise kokkuleppe lõplikus variandis leppetrahvi enam ei olnud. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kostja tahe ei olnud suunatud leppetrahvikokkuleppest loobumisele, siis tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik mõistis kostja tahteavaldust selliselt, et kostja on nõus töövõtulepingu muutmisega viisil, et töö põhilise valmiduse tähtaja ja lõpliku täitmise tähtaja ületamisel ei kohaldata hagejatele leppetrahvi. Kostja tahteavalduse tõlgendamisel ei oma määravat tähendust, et töövõtulepingu muutmise kokkuleppe punktis 5 on märgitud, et muus osas lepingut ei muudeta. Sama säte oli ka töövõtulepingu muutmise kokkuleppe projektis (p 6). Seega ei lisatud viidatud sätet pärast leppetrahvikokkuleppe väljavõtmist, vaid see oli juba algselt olemas, millest omakorda järeldub, et selle sätte olemasolu ei saa siduda leppetrahvikokkuleppe väljavõtmisega. Kolleegiumi hinnangul pidi tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik tõlgendama kostja tahteavaldust kohtu poolt ülalkirjeldatud viisil sõltumata lepingu muutmise kokkuleppe punktis 5 sätestatust.
32.Kostja on seisukohal, et töövõtulepingu punktist 14 tuleneb nõue, et töövõtulepingu muutmine pidi olema kirjalikus vormis. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 13 lg 3 sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kolleegiumi hinnangul võisid hagejad praegusel juhul kostja käitumisest aru saada, et kostja on lepingu muutmisega nõus ka muus vormis, mistõttu ei saa kostja sellele lepingutingimusele tugineda.
33.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu arvates tõendatud, et pooled leppisid kokku töövõtulepingu muutmises selliselt, et tööde põhilise valmiduse tähtaja ja tööde lõpliku tähtaja ületamise rikkumise korral hagejatele leppetrahvi ei kohaldata. Seega puudub
kostjal hagejate vastu leppetrahvinõue tööde põhilise valmiduse tähtaja rikkumise eest ning kostja 08.01.2021 tasaarvestusavaldus on tagajärjetu.
34.Ülaltoodust tulenevalt rahuldas maakohus põhjendatult hagejate nõude kostja vastu 63 035,04 euro väljamõistmiseks. Kuna kostjal puudub hagejate vastu leppetrahvinõue, siis puudub kohtul vajadus võtta seisukohta hagejate teiste väidete osas, mis puudutavad kostja leppetrahvinõuet.
35.Töövõtulepingu p 11.2 sätestab, et töövõtjal on õigus nõuda tellijalt arvete mitteõigeaegse tasumise korral viivist 0,5 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja on seisukohal, et viivisemäär on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja sellest tulenevalt tühine. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega viivisemäära tühisuse kohta. Kuna töövõtulepingu koostas kostja ise, siis ei saa kostja väita, et töövõtulepingus sätestatud viivise määr on liiga kõrge. Võlaõigusseaduses sätestatud tüüptingimuste regulatsioon kaitseb lepingupoolt, kelle suhtes tüüptingimust kasutati, mitte lepingupoolt, kes tüüptingimusi kasutab (VÕS § 35 lg 5).
36.Kostja leiab, et maakohus jättis kostja taotluse viivise vähendamiseks sisuliselt lahendamata. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Riigikohus on 14.06.2005 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-66-05 p-s 18 selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Käesoleval juhul ongi maakohus töövõtulepingust tulenevat viivist piiranud põhivõla suurusega. Maakohus on toimunud vastavalt kostja enda alternatiivsele taotlusele, kuna kostja on maakohtus palunud vähendada viivist mõistliku suuruseni või mitte mõista viivist välja suuremas summas kui on põhinõue. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis annaks alust viivise täiendavaks vähendamiseks.
37.Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja ka kahjuhüvitise (kohtueelsed õigusabikulud) 2185 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 10.02.2021 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud selles osas maakohtu otsusele konkreetseid vastuväiteid ega põhjendanud, miks on maakohtu otsus selles osas ebaõige. Sellest hoolimata tuleb maakohtu otsus viivise arvestamise algusaja osas tühistada. Hagejad palusid viivise välja mõista alates hagi esitamisest. Maakohus mõistis viivise välja alates 10.02.2021. Hagejad esitasid hagi maakohtule 10.03.2021. Seega tuleb viivis välja mõista alates 10.03.2021. Samuti ei ole maakohtu viide VÕS § 113 lõikele 1 piisavalt täpne, kuna sättes on kolm
lauset, millest teine ja kolmas käsitlevad viivise määra. Hagejad palusid kahjuhüvitiselt viivise välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mistõttu tuleb otsuse resolutsiooni vastavalt täpsustada. Muus osas ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu otsust kostjalt kahjuhüvitise ja sellelt viivise väljamõistmise osas.
38.Maakohus on mõistnud kostjalt välja töövõtulepingust tuleneva tasu summas 63 035,04 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 19 225,69 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,5 % päevas alates hagi esitamisest, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 63 035,04 euro ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5). Resolutsioonist ei nähtu selgelt, mis aja seisuga on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis arvutatud, samuti mis ajast mis ajani ning milliselt summalt mõistetakse välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis. Asja materjalidest nähtub, et sissenõutavaks muutunud viivis on arvestatud 10.03.2021 seisuga. Seega tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-2 täpsustada selliselt, et hagi esitamise ajaks töövõtulepingust tulenevalt tasult sissenõutavaks muutunud viivis on arvutatud 10.03.2021 seisuga, ning et hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis 0,5 % päevas mõistetakse välja põhinõudelt (63 035,04 eurot) alates 11.03.2021 kuni põhinõude tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 63 035,04 euro ulatuses.
39.TsMS § 446 lg 1 järgi tuleb otsuses mitme hageja kasuks märkida, mis osas iga hageja kasuks on nõue rahuldatud. Kui nõue on rahuldatud mitme hageja kasuks solidaarselt, tuleb seda otsuses märkida. Maakohus mõistis kostjalt välja töövõtulepingust tuleneva tasu ja viivise, ning kahjuhüvitise ja viivise, kuid ei täpsustanud, mis liiki võlausaldajate näol on hagejate puhul tegemist. Ringkonnakohtu istungil nõustusid pooled, et hagejate näol on tegemist solidaarvõlausaldajatega. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 2 ja 3 selliselt, et töövõtulepingust tulenev tasu ja viivis, ning kahjuhüvitis ja viivis mõistetakse kostjalt hagejate kasuks välja solidaarselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.Kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, ei anna see alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus, kuna kahjuhüvitiselt väljamõistetav viivis rahuldatakse selliselt nagu hagejad seda hagiavalduses taotlesid. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt Sonmak Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg 1 sätestatut. Seega puudub alus muuta maakohtu otsust ka menetluskulude kindlaksmääramise osas.
41.Kuigi apellatsioonkaebus osaliselt rahuldatakse, siis arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise väikest ulatust, peab ringkonnakohus põhjendatuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hagejad palusid kostjalt välja mõista menetluskulud 3000 eurot ja märkida, et menetluskulud kuuluvad tasumisele Sonmak
Group OÜ arveldusarvele nr EE427700771003459107. Hagejate esindaja on osutanud õigusabi 15 tundi, tunnihinnaga 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad taotlevad menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta.
42.Ringkonnakohus leiab, et hagejate taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleeguim peab kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsi, hagejatega nõupidamise ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi ning protokolliga tutvumise ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatus ajakuluks kokku 0,5 tundi. Kõik kokku 9,5 tundi. Hagejate esindaja tunnitasu 200 eurot (käibemaksuta) ei ületa turuhinda. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulude katteks 1900 eurot. Vastavalt hagejate taotlusele tuleb kostjal menetluskulud tasuda Sonmak Group OÜ arveldusarvele nr EE427700771003459107 (TsMS § 445 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Parandatud 04.12.2024 määrusega
RESOLUTSIOON
Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2024 otsuses tsiviilasjas nr 221-3801 resolutsiooni punktides 3, 4 ja 5 ilmne ebatäpsus ning asendada sõnad „Harju Maakohtu“ sõnadega „Pärnu Maakohtu“.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.